Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme "Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine" tingimused ja kord

Vastu võetud 20.05.2009 nr 50
RTL 2009, 43, 588
jõustumine 29.05.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» CCI2007EE161PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetmes «Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel struktuuritoetuse (edaspidi toetus) andmise ning kasutamise tingimused ja kord, lähtudes Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegiast aastateks 2006–2015.
29.09.2014 10:03
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „edaspidi“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse mõistes:
  1) Kõrgkool on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud rakenduskõrgkool ning rakenduskõrgharidusõpet läbi viiv ülikool, sõltumata nende omandivormist;
  2) tehnoloogiainvesteering on investeering nii materiaalsesse kui immateriaalsesse varasse õppekeskkonna kvaliteedi parandamise või õppetööks vajalike vahendite soetamise eesmärgil;
  3) õppeinfrastruktuur on vahendid (õppeaparatuur ja -seadmed või nende kogum, õppelabor) ning nende vahenditega seotud tingimused, meetodid, materjalid ja teadmised, mida kasutatakse kõrgharidusõppes uute teadmiste loomisel ja edasiandmisel;
  4) teenindav infrastruktuur on õppeaparatuuri- ja seadmete või õppelabori eesmärgipärast kasutamist võimaldavad ventilatsiooni- ja küttesüsteemid, tuleohutusnõuete täitmiseks vajalikud seadmed, turvasüsteemid, füüsilise ligipääsetavuse parandamise seadmed, valgustusseadmed, ruumide mürataseme normidega kooskõla tagamise seadmed;
  5) õppekeskkond on kõrgkooli õppe- ja üldotstarbeliste ruumide tuleohutus, turvalisus, ligipääsetavus, mikrokliima, valgustus, müratase ja akustika;
  6) mikrokliima on õppe- või üldotstarbelise ruumi õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumiskiirus ja soojuskiirguse intensiivsus;
  7) materiaalne vara on põhivarana arvele võetavad õppeseadmed ja -aparatuur;
  8) immateriaalne vara on vara, mis ostetakse tehnoloogiasiirdena litsentside omandamise teel;
  9) väheväärtuslik vara on ostetud inventar maksumusega 319 kuni 1916 eurot, mis on vajalik projekti ellu viimiseks, kuid mis ei vasta põhivara tunnustele;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  10) riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kõrgkooli vahelise halduslepinguga määratud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille kõrgkool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima;
  11) õppevaldkond on kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi;
  12) õppesuund on kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis kuulub õppevaldkonda ning hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi;
  13) õppetöö on õppekava eesmärgi ja õpiväljunditega kirjeldatud teadmiste ja oskuste omandamisele suunatud sihipärane tegevus, mis toimub õppekava raames kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna;
  14) praktiline töö on üks kontaktõppe viisidest (nt praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund) mis on suunatud praktiliste teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub kõrgkooli õppekeskkonnas;
  15) projekteerimine on ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine või ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine;
  16) ehitamine on ehitise siseviimistlemine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. Käesoleva määruse mõistes ei ole ehitamine ehitise püstitamine, ehitise laiendamine ja ehitise lammutamine;
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]
  17) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  18) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse;
  19) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 p 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Käesoleva määruse mõistes hõlmab toetus struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid;
  20) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  21) objekt on ühe eesmärgi täitmiseks vajalike ning omavahel funktsionaalselt seotud asjade ja tegevuste kogum.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]

§ 3.   Meetme üldeesmärk ja alajaotus

  (1) Meetme üldeesmärk on tehnoloogiainvesteeringute toel rakenduskõrgharidusõppes ja õpetajakoolituses praktiliste oskuste omandamiseks eeldusi loova õppeinfrastruktuuri arendamine, sealhulgas rakenduskõrgkoolides õppekeskkonna tehnoloogilise kvaliteedi tagamine.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

  (2) Meetme raames toetatakse tehnoloogiainvesteeringuid, mis:
  1) tõstavad rakenduskõrgharidusõppe kvaliteeti, parandades praktilise töö läbiviimise võimalusi uue õppeinfrastruktuuri loomise või olemasoleva kaasajastamise toel;
  2) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  3) loovad õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuuna õppetöös ja arendustegevuses võimaluse kasutada kaasaegseid meetodeid ja vahendeid.

