Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Kohandumine teadmistepõhise majandusega” teaduse populariseerimise alameetme „Teeme” raames antava struktuuritoetuse tingimused ja kord

Vastu võetud 06.05.2010 nr 23
RT I 2010, 24, 12
jõustumine 14.05.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud «Inimressursi arendamise rakenduskava» nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» meetme «Kohandumine teadmistepõhise majandusega» teaduse populariseerimise alameetme «Teeme» avatud taotlusvooru raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Alameetme eesmärk ja sihtgrupp

  (1) Alameetme eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) valdkonna populariseerimine noorte seas ning huvi äratamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu, toetades vastavaid teadusasutuste, -seltside, -keskuste, muuseumide, huviringide, huvikoolide ning üldhariduskoolide poolt noortele suunatud süsteemseid projekte ja huvitegevusi, kuhu on juhendajatena kaasatud teadlased, õppejõud, kraadiõppurid, insenerid või õpetajad.

  (2) Alameetme sihtgrupp on teadusasutused, -seltsid, -keskused, muuseumid, huviringid, huvikoolid, üldhariduskoolid ning nendega koostööd tegevad teadlased, õppejõud, kraadiõppurid, insenerid või õpetajad, kes tegelevad noorte seas LTT valdkonna ning teadlas- ja insenerikarjääri populariseerimisega.

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) hindamisrühm on rakendusüksuse poolt rakendusasutuse ettepaneku alusel moodustatud töörühm, mille ülesandeks on taotluste hindamine, hindamislehtede ning taotluste rahuldamise kohta motiveeritud ettepanekute esitamine rakendusüksusele;
  2) LTT valdkond – loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehnikaalad);
  3) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud süsteemne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
  4) noor on 14 kuni 26 aastane füüsiline isik;
  5) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  6) üldhariduskool on gümnaasium ja põhikool (s.h algkool, lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool, gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse, ning põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena);
  7) huvitegevus on süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.

§ 4.   Alameetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Alameetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Alameetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse noortele LTT alaseid teadmisi ja praktilist tegevust pakkuvate järgmiste süsteemsete üritustesarjade korraldamist teadusasutustes, -seltsides, -keskustes, muuseumites, üldhariduskoolides ning ettevõtetes ja mujal:
  1) teadus- ja tehnoloogiapäevad;
  2) teaduslaagrid;
  3) teaduskonkursid;
  4) teadusseminarid;
  5) koolitused;
  6) üliõpilastest koosnevate LTT valdkonna erialavõrgustike poolt süstemaatiline LTT alaste teadmiste, ideede, oskuste ja kogemuste vahetu levitamine ning oma eriala populariseerimine üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste seas (sh võimalusel nende kaasamine oma tegevustesse);
  7) muud süsteemsed üritustesarjad.

  (2) Lisaks toetatakse noortele suunatud LTT valdkonna teadmisi ja oskusi arendavat ning praktilist tegevust pakkuvat süsteemset huvitegevust ja selle juhendamist huviringides ja huvikoolides ning selleks vajalike õppevahendite soetamist ja õppekeskkonna arendamist ning juhendajate koolitamist.

  (3) Kõikide tegevuste korraldamisse ja noorte juhendamisse peavad olema kaasatud teadlased, õppejõud, kraadiõppurid, insenerid või õpetajad, kes tegelevad teadlaste ja inseneride järelkasvuga ning LTT valdkonna teadmiste ja oskuste arendamisega noorte seas.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18);
  2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
  3) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

  (2) Abikõlblikud on järgmised lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) teadus- ja tehnoloogiapäevade, -laagrite, -konkursside, seminaride, koolituste korraldamise kulu (sh. ruumide rendi- ja üürikulud; esinejate töötasud; tehnika rendikulud; transpordikulud; toitlustuskulud; majutuskulud, kulumaterjalid jm);
  2) projekti teostamiseks vajaminevate õppevahendite soetamise (või rentimise) ja õppekeskkonna arendamise kulu (sh. õppematerjalide, seadmete, tarvikute, kulumaterjalide, projekti tegevusteks vajamineva tarkvara litsentside kulu);
  3) projekti tegevuste korraldajate ja juhendajate lühiajaliste õppereiside ja väliskoolituste kulu (sh osalustasu, transpordikulud, viisa, reisikindlustus ja majutuskulu);
  4) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
  5) töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
  6) töötaja transpordikulud, vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja korrale. Tasuline parkimine hüvitatakse kuludokumentide alusel, mis esitatakse koos selgitusega;
  7) lähetuskulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule § 3 lõige 2 punktile 3²;
  8) seadusest tulenevad ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise ning muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töölepingu või avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel;
  9) kinnipidamised ja seadusest tulenevad maksud töötasudelt, puhkusetasult ja seadusest tulenevatelt hüvitistelt;
  10) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud (töötervishoiuga seotud kulud, projekti personali värbamisega seotud kulud, projekti personali programmi elluviimiseks vajalike koolituste ja konverentside osavõtutasud jm);
  11) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikele 5;
  12) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
  13) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses;
  14) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
  15) projekti teavitamiskulud (sh plakatite, flaierite, voldikute jmt trükkimine);
  16) projekti dokumentide säilitamise ja arhiveerimise seotud kulud;
  17) projekti teostamiseks vajalike hangete läbiviimisega seotud kulud ja sisseostetavad teenused (sh analüüsid, tõlketööd, juriidiline nõustamine jm);
  18) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 8-s sätestatule;
  19) muud projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud.

