Kohanimenõukogu põhimäärus
Vastu võetud 22.11.2020 nr 43
RT I, 24.11.2020, 9
jõustumine 01.12.2020
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 07.07.2023 | RT I, 15.07.2023, 2 | 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist. |
Määrus kehtestatakse kohanimeseaduse § 20 lõike 2 alusel.
1. peatükk Kohanimenõukogu koosseis ja pädevus
§ 1. Kohanimenõukogu
(1) Kohanimenõukogu (edaspidi nõukogu) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valdkonna eest vastutava ministri moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
(2) Nõukogusse võib nimetada valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitude esindajaid, kohanimeala asjatundjaid teadusasutustest ja ülikoolidest, samuti geoinfosüsteemidega tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajaid.
(3) Nõukogu juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
§ 2. Nõukogu koosseis ja selle muutmine
(1) Nõukogu liikmed, sealhulgas esimehe ja aseesimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Esimees nimetatakse üldjuhul Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajate hulgast. Sekretäri ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
(3) Liige arvatakse nõukogust välja juhul, kui ta:
1) on esitanud vastava avalduse;
2) on lahkunud tema esitanud institutsioonist.
§ 3. Nõukogu ülesanded ja pädevus
Nõukogu täidab järgmisi seadusest tulenevaid ja valdkonna eest vastutava ministri antud ülesandeid:
1) kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseaduses sätestatule;
2) nõustab kohanimemäärajat ning esitab tema taotlusel oma arvamuse;
3) teeb vajaduse korral kohanimemäärajale valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajadusel teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
5) teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
7) annab nimevaidluses arvamusi;
8) esitab vajaduse korral oma arvamuse Vabariigi Valitsuse poolt otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
9) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile oma arvamuse võõrkeelse kohanime määramise kohta vastavalt kohanimeseaduse § 6 lõikele 6 ning ametliku kohanime muutmise kohta vastavalt kohanimeseaduse § 7 lõikele 3;
10) korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
11) teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
12) korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
13) tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal;
14) täidab muid Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri antud ülesandeid.
§ 4. Nõukogu õigused
(1) Nõukogul on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma tööks vajalikke dokumente, andmeid ja muud asjakohast informatsiooni.
(2) Nõukogu võib kaasata oma töösse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid, samuti kohanimeala asjatundjaid ja eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed.
(3) Nõukogu võib moodustada alalisi ja ajutisi töörühmi.
(4) Nõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda määratud kohanime valiku kirjalikku põhjendust, samuti selgitusi seadusega vastuolus oleva kohanime muutmisest keeldumise kohta.
2. peatükk Nõukogu töökorraldus
§ 5. Nõukogu koosolekud
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poolaastas. Nõukogu istung võib toimuda osaliselt või täielikult elektroonilisel kujul, kui on võimalik tuvastada nõukogu liikmete nimelisus ja tagada nende kuuldavus.
(2) Nõukogu füüsilisel kujul peetava koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või sekretär, teatades sellest vähemalt seitse tööpäeva ette. Koosolekuteatega koos saadetakse nõukogu koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorras olevate küsimuste kohta.
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed.
(4) Nõukogu otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamise teel, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl.
(5) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostab sekretäri ülesandeid täitev nõukogu liige või koosoleku juhataja poolt määratud isik.
(6) Nõukogu tegevuse finantseerimise, tehnilise teenindamise ja asjaajamise tagab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma vahendite arvelt.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
§ 6. Nõukogu dokumendid
(1) Nõukogu kasutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendiplanki, millele on kantud nõukogu ametlik nimetus „Kohanimenõukogu”.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
(2) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekust osa võtvad nõukogu liikmed ja kutsutud teised isikud;
3) sõnavõttude põhiseisukohad ja vastuvõetud otsused ning hääletustulemused, kui hääletamine on toimunud.
(3) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokolli koostaja.
(4) Nõukogu seisukoha vastavalt seaduses sätestatud ülesandele võib kujundada e-posti vahendusel.
Facebook
Twitter