  (3) Meede jaguneb kaheks alameetmeks:
  1) alameede «Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur»;
  2) alameede «Õpetajakoolituse õppelaborid».
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 4.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.   Alameetme hindamiskomisjon

  Rakendusasutuse ettepanekul moodustab rakendusüksus alameetmete hindamiskomisjonid, mille ülesanneteks on:
  1) hinnata alameetme taotlusvoorus esitatud taotlusi;
  2) esitada rakendusüksusele taotluste pingerida, hindamisraportid ning motiveeritud ettepanek rahuldada taotlus kas täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 6.   Üldised kulude abikõlblikkuse alused

  Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr (EÜ) 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
  2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
  3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
  4) kulud on kooskõlas määruse paragrahvides 12 või 16 või 20 ning muudes õigusaktides sätestatuga.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2015. Taotlusvoorudest toetatavate projektide abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

  (2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2009. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

  (3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulud on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015.
[RTL 2009, 87, 1257 - jõust. 30.11.2009]

§ 8.   [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

1. jagu Alameede «Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur»  

§ 9.   Eesmärk ja toetatavad tegevused:

  (1) Alameetme eesmärgiks on tõsta tehnoloogiainvesteeringutega rakenduskõrgharidusõppe kvaliteeti, soodustades uute õppelaborite loomise või vananenud õppeaparatuuri ja -seadmete asemel kaasaegsete soetamise toel kõrgkoolis praktilise töö läbiviimist.

  (2) Alameetme raames on prioriteediks:
  1) tehnika, tootmise ja ehituse või loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas ning tervise ja transporditeenuste õppesuundadel toimuva rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuuri arendamine terviklahendustena, samuti loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud õppeinfrastruktuuri arendamine;
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]
  2) rakenduskõrgkoolides toimuva rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuuri arendamine.

  (3) Alameetme raames toetatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekti eesmärk on põhjendatud ja kooskõlas kõrgkooli arengukava eesmärkidega;
  2) projekt omab mõju piirkonna tööjõu taseme-, ümber- ja täiendõppe pakkumise võimaluste paranemisele;
  3) projekti sihtrühmaks on kõrgharidusõppe rakendusliku ja akadeemilise haru üliõpilased ning täiskasvanud õppijad.

  (4) Alameetme raames toetatakse õppeaparatuuri ja -seadmete ostmist, paigaldamist, seadistamist ja kasutajate instrueerimist ning õppelaborite loomist ja kaasajastamist.

§ 10.   Taotlejad

  (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti rakenduskõrgkoolil ja rakenduskõrgharidusõpet läbi viival ülikoolil, milles 1. jaanuari 2009. aasta seisuga oli loodud vähemalt 200 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab projekti panustama rahaliselt. Enne taotluse esitamist allkirjastab partner kinnituskirja projektis osalemise kohta. Toetuse saaja ning partner sõlmivad projektist tulenevate kohustuste täitmiseks partnerluslepingu.

  (3) Projekti partneriks võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgkoolil olla Eesti rakenduskõrgkool või rakenduskõrgharidusõpet läbi viiv ülikool, millel riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohad puuduvad.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 11.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

