Teksti suurus:

Töölesaamist toetavad teenused

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 26.02.2016, 12

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Töölesaamist toetavad teenused

Vastu võetud 11.09.2015 nr 41
RT I, 15.09.2015, 18
jõustumine 18.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.02.2016RT I, 26.02.2016, 529.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine” toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  Toetuse andmise eesmärgiks on soodustada 16–29-aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

  Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate:
 1) esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks;
 2) pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimeste konkurentsivõime tõstmiseks ning tööle aitamiseks.

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

 (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

 (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (4) Kulud, mis on tekkinud kuni kaks kuud enne käesoleva määruse § 12 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud voorulisel taotlemisel või jooksval taotlemisel taotluse esitamisest rakendusüksusele, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.

 (5) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ning lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.

 (6) Käeoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määra arvestuse aluseks on projekti tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja § 3 lõikele 4.

 (7) Kui projekti tegevuste raames on vajalik rentida või liisida mootorsõidukit, siis on selle liisimine ja rentimine abikõlblik hilisema väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse kokku on 300 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus.

 (8) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.

 (9) Kui projekti raames pakutakse tööpraktika teenust, siis on see abikõlblik järgmistel tingimustel:
 1) projektis osaleja tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme (3) järjestikuse kuu jooksul;
 2) projektis osaleja osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid mitte rohkem kui kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16–17-aastane isik osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid mitte rohkem kui seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

 (10) Tööandjale makstakse tööpraktika teenusel osalemisel juhendamistasu isiku tööpraktikal osaletud iga päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneva 21 praktikapäeva eest 75% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe tööpraktika juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.
[RT I, 26.02.2016, 5 - jõust. 29.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016]

 (11) Tööpraktika teenusel osaleja vabatahtliku ravikindlustuse kulu Eestis on abikõlblik juhul, kui osalejal puudub kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel või kehtiv kindlustus lõppeb teenusel osalemise ajal.

 (12) Kui projekti raames viiakse läbi tööklubi tegevusi, siis peab tööklubi toimuma kuni kolme järjestikuse kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi.

 (13) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, siis on see abikõlblik, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Lapsehoiuteenuse pakkumine on abikõlblik ainult juhul, kui teenust vajav sihtgrupi liige osaleb lapsehoiuteenuse osutamise ajal projekti tegevustes.

 (14) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, siis peavad nõustajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
 1) võlanõustamisteenuse osutaja peab omama kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistust või peab omama kõrgharidust ja olema läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse;
 2) psühholoogiline nõustaja peab omama kõrgharidust psühholoogias ja omama vähemalt aastast individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemust viimase viie aasta jooksul;
 3) karjäärinõustaja peab omama kõrgharidust soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ning omama vähemalt aastast töökogemust karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul.

 (15) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
 2) teabeüritustel osalemiskulud;
 3) teabeürituste korraldamiskulud Eestis.

 (16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude eelarvest.

 (17) Rahvusvaheline koostöö on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest.

 (18) Projekti sihtgrupil on õigus saada stipendiumi koolitusel ja tööpraktikal osalemise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud isikul, kui ta on tööle asunud. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi määramise aluseks on osavõtugraafik.

 (19) Projekti sihtgrupile makstakse sõidu- ja majutustoetust järgmiselt:
 1) sõidu- ja majutustoetust määras ühe kilomeetri kohta ja mitte rohkem, kui kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;
 2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel;
[RT I, 26.02.2016, 5 - jõust. 29.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016]
 3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.

 (20) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud isikule, kui ta on tööle asunud, ja juhul, kui tegevustes osalejatele on tagatud tasuta transport.

 (21) Kui projekti raames soetatakse mööblit või täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks, siis võivad need kulud kokku moodustada kuni 5% projekti abikõlblike kulude eelarvest. Mööbli ostmine on abikõlblik, kui ost on tehtud vähemalt 6 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (22) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

 (23) Projektis osaleja, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.