  (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 25% ulatuses teha kulusid, mille tegemine kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse (sh. projekti teostamiseks vajaminevate õppeotstarbeliste seadmete soetamise ja õppekeskkonna arendamise kulu).

  (4) alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
  1) amortisatsioonikulud;
  2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
  3) kinnisasja ostmine;
  4) raamatute ja kogumike koostamine ning väljaandmine;
  5) mööbli ostmine;
  6) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Alameetme abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2010 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (3) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuari 2010. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

  (4) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.   Toetuse maksimaalne määr ja projekti kestvus

  (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 94% projekti abikõlblikest kuludest, millest 84% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 10% riiklik struktuurtoetus ja omafinantseeringu minimaalne määr on 6%.

  (2) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 19 100 eurot ja maksimaalselt 95 900 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (4) Projekti kestvus võib olla 12 kuni 36 kuud.

§ 9.   Taotlejad ja partnerid

  (1) Toetust võivad taotleda Eesti:
  1) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  2) riigiasutused;
  3) mittetulundusühingud;
  4) sihtasutused;
  5) äriühingud;
  6) kohalikud omavalitsused.

  (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnereid, kui partneril on projektis osalemiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Projekti partneriks võivad olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud.

  (3) Partneri kaasamisel peab taotluses olema esitatud kaasamise põhjendus, partneri poolt ellu viidavad toetatavad tegevused peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ning tema poolt tehtavad abikõlblikud kulud projekti eelarves. Lisaks võib partner panustada projekti omafinantseeringusse. Toetuse saaja ja partner sõlmivad projektijärgsete kohustuste täitmiseks lepingu.

2. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Rakendusüksus kuulutab rakendusasutuse ettepanekul välja alameetme abikõlblikkuse perioodi jooksul projekti taotluse esitamiseks avatud taotlusvoorud, lähtudes rakendusasutuse kirjalikust ettepanekust. Rakendusasutuse ettepanek taotlusvooru väljakuulutamiseks peab sisaldama toetatavate tegevuste loetelu ja taotlusvooru eelarvet, tegevuste elluviimise perioodi ning toetuse taotluse esitamise tähtpäeva.

  (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada alameetme konkreetsete tegevuste kohta või alameetme eelarve osa kohta või suunatuna konkreetsele sihtrühmale.

  (3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse rakendusüksuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva.

§ 11.   Nõuded taotlejale ja taotleja kohustused

  (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse alameetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste elluviimiseks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotletud toetuse suurus vastab käesoleva määruse § 8 lõikele 2;
  4) projekti kestvus vastab § 8 lõikes 4 sätestatule;
  5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
  6) taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või muid välisabi vahendeid;
  7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

  (2) Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mille loetelu kehtestatakse taotlusvormis.

  (3) Taotlus esitatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil, taotleja esindaja poolt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. Taotleja vastutab paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest.

§ 13.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest hindamisrühma poolt ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotluse menetlemine kestab kuni 90 kalendripäeva.

§ 14.   Rakendusüksuse kohustused ja õigused projekti taotluste menetlemisel

  (1) Rakendusüksus on kohustatud:
  1) tegema taotlusvormi ja hindamisjuhendi õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) vastu võtma ja registreerima taotluse oma dokumendihaldussüsteemis;
  3) tegema taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse registreerimisest;
  4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlused hindamisrühmale hindamiseks;
  5) kinnitama hindamisrühma töökorra ja korraldama taotluste hindamist;
  6) teavitama taotlejaid taotluste hindamise tulemustest;
  7) andma taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks;
  8) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

  (2) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

  (3) Kui taotlus ei ole esitatud taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtpäevaks, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata.

