Teksti suurus:

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.12.2011
Avaldamismärge:RT I, 15.12.2011, 1

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Vastu võetud 12.12.2011 nr 54

Määrus kehtestatakse „Raamatupidamise seaduse” § 35 lõigete 2 ja 3 ning § 36 lõike 1 alusel.

§ 1.  Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” (RT I, 05.01.2011, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Saldoandmikud esitatakse aruandekuule või -kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.”;

3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Raamatupidamisüksused teevad rahalisi ülekandeid maksetähtpäeval.”;

4) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-riigikassa infosüsteemi kaudu üle kantud ja laekunud summad kajastatakse raamatupidamiskontodel pangakontode liikumiste või siiretena. Pangakontode liikumisena kajastatakse ülekandeid ja laekumisi nendel e-riigikassa kontodel, mille korral riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on õigus kasutada konto jääki arvestuslike ja ülekantavate kulude tegemiseks ning mille jääk viiakse automaatselt üle uude eelarveaastasse (toetused, tulud majandustegevusest, tagatised). Ülejäänud laekumised ja ülekanded kajastatakse siiretena.”;

5) paragrahvi 17 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevuskulud kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliselt järgmiselt:
1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tehingu tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Tegevuskulud (konto liigid 4, 5, 6), Deebet Käibemaksukulu (konto 601000), kui üksusel ei ole õigust käibemaksu sisendkäibemaksuks arvata või Deebet Sisendkäibemaks (103701), kui üksusel on õigus käibemaks sisendkäibemaksuks arvata; Kreedit Võlad hankijatele (201000);
2) ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Võlad hankijatele (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto) või Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001);
3) Rahandusministeerium teeb ülekande tegemise kuupäeval kande: Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto) või Deebet Klientide raha (203630); Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001) kui makse saaja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus või Kreedit Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto) või Kreedit Klientide raha (203630), kui makse saaja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.

(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse põhivara soetus kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliselt järgmiselt:
1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb põhivara soetuse tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Põhivara (kontoklass 15); Deebet Käibemaksukulu (601002) või sisendkäibemaks (103701); Kreedit Võlad hankijatele põhivara eest (201010);
2) võlad hankijatele grupis kasutatakse spetsiaalset kontot Võlad hankijatele põhivara eest (201010), et saada informatsiooni põhivara soetuse õigeks kajastamiseks rahavoogude aruandes;
3) kui arvel on kajastatud nii tegevuskulud kui ka põhivara, kajastatakse tegevuskulude osa koos käibemaksuga kontol 201000 ja põhivara osa koos käibemaksuga kontol 201010;
4) kui kasutatav raamatupidamisprogramm võimaldab iga arve kajastamiseks ainult üht hankija kontot, valitakse hankija konto olenevalt sellest, kumb neist on rahaliselt suurem;
5) ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Võlad hankijatele põhivara eest (201010); Deebet Võlad hankijatele ostetud toodete ja teenuste eest (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto) või Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001);
6) Rahandusministeerium teeb ülekande tegemise päeval kande vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktile 3.

(6) Riigiraamatupidamiskohustuslase tulud kajastatakse tavaliselt järgmiselt:
1) riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tulu arvelevõtmise tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Maksu-, lõivu-, trahvinõuded (kontogrupp 1020) või Nõuded müüdud toodete ja teenuste eest (kontogrupp 1030); Kreedit Tegevustulud (kontorühm 3); Kreedit Käibemaks (203001), kui tulu saaja on käibemaksukohustuslane ja tulu kuulub käibemaksuga maksustamisele;
2) tulude laekumise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Laekumiste siirded eelarvesse (710001, kulukonto) või Deebet Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1020 või 1030);
3) Rahandusministeerium teeb laekumise kuupäeval kande: Deebet Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001), kui maksja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto) või Deebet Klientide raha (203630), kui maksja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus; Kreedit Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto) või Kreedit Klientide raha (203630).”;

6) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui varad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle teise juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali, võetakse üleandja bilansis arvele finantsinvesteering (kontorühm 150, rahavoo kood 17) üleantava vara bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam (v.a juhul, kui vara väärtuse korrigeerimiseks tuleb läbi viia ümberhindlus vastavalt käesoleva üldeeskirja §-le 45, sel juhul kajastatakse üleandmine õiglases väärtuses). Kui kontrolli osaluse üle teostab teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, annab vara üleandja osaluse seejärel oma bilansist siirdena üle kontrolli teostavale riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele.”;

7) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Mitterahalise sissemakse objektiks oleva või muul viisil tasuta võõrandatava riigile kuuluva vara õiglase väärtuse hindamisel lähtutakse turuhinnast, kui vara on võimalik vabalt võõrandada ja kui varale eksisteerib aktiivne turg, ning amortiseeritud taastamismaksumusest, kui vara ei ole võimalik vabalt võõrandada ja sellele ei eksisteeri turgu.

