Teksti suurus:

Tee seisundinõuded

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.07.2015, 13

Tee seisundinõuded

Vastu võetud 14.07.2015 nr 92

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee (edaspidi tee), välja arvatud jäätee, seisundinõudeid (edaspidi seisundinõuded).

 (2) Avalikkusele ligipääsetava eratee omanik hoiab tee korras viisil, et oleksid täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks.

§ 2.  Seisundinõuete täitmise kohustuslikkus

 (1) Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

 (2) Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Tee omanik võib liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada käesoleva määruse §-s 27 käsitletud hooldustsükli aegasid.

 (3) Teele kehtestatutest madalamaid seisundinõudeid võib tee omanik rakendada:
 1) alaliselt käesoleva määruse lisades 4, 6 ja 9 kirjeldatud juhtumitel;
 2) ajutiselt käesoleva määruse § 18 lõikes 2 kirjeldatud juhtumil.

§ 3.  Seisundinõuetele mittevastav teelõik ja liikluskorraldusvahendid

 (1) Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.

 (2) Eeldatakse, et teel paiknevad ja teele paigaldatavad liikluskorraldusvahendid vastavad nõuetele, kui on järgitud Eesti standardeid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” ning EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine”. Kooskõlastatult Maanteeametiga võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid.

§ 4.  Kiirtee seisundinõuete täitmise nõutavus

  Teelõikudel, kus lubatud piirkiirus on üle 100 km tunnis, peavad olema täidetud kiirtee seisundinõuded.

§ 5.  Pinnastee seisundinõuded

 (1) Pinnastee on pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.

 (2) Pinnasteedele kehtivad asjakohased kruusatee seisundinõuded.

 (3) Nähtavusnõuete tagamisel looduskaitseseaduse mõistes kaitseala, hoiuala või püsielupaika läbivatel pinnasteedel järgitakse kaitse-eeskirjaga määratud kaitsekorda või kaitstava loodusobjekti valitseja juhiseid.

§ 6.  Üldised seisundinõuded

 (1) Üldised seisundinõuded on:
 1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi teemaa) peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud;
 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud;
 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud;
 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega;
 5) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool;
 8) tähispostid peavad olema vertikaalsed, kahjustusteta, helkuriga varustatud ja puhtad, täitmaks oma otstarvet aastaringselt. Defektsed või hävinud tähispostid tuleb asendada uutega või talvisel ajal ajutiselt asendada markiiridega;
 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta;
 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks;
 11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta;
 12) tee kattesse paigaldatud teekatte helkuritest peab töökorras olema vähemalt iga teine;
 13) tee piirded peavad olema paigaldatud tee ehitusprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis;
 14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele;
 15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje;
 16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud;
 17) libeduse tõrjeks võib tee omaniku loal kasutada ka looduslikku liiva;
 18) kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema lõpetatud hiljemalt tee omaniku ja hooldaja vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui iga aasta 15. maiks.

 (2) Kui tee ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, viib tee omanik tee viivituseta käesoleva paragrahvi lõikega 1 vastavusse.

2. peatükk Kattega tee nõuded 

§ 7.  Kattega tee

  Kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.

§ 8.  Kattega maantee seisunditase

  Kattega maantee nõutav seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 1.

§ 9.  Tänava seisunditase

  Tänava nõutav seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 2.

§ 10.  Ristmikel ja erinevate seisundinõuetega teede ühinemisel kehtivad nõuded

  Ristmikud, sealhulgas kõik sõidurajad kiirendus- ja aeglustusradade ulatuses, samuti kõik rambid ja ühendusteed peavad vastama kõrgema seisunditasemega tee nõuetele.

§ 11.  Kattega tee seisundinõuded

  Kattega tee seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 3.

§ 12.  Augu tähistamine teel

  Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.

3. peatükk Kruusatee nõuded 

§ 13.  Kruusatee

  Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.