  (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 9586 eurot ning maksimaalselt 1 150 410 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kõrgkool võib alameetme raames esitada rohkem kui ühe taotluse, kuid ühele isikule võib alameetme raames eraldada toetust maksimaalselt 1 150 410 eurot. Toetuse maksimaalse summa jälgimisel võetakse arvesse isikule nii toetuse saaja kui ka partneri rollis eraldatud toetust.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 12.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised paragrahvides 6 ja 9 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) uue või kasutatud materiaalse vara ostmise kulud, kusjuures kasutatud materiaalse vara võib osta, kui:
a) materiaalse vara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
b) materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
c) materiaalsel varal on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;
d) materiaalsel varal on seadistamise järgselt vähemalt 6 kuud kehtiv garantii.
  2) projekti raames ostetud materiaalse vara paigaldamise, seadistamise ja häälestamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  3) materiaalse varaga seotud teenindava infrastruktuuri ostmise, paigaldamise, seadistamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  4) projekti raames ostetud materiaalse vara paigaldamisega seotud või õppelabori ja selle kasutamiseks ettenähtud üldkasutatavate ruumide projekteerimise ja ehitamise kulud, kuni 30% ulatuses projekti maksumusest;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  5) omanikujärelvalve teostamise kulud;
  6) immateriaalse ja väheväärtusliku vara ostmise kulud;
  7) õppelabori sisustamise kulud;
  8) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui nad loovad projektile lisaväärtust;
  9) projekti administreerimise kulu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või projekti administreerimisega seotud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 kohased personalikulud. Käesolevas punktis käsitletud kulu võib projekti maksumusest moodustada kuni 10%;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  10) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 6 sätestatule;
  10¹) valuutakursi vahest tingitud kulud;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  11) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) õppetöö läbiviimise, uurimis- ja arendustegevuse ning vastavate teenuste osutamise kulud;
  2) taotlemise hetkel juba olemasoleva õppeinfrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiu kulud;
  3) liiklusvahendi ostmise, rentimise ja liisimise kulud;
  4) kinnisasja ostmise kulud;
  5) rendi- ja üürikulud;
  6) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
  7) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;
  8) mitterahalised sissemaksed;
  9) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  10) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
  11) üldkulud;
  12) kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmise kulud;
  13) kontorimööbli ostmise kulud, välja arvatud õppelabori sisustamise puhul;
  14) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  15) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  16) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  17) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 sätestatud kulud.

  (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

2. jagu Alameede «Rakenduskõrgkoolide õppekeskkond»  
[Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

3. jagu Alameede «Õpetajakoolituse õppelaborid»  

§ 17.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Alameetme eesmärgiks on parandada tehnoloogiainvesteeringutega õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse erialade õppeinfrastruktuuri, soodustades eelkõige ainedidaktikaalasteks õpinguteks vajalike õppelaborite loomist.

  (2) Alameetme raames on prioriteediks:
  1) õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kvaliteedi parandamine Tartus ja Tallinnas kui koolituskeskustes;
  2) aineõpetajate ja kutseõpetajate taseme-, ümber- ja täiendõppeks vajalike õppevahendite ning õppeseadmete ja -aparatuuri kaasajastamine terviklahendustena (õppelaborid).

  (3) Alameetme raames toetatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekt on kooskõlas arengukava «Eesti õpetajahariduse strateegia aastateks 2009–2013» eesmärkidega;
  2) projekt on kooskõlas haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programmi «EduKo» tegevuste ja eesmärkidega;
  3) projekt tõstab ainedidaktika valdkonna taseme-, ümber- ja täiendõppe kvaliteeti;
  4) projekt on suunatud koostööle ja õppeinfrastruktuuri ühiskasutusele teiste struktuuriüksuste ning kõrgkoolidega;
  5) projekti sihtrühmaks on üliõpilased, ümber- ja täiendõppes osalevad õpetajad, mentorõppejõud ning koostöösse kaasatud kõrgkoolid, gümnaasiumid ja kutseõppeasutused.

  (4) Alameetme raames toetatakse õppelaborite loomist ning õppeaparatuuri ja -seadmete ostmist, paigaldamist, seadistamist ja kasutajate instrueerimist.

§ 18.   Taotlejad

  (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti avalik-õiguslikul ülikoolil, milles 1. jaanuari 2009. aasta seisuga oli loodud vähemalt 200 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppesuunal.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab projekti panustama rahaliselt. Enne taotluse esitamist allkirjastab partner kinnituskirja projektis osalemise kohta. Toetuse saaja ning partner sõlmivad projektist tulenevate kohustuste täitmiseks partnerluslepingu.