(5) Kui aktsiad või osi vastu ei saada või kui mitterahalist sissemakset ei ole muul põhjusel võimalik kajastada osaluse arvelevõtmisena, lähtutakse varade teisele juriidilisele isikule tasuta võõrandamise korral käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest 3. Varade tasuta kasutusse andmise korral lähtutakse käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest 4.”;

8) paragrahvi 20 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui maksuhaldur arvestab nõuded tasutuks klientidele avatud ettemaksukontode kaudu, kajastab ta laekumised ettemaksukontol 200099, vähendades seda kontot nõude tasutuks lugemise kuupäeval (üldjuhul maksu tasumise seadusejärgsel tähtpäeval).”;

9) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väikeste lõivumäärade (kuni 100 eurot toimingu kohta) korral või juhul, kui ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt lühike (kuni üks kuu) või kui lõivuga maksustatava toimingu teostamise kuupäeva on keeruline määrata, võib kajastada lõivutulu kassapõhisel põhimõttel. Raamatupidamise sise-eeskirjas põhjendatakse sel juhul kassapõhise arvestuspõhimõtte valikut ning selgitatakse, kuidas tagatakse kontroll selle üle, kas kõikide toimingute eest on lõivud tasutud.”;

10) paragrahvi 25 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast, järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Avaliku sektori tütarettevõtjad, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kajastavad sihtfinantseerimist vastavate standardite kohaselt brutomeetodil.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.”;

11) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või saaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks.”;

12) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.

(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).”;

13) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid Eesti hea raamatupidamistava alusel, tuluna kontoklassis 3502. Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks on omanikule kasumi teenimine ja kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest raamatupidamise standarditest, kajastavad saadud toetuse esmalt kohustusena kontorühmas 257 ja amortiseerivad selle tuluks (kontorühm 351) põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.”;

14) paragrahvi 27 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühm 257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).”;

15) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid kantakse vahendajale, kajastab vahendaja seda kuni tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumiseni saadud ettemaksena (kontogrupp 2038). Kui vahendaja kannab toetuse saajale raha üle ettemaksena, kajastab ta seda kontogrupis 1038. Kui vahendaja aktsepteerib toetuse saaja aruande tehtud kulutuste osas, kajastab ta toetuse saaja kulutuste tegemisega samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale ning võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu (kontogrupp 1035) või vähendab toetuse andjalt saadud ettemakset (kontogrupp 2038) ja võtab arvele kohustuse toetuse saaja ees (kontogrupp 2035) või vähendab toetuse saajale antud ettemakset (kontogrupp 1038).”;

16) paragrahvi 33 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu tegevuskuludelt kontol 601000 ja põhivara soetuselt kontol 601002. Edasiantavatelt kuludelt arvestatud käibemaksukulu võib selle eristamiseks kajastada kontol 601001.”;

17) paragrahvi 33 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui varude või põhivara soetuse eesmärgiks on anda see mitterahaliselt üle teisele üksusele (teistele üksustele), kusjuures soetaja ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks, kajastab varusid või põhivara soetav üksus kaasneva käibemaksu kuluna varude või põhivara soetamise momendil või nende eest tasumisel, kui see toimub ajaliselt varem, ega anna seda koos varude või põhivaraga teisele üksusele üle.”;

18) paragrahvi 33 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Osalusi avaliku sektori tütar- ja sidusettevõtjates, kelle juhtimises osaletakse alla 20%-lise hääleõigusega, kajastatakse üldeeskirja §-s 35 sidusettevõtjate kohta esitatud arvestuspõhimõtete kohaselt.”;

20) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010.”;

21) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).”;

22) paragrahvi 44 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813 (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul).”;

23) paragrahvid 54 ja 55 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini võib põhivara soetusega kaasnevat käibemaksukulu kajastada kontol 601000.”;

25) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Avaliku sektori kasumi teenimise eesmärki omavad üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid Eesti hea raamatupidamistava kohaselt, viivad kontoklassis 257 kajastatud sihtfinantseerimise kohustused seisuga 2012. aasta 1. jaanuar bilansist välja eelmiste perioodide jaotamata kasumisse (kahjumisse), korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.”;

26) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

27) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

28) määruse lisa 3 „Tegevusalade koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

29) määruse lisa 4 „Allikate koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses.

§ 2.  Käesoleva määruse § 1 punktid 3, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 28 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

Jürgen Ligi
Minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Kontode koodid

Lisa 2 Tehingupartnerite koodid

Lisa 3 Tegevusalade koodid

Lisa 4 Allikate koodid

/otsingu_soovitused.json