§ 14.  Kruusatee seisunditase

  Kruusateede nõutavad seisunditasemed sõltuvalt liiklussagedusest või tänava liigist on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 4.

§ 15.  Kruusatee seisundinõuded

  Kruusatee seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 5.

4. peatükk Talihooldus 

§ 16.  Talihoolduse nõuete kehtivus

  Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral.

§ 17.  Talihoolduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) rasked ilmaolud – ilmastikutingimused, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul, lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul, kui samaaegselt on tugev tuul puhanguti üle 12 m/s ning lumi tekitab ohtlikud tuisuvaalud üle lumekihi kriitilise paksuse, või muu ilmastikutingimustest tingitud olukord, kus kehtestatud seisundinõuete tagamine võib olulisel määral olla raskendatud;
 2) lumekihi kriitiline paksus – lumekihi, sealhulgas kohev lumi, sulalumi, lörts ning soola ja lume segu maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. Lumekihi kriitilise paksuse lubatavad väärtused on esitatud käesoleva määruse lisas 8;
 3) jäide – vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0 ºC, tekkinud tihe jääkiht;
 4) libedusetõrje – teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine;
 5) lumetõrje – lume eemaldamine teelt;
 6) ohtlik koht – liiklusmärkidega „Järsk lang” (145) ja „Järsk tõus” (146) tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% ja nendel tõusudel või langustel olevad ohtlikud kurvid, mis on tähistatud liiklusmärkidega „Ohtlik kurv” (141, 142) või „Ohtlikud kurvid” (143, 144), samuti raudteeülesõidukoht rööpa teljest 50 meetri ulatuses, teekitsendid, mis on tähistatud liiklusmärgiga „Teekitsend” (161–163) ja muud ohtlikud kohad, mis on tähistatud liiklusmärgiga „Muud ohud” (185) või mõni muu tee omaniku määratud ohtlik teelõik;
 7) puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused;
 8) seisunditaseme kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele;
 9) talihooldus – libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine;
 10) haardetegur – teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret;
 11) mahasõit – sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.

§ 18.  Rasked ilmaolud

 (1) Tee omanik tuvastab rasked ilmaolud ja määratleb piirkonna, tee või teelõigu, milles valitsevad rasked ilmaolud, ning avaldab sellekohase info, kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud meetmete rakendamisele ei ole võimalik kehtestatud seisundinõuetest kinni pidada. Motiveeritud ettepaneku raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemiseks võib tee omanikule teha ka hooldetööde tegija.

 (2) Raskete ilmaoludega piirkonnas, teel või teelõigul võib hooldetööde tegija kehtivatest seisundinõuetest kõrvale kalduda tee omaniku määratud ulatuses.

 (3) Raskete ilmaolude määratlemisel peab tee omanik rakendama vajalikke meetmeid liiklejate teavitamiseks rasketest ilmaoludest ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisest ning vajadusel tee või teelõigu sulgema, kui see ei ole läbitav või esineb muu liiklusseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud alus. Tee omanik võib liiklejaid teavitada ka ennetavalt ilmaprognoosile või muudele asjakohastele andmetele tuginedes.

 (4) Rasketest ilmaoludest ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisest teavitamine toimub liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras. Liiklejate teavitamiseks võidakse lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka teisi kaasaegseid teavituskanaleid.

 (5) Raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemisel võib tee omanik liiklejaid mitte teavitada, kui rasked ilmaolud ei ole jätkuva ja intensiivse iseloomuga ning võimalikud kõrvalekaldumised kehtestatud seisundinõuetest ei muuda oluliselt tee sõidetavust.

