Teksti suurus:

Metsa majandamise eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.04.2021
Avaldamismärge:RT I, 15.12.2017, 17

Metsa majandamise eeskiri

Vastu võetud 27.12.2006 nr 88
RTL 2007, 2, 16
jõustumine 12.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.09.2007RTL 2007, 75, 129901.10.2007
19.01.2009RTL 2009, 11, 13001.02.2009
26.03.2010RTL 2010, 18, 31612.04.2010
23.05.2013RT I, 29.05.2013, 501.06.2013
21.02.2014RT I, 26.02.2014, 1301.03.2014, osaliselt 1.07.2014
28.08.2017RT I, 30.08.2017, 1702.09.2017
12.12.2017RT I, 15.12.2017, 1518.12.2017

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 28 lõike 81; § 29 lõigete 3, 41, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40 lõigete 41–7 ja 11 ning § 43 lõigete 3 ja 31 alusel.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Metsa majandamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 2.   Keskkonnaministri volitatud isiku määramine

  Keskkonnaamet on keskkonnaministri volitatud isik «Metsaseaduse» § 25 lõikete 5 ja 6 alusel metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuendamise tähtaja pikendamisel.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

§ 3.   Lageraie
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (1) Lageraie on lubatud puistus, mille koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmisest raievanusest.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

  (11) Puistu esimese rinde keskmine vanus ja keskmine raievanus arvutatakse järgmiste valemitega:

A = (koefPl12*APl1+koefPl2*APl2+…) / (koefPl12+ koefPl22+…), kus

A Puistu koosseisuga kaalutud vanus

koefPl

Puistuelemendi koosseisukordaja protsentides

APl

Puistuelemendi vanus

AK = (koefPl12*AkPl1+koefPl22*AkPl2+…) / (koefPl12+ koefPl22+…), kus

AK Puistu koosseisuga kaalutud raievanus

AkPl

Puistuelemendi (puuliigi) küpsusvanus


[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

  (12) Raievanused puuliikide ja boniteediklasside viisi on järgmised:

Puuliik
Boniteediklass
1A 1 2 3 4 5; 5A
Harilik mänd 90 90 90 100 110 120
Harilik kuusk 60 70 80 90 90 90
Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70
Harilik haab 30 40 40 50 50
Sanglepp 60 60 60 60 60 60
Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130

[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (2) Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole nimetatud lõikes 12, on lageraie lubatud igas vanuses. Kui lõikes 12 nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Noorema männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu lageraie on lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise küpsusdiameetri:

Enamuspuuliik
Boniteediklass
1A 1 2 3 4 5; 5A
Harilik mänd 28 28 28 28 28 28
Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26
Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16
Sanglepp 24 24 22 22 18 16
Harilik haab 20 20 18 18 18 18

[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (31) Kui puistu esimese rinde enamuspuuliik on inventeerimisandmetes kirjeldatud rohkem kui ühe elemendina, arvutatakse enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter valemiga:

 – puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter;
– enamuspuuliigi puistu elemendi koosseisukordaja protsentides;
– enamuspuuliigi puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (4) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (5) Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga puistus kui selle esimese rinde täius on 40% või sellest väiksem.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 4.   Metsatüübid, kus turberaie on lubatud
[Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

§ 5.   Turberaie

  (1) Turberaiet võib teha puistus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 12 toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest või mis on saavutanud eeskirja § 3 lõikes 3 toodud keskmise rinnasdiameetri.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (2) Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (3) Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast.

  (4) Veerraiel võib raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse riba. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%.

  (5) Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.

  (6) Turberaie viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

§ 6.   Hooldusraied

  (1) Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist.

  (2) Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud määruse lisas 1.

  (3) Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus. Sanitaarraie käigus ei tohi puistu täius langeda alla 30%.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (4) Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.