 (24) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) projekti üldkulud ja projekti administreerimisega seotud personalikulud kuludokumentide alusel;
 2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
 3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ja väljaostukohustusega liisimine;
 4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liising- või rendilepingust tulenevad korralised hooldustööd;
 5) sihtgrupile makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
 6) projekti sihtgrupile ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
 7) uuringud (sh analüüsid, kaardistused, va projekti sihtgrupi kaardistus enne projekti sihtgrupile suunatud tegevuste algust);
 8) veebipõhiste lahenduste loomine, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud olemasoleva veebipõhise kodulehe täiendamisega seotud kulud;
 9) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;
 10) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;
 11) palgatoetusega tööle rakendumine;
 12) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;
 13) tööharjutuse teenuse osutamine;
 14) kulud, mis on tekkinud varem kui kaks kuud enne käesoleva määruse § 12 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatut voorulisel taotlemisel või taotluse esitamist rakendusüksusele jooksval taotlemisel;
 15) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud kulud.

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2015. aasta 1. juuni – 2023. aasta 31. detsember.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.

 (3) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kaks kuud varem taotluse esitamise tähtpäevast käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud voorulisel taotlemisel või jooksval taotlemisel taotluse esitamisest rakendusüksusele.

 (4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval taotlemisel.

 (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud.

§ 8.  Toetuse osakaal ja piirsumma

 (1) Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa on 400 000 eurot projekti kohta.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 9.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotleja ja partner võib olla:
 1) juriidiline isik;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja;
 3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on käesoleva määruse §-s 1 nimetatud prioriteetse suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel;
 4) kohalik omavalitsusüksus.

 (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1–2 ja 5 ning taotleja peab olema alates 2007. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega (välja arvatud oma töötajatele suunatud meetmed).

§ 10.  Taotleja kohustused

  Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1–2 ja 4–5 sätestatud kohustused.

§ 11.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt ühendmääruses ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
 2) kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu, mis on hinnatav taotluse esitamise ajal, siis on abikõlblikke kulusid vähendatud puhastulu võrra;
 3) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 6 lõike 15 punktis 2 nimetatud kulu;
 4) projekti tegevused algavad hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast § 12 lõikes 2 nimetatud voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval taotlemisel ning projekti abikõlblikkuse periood ei ole järjestikku pikem kui 24 kuud;
 5) toetust ei taotleta kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
 6) sihtgrupi tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 30%;
 7) taotluse on allkirjastanud allkirjaõigust omav isik.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

 (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 12.  Taotlusvooru avamine

 (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.

 (2) Taotlusvoor võib olla tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine) või jooksev (edaspidi jooksev taotlemine).

 (3) Rakendusüksus teavitab voorulise taotlemise tähtajast või jooksva taotlemise algusajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

 (4) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.

§ 13.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks või jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks:
 1) käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna taotleja esindusõigusliku isiku poolt või
 2) struktuuritoetuse registri vahendusel, lisades registrisse määruse lisad. Struktuuritoetuse registri vahendusel taotluse esitamisel ei esitata lisa 1 vormi A ja lisa 1 vormi B.

 (2) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

 (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval taotlemisel. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kuni 10 tööpäeva.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui taotleja muudab taotlusest lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, võib rakendusüksus tunnistada taotluse mittevastavaks.

 (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 15.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval taotlemisel. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 14 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus ei osutanud puuduste kõrvaldamisel;
 3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

 (4) Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 16.  Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

 (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

 (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

 (4) Ekspertide hindepunktidele lisatakse maakonna töötuse määra baasil arvutatud punktid.

 (5) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti;
 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti;
 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 11 punkti;
 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
 5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.

 (6) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

 (7) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi digitaalselt allkirjastatud hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

 (8) Kui eksperdid ei jõua konsensusele, teavitavad nad sellest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne tähtaja saabumist, rakendusüksust. Rakendusüksus kaasab hindamisse kolmanda eksperdi. Juhul kui kolm eksperti jõuavad konsensusele, allkirjastavad nad hindamislehe. Kui konsensust ei saavutata, hindab iga ekspert taotlust eraldi ning rakendusüksus arvutab kõigi kolme hindamislehe alusel projekti keskmise hindamistulemuse.

