Teksti suurus:

Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.10.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.10.2014, 4

Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 10.10.2014 nr 160

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜldsätteD 

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

 (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Audru vallas Põldeotsa ja Valgeranna külas ning Audru alevikus asuv ala, mille nimeks saab Audru poldri looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

 (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
 1) säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid;
 2) kaitsta liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I ja II lisas: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava), ja liike, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid.

 (3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

 (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 13.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 14. veebruarini. Linnujaht on keelatud aasta läbi.

 (4) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 (5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on kaitsealal lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

 (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehnovõrgu või muu rajatise ehitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.

§ 6. Keelatud tegevus

 (1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole antud vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

 (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate koosluste ja liikide elupaikade säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
 1) Poldri sihtkaitsevöönd;
 2) Põldeotsa sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Poldri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ohustatud ja haruldasi linnuliike, säilitada ja taastada nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid.

 (2) Põldeotsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldase ja ohustatud liigi kaitse ja elupaiga soodsa seisundi säilitamine.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
 3) olemasoleva ehitise hooldustööd;
 4) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd;
 5) veerežiimi reguleerimine;
 6) pilliroo ja adru varumine.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini Põldeotsa sihtkaitsevööndis, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
 4) ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 12. Vajalik tegevus

  Liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik loomade karjatamine või heina niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine ning raadamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on Audru piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on lindude peatumis- ja toitumisalade soodsa seisundi säilitamine ja kvaliteedi parandamine.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus;
 2) uuendusraie;
 3) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

§ 16. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Puidu kokku- ja väljavedu on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud juhul, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” muutmine

Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa 1 punkt 25 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse § 1 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisas esitatud Audru poldri hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks;

3) määruse kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

4) määruse lisas esitatud Pärnu lahe hoiuala kaardileht 5 asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga4 (lisatud).

§ 20. Menetluse läbiviimine

  Audru poldri looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. augusti 2013. a käskkirjaga nr 818 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 21. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 moodustatud Audru poldri hoiuala, osaliselt Pärnu lahe hoiuala ja Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” kaitse alla võetud Audru roostiku baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 hõlmab kaitseala osa Pärnu lahe linnualast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

4 Hoiuala piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa 1 Audru poldri looduskaitseala

Lisa 2 Pärnu lahe hoiuala

/otsingu_soovitused.json