  (4) Taotluse osas, mille andmed on puudulikud või puuduvad kohustuslikud lisadokumendid, annab rakendusüksus taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 14 kalendripäeva. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (5) Rakendusüksus teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 11 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ilma taotlust hindamisrühmale hindamiseks edastamata kui:
  1) taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse § 9 lõikes 1 ja § 11 esitatud nõudele või
  2) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse § 12 sätestatud tingimusele ning
  3) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (6) Rakendusüksus esitab nõuetele vastava taotluse hindamisrühmale hindamiseks.

§ 15.   Taotluste hindamine

  (1) Taotluste hindamiseks kinnitab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamisrühma, milles on vähemalt 9 liiget. Taotluste hindamine koosneb kahest etapist – individuaalsest hindamisest ning konsensuslikust hindamisest. Individuaalsel hindamisel hinnatakse iga taotlust vähemalt kolme hindamisrühma liikme poolt. Konsensuslikul hindamisel osalevad kõik hindamisrühma liikmed.

  (2) Hindamisrühma kohustusteks ja õigusteks taotluste hindamisel on:
  1) kohustus hinnata taotlusi, võttes aluseks alameetme eesmärgid, käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 7 sätestatud valikukriteeriumid ja rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhendi;
  2) kohustus juhinduda hindamismenetluse läbiviimisel rakendusüksuse poolt kinnitatud töökorrast;
  3) õigus nõuda taotlejalt kirjalikke või suulisi selgitusi taotluses esitatud andmete kohta;
  4) õigus seada taotlejale toetuse saamiseks täiendavaid tingimusi.

  (3) Hindamisrühma liige kinnitab enne taotluste hindamist kirjalikult oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel. Hindamisrühma liige ei tohi hinnata taotlust, mille suhtes tal on huvide konflikt. Sellisel juhul peab hindamisrühma liige ennast taotluse hindamisest taandama ning rakendusüksus edastab taotluse hindamiseks mõnele teisele hindamisrühma liikmele, kellel huvide konflikt puudub. Hindamisrühma liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotluste ja taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

  (4) Projektide individuaalse hindamise valikukriteeriumid on järgmised:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna, meetme ja alameetme eesmärkidele (10%);
  2) projekti teostatavus sh projekti teostajate võimekus ja varasem kogemus (20%);
  3) projekti mõjuulatus sh sihtgruppide kaasatus ja valitud tegevuste mõjusus ja asjakohasus (20%);
  4) projekti majanduslik efektiivsus sh eelarve põhjendatus ja kulutuste seostatus eesmärkide saavutamisega (20%);
  5) projekti tegevuste jätkusuutlikkus (10%);
  6) projekti tegevuste süsteemsus sh tegevuste läbimõeldus ja omavahelised seosed (20%).

  (5) Hindamisrühma liige hindab taotlusi individuaalselt rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamislehe vormil. Hinnatava taotluse kohta täidab hindamisrühma liige hindamislehe, kuhu lisab oma põhjendused ja kommentaarid taotluse kohta. Iga taotlust peab hindama võrdne arv hindamisrühma liikmeid, kuid mitte vähem kui kolm liiget.

  (6) Ühte taotlust hinnanud kolme hindaja hinnete põhjal arvutatakse igale taotlusele kaalutud keskmine hinne, millega tekib üldine taotluste pingerida. Taotlused, mille kaalutud keskmine hinne on alla 50% maksimaalsest võimalikust, langevad edasisest hindamisest välja ja nende osas teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse. Lävendi ületanud taotlused edastab rakendusüksus hindamisrühmale konsensuslikuks hindamiseks.

  (7) Hindamisrühm viib rakendusüksuse poolt esitatud nimekirjas sisalduvate taotluste osas läbi konsensusliku hindamise, täites rakendusüksuse poolt kinnitatud konsensusliku hindamislehe. Hindamisrühm lähtub konsensuslikul hindamisel järgmistest valikukriteeriumitest:
  1) individuaalse hindamise käigus projektile antud kaalutud keskmine hinne (60%);
  2) projekti olulisus riiklike ja valdkondlike arengukavade ja strateegiate eesmärkide täitmisel (20%);
  3) projekti innovaatilisus, sh mõju valdkonna arengule ja valdkonna sisesele koostööle (20%).

  (8) Hindamisrühm esitab rakendusüksusele taotluste pingerea ja iga taotluse kohta konsensusliku hindamislehe koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Hindamisrühmal on õigus esitada taotlejale täiendavaid tingimusi toetuse saamiseks.

  (9) Taotluse osalise rahuldamise ettepaneku võib hindamisrühm teha juhul kui toetuse summa vähendamine või tegevuste muutmine ei mõjuta negatiivselt taotluses sisalduva projekti eesmärkide saavutamist.

  (10) Kui hindamisrühm teeb taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, tuuakse konsensuslikul hindamislehel ettepaneku põhjendused ja toetuse summa.