  (5) Mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-pohla, sinilille, angervaksa, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo männikus, kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m²/ha võrra väiksem, kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui pärast raiet kasvab puistu all kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

§ 7.   Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud

  Sanitaarraie korras võib raiuda:
  1) surnud puid;
  2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid;
  3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;
  4) tüvekahjuritest asustatud puid;
  5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid;
  6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu;
  7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust;
  8) tormiheidet, tormimurdu ja tormi vaalitud puid ning lumemurdu ja lume vaalitud puid;
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]
  9) oma ülesande täitnud seemnepuid, mis ei ole säilikpuud. Seemnepuude ülesanne loetakse täidetuks, kui raiesmik on uuenenud;
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]
  10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

§ 71.   Puistud, milles võib teha valikraiet

  (1) Valikraiet võib teha puistus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 12 toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest. Käesolevas paragrahvis toodud nõuded kehtivad valikraiele väljaspool kaitstava ala sihtkaitsevööndit.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (4) Pärast valikraiet ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem kui:

Puistu
Boniteediklass
1A
1
2
3
4
5
5A
Okaspuu- ja kõvalehtpuupuistud
19,0
18,0
17,0
16,0
14,0
12,0
9,5
Pehmelehtpuupuistud
16,0
15,0
13,0
11,5
10,0
8,0
6,5

[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

§ 8.   Metsa kokkuveoteed

  (1) Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.

  (2) Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.

  (3) Metsamaterjali kokkuveoks raielangilt tohib metsaomanik oma kinnistu piires rajada ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 81.   Laoplats

  (1) Metsatee valdajal on õigus metsatee kahjustamise vältimiseks rajada laoplats kuni 10 m laiuselt metsatee servast tehnoloogilise skeemi alusel.

  (2) Tehnoloogilisel skeemil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
  1) laoplatsi asukoht kaardil;
  2) kinnistu ja katastriüksuse number;
  3) kvartali ja eraldise number;
  4) laoplatsi pindala.

  (3) Metsamaterjali ladustamise nõuded on järgmised:
  1) metsamaterjali ladustamisel peab olema metsateel tagatud ladustamise kohast nähtavus mõlemas suunas vähemalt 50 m;
  2) virna, v.a raidmete virna, kõrgus ei tohi ületada kahekordset metsamaterjali pikkust;
  3) virn või virna mistahes osa ei tohi ulatuda metsatee kohale;
  4) virn ei tohi olla kaldu metsatee poole;
  5) virna külje kalde nurk ei tohi olla suurem kui 35°;
  6) metsamaterjali ladustamisel kraavi kohale ei tohi takistada vee äravoolu.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 9.   Raielankide raidmetest puhastamise viisid ja kord
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (1) Uuendusraielangid tuleb raidmetest puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks.
[RT I, 15.12.2017, 15 - jõust. 18.12.2017]

  (2) Raidmeteks loetakse oksad, ladvad, raielangile jäänud tüvepuit, raiutud järelkasv ja raiutud alusmets.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (3) Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu):
  1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raidmete kõdunema jätmine või põletamine;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  2) raidmete ülepinnaline põletamine;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  3) raidmetega kokkuveoteede tugevdamine;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  4) raidmete tükeldamine ja laialilaotamine;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  5) raidmete äravedu langilt.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (4) Raidmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (5) Tuleohtlikul perioodil on raidmete põletamine keelatud.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (6) Raidmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal, tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (7) Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raidmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 10.   Seemnepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded

  (1) Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Seemnepuud, mis ei ole säilikpuud, võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

§ 11.   Seemnekandvusea määramine

  Kui teatud puude vaatlus ei tõesta viljakandvuse varasemat algust, loetakse seemnekandvuseas olevaks puud, mis on saavutanud vähemalt järgmise vanuse:

Puuliik Vanus aastates
Harilik mänd 30
Arukask 25
Sanglepp 40
Harilik tamm 50
Harilik saar 35
Harilik jalakas 40
Künnapuu 40

§ 12.   [Kehtetu - RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

§ 13.   Nõuded säilikpuude ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavate puude ja nende säilitamise kohta

  (1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

  (3) Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena.