  (3) Projekti partneriks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgkoolile olla Eesti rakenduskõrgkool ja rakenduskõrgharidust pakkuv ülikool, millel riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohad puuduvad.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 19.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (2) Toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla maksimaalselt 766 940 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kõrgkool võib alameetme raames esitada rohkem kui ühe taotluse, kuid ühele isikule võib alameetme raames eraldada toetust maksimaalselt 766 940 eurot. Toetuse maksimaalse summa jälgimisel võetakse arvesse isikule nii toetuse saaja kui ka partneri rollis eraldatud toetust.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 20.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised paragrahvides 6 ja 17 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) uue või kasutatud materiaalse vara ostmise kulud, kusjuures kasutatud materiaalse vara võib osta, kui:
a) materiaalse vara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
b) materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
c) materiaalsel varal on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;
d) materiaalsel varal on seadistamise järgselt vähemalt 6 kuud kehtiv garantii;
  2) projekti raames ostetud materiaalse vara paigaldamise, seadistamise ja häälestamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  3) teenindava infrastruktuuri ostmise, paigaldamise, seadistamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  4) projekti raames ostetud materiaalse vara paigaldamisega seotud või õppelabori ja selle kasutamiseks ettenähtud üldkasutatavate ruumide projekteerimise ja ehitamise kulud, kuni 30% ulatuses projekti maksumusest;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  5) omanikujärelvalve teostamise kulud;
  6) immateriaalse ja väheväärtusliku vara ostmise kulud;
  7) õppelabori sisustamise kulud;
  8) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui nad loovad projektile lisaväärtust;
  9) projekti administreerimise kulu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või projekti administreerimisega seotud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 kohased personalikulud. Käesolevas punktis käsitletud kulu võib projekti maksumusest moodustada kuni 10%;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  10) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 6 sätestatule;
  10¹) valuutakursi vahest tingitud kulud;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  11) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) õppetöö läbiviimise, uurimis- ja arendustegevuse teostamise ning vastavate teenuste osutamise kulud;
  2) taotlemise hetkel juba olemasoleva õppeinfrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiu kulud;
  3) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
  4) liiklusvahendi ostmise, rentimise ja liisimise kulud;
  5) kinnisasja ostmise kulud;
  6) projekti haldamiseks kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmise kulud;
  7) kontorimööbli ostmise kulud, välja arvatud õppelabori sisustamise puhul;
  8) rendi- ja üürikulud;
  9) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;
  10) mitterahalised sissemaksed;
  11) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  12) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
  13) üldkulud;
  14) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  15) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  16) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  17) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007.a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatud kulud.

  (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

3. peatükk EELTAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 
[Kehtetu – RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 28.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja taotlusvoorud.

  (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada suunatuna alameetme konkreetsele prioriteedile või tegevusele või alameetme eelarve osa kohta.

  (3) Avatud taotlusvoorude tähtajad avaldatakse rakendusüksuse veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (4) Alameetmete ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

§ 29.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 30.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud õigeaegselt, ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra ja maksimaalset suurust;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]
  5) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu;
  6) taotluses olev projekt on kooskõlas esitatud eeltaotluse eesmärkidega ning eeltaotluse rahuldamise otsusega, s.h täiendavalt kehtestatud tingimustega;
  6¹) taotluses taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.

  (2) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid, sh partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta.

[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

  (2¹) Soovitatavalt sisaldab üks taotlus ühte objekti.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]

  (3) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni.

§ 31.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Rakendusüksus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

  (2) Taotleja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil kas ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal või üksnes elektrooniliselt digitaalallkirjastatuna. Taotleja vastutab paberil ja elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 32.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

  (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 33.   Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 29 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust §-s 30 esitatud nõuetele ning taotlusvormile.

  (2) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva määruse § 34¹ lõikes 6 sätestatule.

  (4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele.

  (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte.

  (6) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 34.   Taotluste hindamine

  (1) Alameetme hindamiskomisjonil on taotluste hindamisel:
  1) kohustus hinnata taotlusi, võttes aluseks meetme üldeesmärgid ja alameetme eesmärgid, käesoleva määruse § 9 lõikes 2 ja § 17 lõikes 2 sätestatud prioriteedid ja tegevused, § 9 lõikes 3 ning § 17 lõikes 3 sätestatud nõuded ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumid ning rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhise ja taotluste hindamislehe;
  2) õigus nõuda taotlejalt kirjalikke või suulisi selgitusi taotluses esitatud andmete kohta;
  3) õigus kaasata projektide hindamisprotsessi eksperte;
  4) õigus teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks kõrvaltingimusega.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]

  (2) Alameetme hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud enne taotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni. Alameetme hindamiskomisjoni liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotluste esitajate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