  (11) Juhul kui hindamisrühma koostatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel võrdne punktide arv, eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui tulemus on võrdne, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Hindamisrühma töö tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
  2) rahuldada taotlus osaliselt;
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsused võivad sisaldada § 15 lõikes 8 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust sisaldava otsuse võib teha vaid taotleja kirjalikul nõusolekul, kes peab oma nõustumisest rakendusüksust teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise või täiendavate tingimustega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (4) Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

  (5) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

  (6) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

  (7) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtaegselt tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

  (8) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäeva;
  2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nime;
  5) toetuse maksimaalse suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  8) projekti eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise korra;
  10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
  11) toetuse tagasinõudmise alused;
  12) aruannete esitamise tähtajad.

  (10) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) esineb käesoleva määruse § 14 lõikes 5 sätestatud alus;
  4) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks või täiendavate tingimustega arvestamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
  5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt;
  6) taotlus sai individuaalse hindamise tulemusena kaalutud keskmise hinde, mis oli vähem kui 50% maksimaalsest võimalikust hindest;
  7) hindamisrühm teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

  (11) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja;
  4) projekti nimi;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (12) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 14 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (13) Taotleja saab otsuse peale esitada vaide rakendusüksuse kaudu, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. Enne vaidemenetluse läbimist ei saa taotleja halduskohtule kaebust esitada.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ning vajadusel esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
  1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
  2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul;
  5) muutuvad projektis ette nähtud tegevused või saavutatavad tulemused või indikaatorid.

  (3) Juhul, kui toetuse saaja taotleb rahuldamise otsuse muutmist lõike 2 punktis 4 toodud alusel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

  (4) Juhul, kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud enne muudatuste tegemist selle rakendusüksusega kooskõlastama kirjalikult taasesitatavas vormis ning esitama rakendusüksuse nõudel uue eelarve.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

  (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 14 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

  (10) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  2) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
  3) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
  4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
  5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormis, viisil ja tähtaegadel;
  7) esitab rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed;
  8) teavitab viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  9) taotleb eelnevalt rakendusüksuselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  10) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
  11) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  12) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punktis b nimetatud juhtudel;
  13) säilitab ja tagab et partner säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. a 31. detsembrini;
  14) juhul kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib ja tagab et partner järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje. Kui projektiga seotud hanke maksumus jääb vahemikku 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud riigihanke piirmäär või kui hangitakse «Riigihangete seaduse» § 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), võtab ja tagab et partner võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist;
  15) juhul, kui toetuse saaja ja partner ei ole hankijad «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid ning teostab hinnavõrdlust ja säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje, samuti võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui projektiga seotud hanke maksumus on suurem kui 3000 eurot (ilma käibemaksuta);
  16) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes ja partner on, täidab toetuse saaja käesoleva paragrahvi punktis 15 sätestatut ning tagab, et partner täidab käesoleva paragrahvi punktis 14 sätestatut;
  17) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
  18) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  19) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vastavalt «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 lõikes 12 sätestatule;
  20) näitab ja tagab, et partner näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
  21) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
  22) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 tulu teenimise kohta sätestatud nõudeid;
  23) täidab teisi «Perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 20.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja ja partneri territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
  2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  5) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, projekti aruannete ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) teostada projekti järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) koostada prioriteetse suuna aastaaruanne ja lõpparuanne, kontrollida ja kinnitada aruandes sisalduvate andmete õigsus ning esitada aruanne rakendusasutusele;
  4) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti aastaaruanded ja lõpparuanne, projektide lõpparuanded edastada rakendusasutusele teadmiseks;
  5) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  6) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  7) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  8) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, s.h teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  9) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
  10) menetleda toetuse väljamakseid, s.h kontrollida kulude abikõlblikkust;
  11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  12) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

4. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 21.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» § 7 nõuetele. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid, kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

  (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

  (4) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande (edaspidi aruanne) kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates dokumendi registreerimisest rakendusüksuses. Kui toetuse saaja esitatud dokument on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest ning annab toetuse saajale tähtaja puuduste likvideerimiseks. Väljamaksetaotluse menetlemise periood pikeneb toetuse saaja poolt väljamakse taotluses puuduste kõrvaldamise aja võrra. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama väljamaksetaotluses puudused rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on rakendusüksusel õigus toetuse väljamaksmisest osaliselt või täielikult keelduda.

  (5) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, s.h kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

  (6) Rahuldatud väljamakse taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

  (7) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande kinnitamist. Viimase väljamakse miinimumsuurus peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusasutuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruandevormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohased projekti aastaaruanded ja lõpparuande haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.