 (6) Hooldustööde tegija peab rakendama meetmeid raskete ilmaolude mõjude leevendamiseks. Raskete ilmaoludega piirkonnas, teel või teelõigul ohutute tingimuste ja läbitavuse tagamiseks peab hooldustöid kavandama ja teostama eesmärgiga võimalikult kiiresti taastada tee vastavus kehtestatud seisundinõuetele, kaasates selleks vajadusel lisatehnikat ja -tööjõudu, alltöövõtjaid, ning rakendama muid asjakohaseid meetmeid.

 (7) Tee omanik taotleb regionaalse või kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumist hädaolukorra seaduse tähenduses, kui raskete ilmaoludega võib kaasneda reaalne oht liiklejate elule või varale või ei ole tagatud elutähtsa teenuse toimepidevus. Hädaolukorras või eriolukorras lähtutakse teehoiu korraldamisel hädaolukorra seadusest.

§ 19.  Maantee talvine seisunditase

  Maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 6.

§ 20.  Tänava talvine seisunditase

  Tänava nõutav talvine seisunditase sõltuvalt tänava liigist on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 7.

§ 21.  Tee talvised seisundinõuded

  Tee talvised seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 8.

§ 22.  Lumevallid

 (1) Linnade, alevite ja alevike piires peab lumevallide vahe teel olema iga sõiduraja kohta vähemalt 3 m.

 (2) Lumevalli lubatud kõrgus, mõõdetuna teekatte pinnast, on ristmikel ja ohutussaartel kuni 70 cm.

§ 23.  Lume paigutamine kõnniteele

  Lund võib paigutada kõnniteele juhul, kui liiklejale jääb vähemalt 1,1 m käimisruumi.

§ 24.  Talvise seisunditaseme muutus

  Talvise seisunditaseme muutus teel võib toimuda ristmikel, asula piiril või kattega tee üleminekul kruusateeks, kuid mitte ohtlikes kohtades või teelõikudel.

§ 25.  Teerajatise talvine seisunditase

 (1) Ristmiku, silla, väljaku ja ühissõiduki peatuskoha, sealhulgas bussiooteplatvormi talvine seisundtase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus rajatis asub.

 (2) Parkla talvine seisund peab vastama vähemalt käesoleva määruse lisadega kehtestatud 1. seisunditasemele.

 (3) Kasutuses olevate mahasõitude talvine seisund peab teemaa ulatuses vastama vähemalt käesoleva määruse lisadega kehtestatud 1. seisunditasemele.

§ 26.  Lume äravedu

  Lume äraveo korraldab vajadusel tee omanik.

§ 27.  Hooldustsükli aeg

 (1) Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud.

 (2) Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.

 (3) Käesoleva määruse lisas 8 sätestatud lumekihi kriitilist paksust ei tohi ületada.

 (4) Hooldustsükli aja lõpuks peab olema sõidutee sahatud, see tähendab, et käesoleva määruse lisas 8 määratud tee nõutav seisund peab olema taastatud.

 (5) 3. ja 4. seisunditasemega teedel peab olema ennetav libedusetõrje tehtud kogu sõidutee ulatuses, kui ilmaprognooside, teeilmajaamade andmete või muude selliste andmete alusel on tõenäoline haardeteguri vähenemine alla nõutava.

 (6) Hooldustsükli aeg arvestatuna tundides on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 9.

§ 28.  Seisunditaseme kehtivusaeg

  Tee omanik peab tagama nõutava seisunditaseme kehtivusaja järgmiselt:
 1) kiirteel ja 4. seisunditasemega teel – kogu ööpäeva jooksul kõigil nädalapäevadel;
 2) 3. seisunditasemega teel – kõigil nädalapäevadel kell 6.00–22.00. Muul ajal on lubatav 2. seisunditase;
 3) 2. seisunditasemega teel – kõigil nädalapäevadel kell 7.00–21.00. Muul ajal on lubatav 1. seisunditase;
 4) 1. seisunditasemega teede seisunditaseme kehtivusaja määrab tee omanik.

§ 29.  Talihoolduse päevik

  Hooldustööde teostaja on kohustatud pidama talihoolduse päevikut.