  (3) Projektide valikukriteeriumid on järgmised:
  1) projekti tegevuste mõju käesolevas määruses toodud meetme ning alameetme eesmärkide saavutamisele;
  2) projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
  3) projekt toetab kõrghariduse rahvusvahelistumist;
  4) projekti tulemusel parandatakse teadus- ja õppetöös osalevate inimeste töötingimusi ja töökeskkonda;
  5) projekti tulemuste kasutatavuse ulatus, sh kasutajate arvukus;
  6) projekti jätkusuutlikkus;
  7) projekti tegevuste seos valdkondlike strateegiatega;
  8) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]

  (4) Alameetme hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste paremusjärjestuse ja iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Samuti esitab alameetme hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepanekud taotlejale esitatavate täiendavate tingimuste osas ning taotlejale suunatud soovitused.

  (5) Juhul kui alameetme hindamiskomisjoni koostatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel üks ja sama järjekoht, eelistab hindamiskomisjon taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 34¹.   Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Hindamiskomisjoni ettepanekust tulenevalt teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus või
  2) rahuldada taotlus osaliselt või
  3) jätta taotlus tervikuna rahuldamata.

  (2) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 17 lõikes 1 toodud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsused võivad sisaldada § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud kõrvaltingimust. Toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse ja kõrvaltingimust sisaldava otsuse võib teha vaid taotleja kirjalikul nõusolekul. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]

  (3) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi ning sätestatakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nimi;
  5) toetuse maksimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu minimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse periood;
  8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise kord;
  10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
  11) toetuse tagasinõudmise alused.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

  (5) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
  4) taotleja loobub toetusest ;
  5) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks või rahuldamiseks kõrvaltingimusega ja taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]
  6) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

  (6) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja;
  4) projekti nimi;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (7) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 34².   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
  1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
  2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva rohkem kui 3 kuu ulatuses või projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
  5) toetuse saaja soovib projekti eelarve kogumahtu;
  6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% eelarveaastaks planeeritud mahust;
  7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.

  (3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

  (6) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 34³.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 35.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
  3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
  4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
  5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
  7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  8) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  9) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  12) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. a 31. detsembrini ning tagab, et samu nõudeid täidab ka partner;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  13) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje ning tagab, et samu nõudeid täidab ka partner;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  14) võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus jääb vahemikku 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud riigihanke piirmäär või kui hangitakse «Riigihangete seaduse» §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), ning tagab, et samu nõudeid täidab ka partner. Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  15) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  16) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  17) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  18) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord», ning tagab, et samu nõudeid täidab ka partner;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
  20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud tulu teenimisega seotud kohustusi;
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]
  21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 36.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  5) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti lõpparuanne;
  4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, s.h teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
  9) menetleda väljamakseid, s.h kontrollida kulude abikõlblikkust;
  10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
  11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  12) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

6. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 37.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» § 7 nõuetele. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid, kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

  (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 - jõust. 09.11.2009]

  (4) Esitatud väljamaksetaotluste või ettemakse aruannete ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse või ettemakse aruande ning rakendusüksuse poolt nõutud dokumentide ja selgituste registreerimisest rakendusüksuses. Kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2009, 87, 1257 - jõust. 30.11.2009]

  (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks.

  (6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, s.h kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

  (7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

  (8) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

  (9) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist.

  (10) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 38.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

  (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

§ 39.   Erisused 25. jaanuaril 2010. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatud projektidele

  (1) Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktis 4 sätestatud piirangut, mille kohaselt ehitamise ja projekteerimise kulud ei tohi moodustada rohkem kui 30% projekti maksumusest, ei kohaldata taotluste suhtes, mis esitatakse 25. jaanuaril 2010. a välja kuulutatud taotlusvooru raames.

  (2) 25. jaanuaril 2010. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatavate taotluste menetlemisel lähtutakse eeltaotluse esitamise hetkel kehtinud määruse redaktsioonist.
[RT I 2010, 67, 503 - jõust. 25.09.2010]

  (3) Rekonstrueerimise kulud ei ole abikõlblikud projektide puhul, mille taotlused esitati 25. jaanuaril 2010. a välja kuulutatud taotlusvooru raames.
[RT I, 15.12.2010, 4 - jõust. 18.12.2010]