 (9) Taotluste osas, mille ekspertide hindamistulemus on alla 25 punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (10) Taotlusele, mille hindamistulemus on vähemalt 25 punkti, lisatakse ekspertide antud punktidele maakonna töötuse määrast tulenevad punktid. Maksimaalselt saab juurde anda 8,25 punkti.

 (11) Kõrgemad töötuse määra punktid saab taotlus, mille tegevusi viiakse läbi kõrgeima töötuse näitajaga maakonnas. Kui tegevusi viiakse ellu mitmes maakonnas, leitakse töötuse näitaja taotluses nimetatud maakondade töötuse näitajate väärtuse aritmeetilise keskmise baasil. Töötuse määra baasil lisatavad punktid arvestatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud arvestusalusele.

 (12) Töötuse määra aluseks on Eesti Statistikaameti avaldatud ühe aasta andmed taotlusvooru teates nimetatud tähtpäeva seisuga.

 (13) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 10 alusel arvutatud punktisummast, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus.

 (14) Kui taotluse maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna töötuse näitaja või maakondade töötuse keskmine näitaja, kus tegevusi läbi viiakse, oli kõrgem.

 (15) Kui taotluste maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste, mille maakonna töötuse näitaja või maakondade töötuse keskmine näitaja, kus tegevusi läbi viiakse, on võrdne, eelistatakse taotlust, mille punktisumma käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi osas on kõrgem.

 (16) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud kõik näitajad on võrdsed, eelistataks taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

 (17) Jooksval taotlemisel lähtutakse projektide hindamisel käesoleva paragrahvi lõigetest 1–3 ja 5–9.

§ 17.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Voorulisel taotlemisel kuuluvad rahuldamisele paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 25 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (2) Jooksval taotlemisel kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 25 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui taotluste maht, mille hindamistulemus on vähemalt 25 punkti, on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
 2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning siseriiklikust andmete kogumise korrast.

 (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

 (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses nimetatud juhtudel.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

 (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale 6 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18.  Taotluse osaline rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus, kui on taotletud.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

 (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 21.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

 (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi seirearuanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
 1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
 3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
 4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt);
 5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
 6) projekti mõju läbivatele teemadele;
 7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui projekti tegevuste elluviimise on kaasatud partner või koostööpartner).

 (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

§ 22.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse väljatöötatud vormil.

 (4) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt või see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut.

 (5) Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus.

 (6) Enne või koos esimese maksetaotlusega peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele:
 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest;
 2) koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses;
 3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.

 (7) Projekti kaudsed kulud makstakse välja käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud määras.

 (8) Toetus makstakse välja vastavalt käeoleva määruse §-s 8 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.

 (9) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ning lõikes 2 sätestatud korrale. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei maksta ettemaksena välja viimast 5 protsenti määratud toetusest.

 (10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude tingimustele vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktidele 1–2 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tingimustel 15 kalendripäeva jooksul. Rakendusüksus kontrollib ettemakse kasutamise aruande hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates aruande laekumisest rakendusüksusele.

 (11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (12) Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.

 (13) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 23.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
 1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil C või vormil D ja esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele;
 2) tagab, et tööandja väljastaks pärast käesoleva määrus § 6 lõikes 9 nimetatud tööpraktika läbiviimist tööpraktikal osalenule tööpraktika läbimise tunnistuse käesoleva määruse lisas 5 toodud vormil;
 3) tagab partneri kohustuste täitmise vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

 (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

§ 24.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 25.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 26.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Lisa 1 Vorm A

Lisa 1 Vorm B

Lisa 1 Vorm C

Lisa 2 Ekspertide hindamislehe vorm
[RT I, 26.02.2016, 5 - jõust. 29.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016]

Lisa 3 Koondhindamislehe vorm

Lisa 4 Vorm A

Lisa 4 Vorm B

Lisa 4 Projekti tegevustes osalejad, vorm C
[RT I, 26.02.2016, 5 - jõust. 29.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016]

Lisa 4 Projekti tegevustes osalejad, vorm D
[RT I, 26.02.2016, 5 - jõust. 29.02.2016, rakendatakse alates 01.01.2016]

Lisa 5 Tööpraktika läbimise tunnistuse vorm

/otsingu_soovitused.json