5. peatükk Silla nõuded 

§ 30.  Sild

 (1) Sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse (nagu näiteks jõgi, järv, oja, kraav, meri) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem.

 (2) Käesoleva määruse mõistes käsitatakse sillana ka viadukti, tunnelit ja truupi.

 (3) Viadukt on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle kuivamaa takistuse (nagu näiteks ristuv tee, raudtee, kodu- või metsloomade liikumistee, jalgratta- ja jalgtee) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem.

 (4) Tunnel on ühe- või mitmeavaline rajatis jalakäijate, teiste liiklejate ning loomade läbilaskmiseks tee alt.

§ 31.  Silla seisundinõuded

  Silla vastavuse seisundinõuetele määrab silla üksikute konstruktsioonielementide seisund. Konstruktsioonielemendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega. Juhul kui laius ei ole võrdne, peab tee kitsenemine olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Katte tasasus ei tohi erineda pealesõitude katte tasasusest ja kate peab olema märgistatud vastavalt maantee märgistusele;
 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga;
 3) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgistuse, äärekivide või piirdega;
 4) käsipuude asetus peab olema paralleelne silla äärega, selle kõrgus kõnnitee katte pinnast ja tihedus peab kogu ulatuses olema ühtlane, postide kinnitus silla pealisehitise külge peab olema tugev, detailid ei tohi olla deformeerunud, värvkate peab olema terve ning metalldetailid ei või olla roostes, käsipuudel peab olema tagatud temperatuuripaisumise võimalus;
 5) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad;
 6) sildeehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte;
 7) silla tugiosad (laagrid) ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve;
 8) joatorude sissevooluavadel peavad olema restkatted, neis ei tohi olla ummistusi, metallist veeviimarid ei tohi olla roostes ega ummistunud;
 9) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav;
 10) teraselementide pind peab olema värvitud ja puhas ning värvkate peab olema terve, elementides ning nende keevisühendustes ei tohi olla pragusid ning poltühendustel defekte;
 11) kandvate puitelementide pind peab olema puhas ja ilmastikumõjude eest kaitstud, neil ei tohi olla silla kandevõimet vähendavaid pehkimisnähte;
 12) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbivajumisi ega omavahelisi nihkumisi;
 13) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad;
 14) sõidutee katendi profiil peab tagama vee juhtimise veeviimaritesse ja vältima elementide märgamist sillalt valguva vee poolt, silla otstes peavad olema veeviimarid mulde uhtumise vältimiseks;
 15) mulde koonused peavad olema kindla geomeetrilise kujuga, puhtad rohust, põõsastest ja puudest, uhtumisi ei tohi esineda, koonuste kindlustus peab olema terviklik, betoonist või kivipuistest kindlustuse tugi ei tohi olla vajunud;
 16) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud;
 17) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal teekattes ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele;
 18) sild peab olema lumest puhastatud ja sõidutee ei tohi lume tõttu kitsamaks muutuda. Tee kohal ei tohi olla jääpurikaid ja sillal ei tohi olla vee äravoolu takistusi.

§ 32.  Silla seisundi kontrollimine

  Silla seisundit kontrollitakse:
 1) regulaarselt hooldustöid ja hooldustööde järelevalvet teostava töötaja poolt;
 2) üks kord kolme aasta jooksul üldülevaatusel, mille teostamise aja ja korra ning dokumenteerimise vormid määrab tee omanik.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Ando Leppiman
Energeetika ja ehituse asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Kattega maantee seisunditase

Lisa 2 Tänava seisunditase

Lisa 3 Kattega tee seisundinõuded

Lisa 4 Kruusatee seisunditase

Lisa 5 Kruusatee seisundinõuded

Lisa 6 Maantee talvine seisunditase

Lisa 7 Tänava talvine seisunditase

Lisa 8 Tee talvised seisundinõuded

Lisa 9 Hooldustsükli aeg tundides