  (4) Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

§ 14.   Metsa uuendamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (11) Metsa uuendamisel pohla, jänesekapsa-pohla, mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa ja sinilille metsakasvukohatüübis võib maapinna ettevalmistamise käigus juurida kuuse kände kogu uuendatava ala ulatuses. Kändude juurimisel on lubatud kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (12) Maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena on lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 cm.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (2) Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.

  (3) Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema:
  1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;
  2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril;
  3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;
  4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;
  5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.

  (4) Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

  (5) [Kehtetu - RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

§ 15.   Metsakasvukohatüübile sobivad ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliigid

  (1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.

  (2) Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes.

§ 16.   Metsa uuenenuks lugemiseks nõutav puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus

  (1) Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

  (2) Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (3) Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks. Kasutatakse järgmist valemit:

 

  kus N pl – puuliigi uuenemise minimaalset kõrgust ületavate taimede arv;
N pl, min – puuliigi nõutav minimaalne puude arv metsa uuenemisel.

§ 17.   Juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded

  (1) Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud.

  (2) Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.

§ 18.   Metsa uuendamise ja metsauuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamise kord

  (1) Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine metsaseaduse § 24 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse metsa uuenemise tähtaja pikendamiseks.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (3) Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kättetoimetatuks, kui:
  1) esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
  2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
  3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Keskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamise või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.
[RT I, 30.08.2017, 17 - jõust. 02.09.2017]

  (6) Metsa uuendamisvõtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnaamet.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 19.   Metsakaitse

  (1) Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:
  1) metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  3) [Kehtetu - RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.

  (3) Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates.
[RT I, 15.12.2017, 15 - jõust. 18.12.2017]

  (4) Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamisest.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (7) Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib töödelda okaspuukände bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 20.   Pestitsiidide kasutamine metsas

  (1) Pestitsiide võib metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.
[RTL 2010, 18, 316 - jõust. 12.04.2010]

  (2) Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel.

  (3) Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda.

§ 21.   Toore koorimata okaspuidu metsast välja vedamise tähtaeg

  Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal, välja arvatud raidmed, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt:
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]
  1) 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;
  2) 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.

§ 22.   Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise kord

  (1) Metsauuendusekspertiisi teeb Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik eeskirja lisas 4 esitatud vormi kohase taotluse Keskkonnaametile:
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]
  1) metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;
  2) [Kehtetu - RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet.
[RTL 2010, 18, 316 - jõust. 12.04.2010]

  (4) [Kehtetu - RTL 2010, 18, 316 - jõust. 12.04.2010]

  (5) Metsakaitseekspertiisi algatab Keskkonnaamet metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel:
  1) ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;
  2) rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustusest tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (7) Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks, kui:
  1) esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
  2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
  3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

  (8) Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (9) Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise otsus saadetakse metsaomanikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud tähtaja jooksul, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.

  (10) Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.

  (11) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab:
  1) ekspertiisi tegemise põhjused;
  2) metsa seisukorra hinnangut;
  3) eksperdi hinnangut;
  4) metsakaitseekspertiisi korral metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (12) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside arvestust peetakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

§ 23.   Metsa majandamise erisused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel

  Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade sihtmärgialadel ning laskeväljadel tehakse nähtavuse tagamiseks raie, lähtudes raie ulatuse hindamisel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele esitatavatest nõuetest ning kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest, misjärel nimetatud aladel ei ole kohustuslik metsa uuendamise võtete rakendamine ja metsa uuenemine. Nimetatud juhtudel raie tegemisel puistutes, sealhulgas nendes puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus on suurem eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatust, võib puistu raiejärgne esimese rinde rinnaspindala olla väiksem kui on märgitud määruse lisas 1.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

Lisa 1 Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

Lisa 2 Metsa uuendamiseks kasutada lubatud ja metsa uuenenuks hindamisel arvesse võetavad puuliigid

Lisa 3 Metsa uuenemise/uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus

Lisa 4 Taotlus ekspertiisi tegemiseks

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json