Teksti suurus:

Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2022
Avaldamismärge:RT I, 15.12.2021, 1

Vaata digitemplit

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.12.2021 otsus nr 28

Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.11.2021

§ 1.  Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus;”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82–84 järgmises sõnastuses:

„82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mittemobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta;
83) hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi;
84) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega võimaldatakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest;”;

3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur” sõnaga „taristu” vastavas käändes;

4) paragrahvi 2 punkt 91 loetakse punktiks 92 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja;”;

5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise” sõnaga „isikutevahelise”;

6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:

„301) masinatevahelise side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;”;

8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:

„341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;”;

9) paragrahvi 2 punkt 391 loetakse punktiks 392 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 391 järgmises sõnastuses:

„391) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;”;

10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 431 järgmises sõnastuses:

„431) raadiosageduste ühiskasutus on kokkulepitud korras kahe või enama isiku juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;”;

11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses:

„521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;”;

12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse pärast sõna „andmeid” sõnadega „; terminalseade on ka ruuter ja modem”;

13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu „vahendite kogum” sõnadega „või autentimissüsteem”;

14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses:

„661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga;
662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;”;

15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.”;

16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „piirkond” sõnadega „ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korral”;

17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet).”;

18) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk
RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINE”;

19) paragrahvi 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lepingute” sõnadega „, Euroopa Liidu õiguse”;

20) paragrahvi 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvestatakse” sõnadega „Eesti ja”;

21) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eestis. Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas päästetöö, ohutuse ning riigikaitse eesmärgil kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korralduse.

(2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad, sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse võib anda üle käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.

(3) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi, raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse või raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustuvad neid õigusi piiravad sätted pärast kahe aasta möödumist määruse avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.

(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku selle muutmiseks, kui:
1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või
3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.”;

22) seadust täiendatakse §-dega 91–93 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss

(1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutamise õigus avaliku konkursi korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse;
2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõikes 11 nimetatud eesmärke;
3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.

(2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat:
1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
2) kelle kohta esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja ise või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada riigi julgeolekut.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks nõuded sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsepädevusele.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena:
1) sidevõrgu tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama;
2) katvuse ja investeerimise kohustuse;
3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja;
4) sidevõrgu ühiskasutuse.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa:
1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot;
2) konkursil osalemise eest tagatisraha.

(7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana. Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

(8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ega tohi olla suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse.

§ 92. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga

(1) Enne käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti kehtestamist teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.

(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ning Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.

§ 93. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad

(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 ja § 91 lõikes 1 nimetatud õigusaktide andmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuud pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme võtmist.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib jätta käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruse vastuvõtmisel arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja, kui see on vajalik:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) vääramatu jõu tõttu;
3) raadiosageduste kasutamise koordineerimiseks kolmandate riikidega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib vajadus:
1) koordineerida raadiosageduste kasutamist teise Euroopa Liidu liikmesriigiga;
2) ümber planeerida olemasolev sageduskasutus.

(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud juhtudel tähtaja edasilükkamisest ning selle põhjusest Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid.”;

23) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 11 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „järgmistel eesmärkidel” sõnadega „, kui see on vajalik”;

26) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:

„31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
32) raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks;
33) riigi julgeoleku tagamiseks;”;

27) paragrahvi 11 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seab sagedusloa tingimuseks kohustuse kasutada sidevõrgus üksnes sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on käesoleva seaduse §-s 873 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on antud kasutusluba.”;

28) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse enne sõna „rahvusvaheliselt” sõnadega „vee- või õhusõiduki omanikule”;

29) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:”;

30) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 9 lõikes 4” tekstiosaga „§ 91 lõikes 1”;

31) paragrahvi 13 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „kirjalikult või taotleja nõusolekul elektrooniliselt”;

32) paragrahvi 13 lõigetes 9 ja 10, § 15 lõikes 4 ja § 16 lõikes 3 asendatakse sõnad „majandustegevuse registris” sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis”;

33) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) taotleja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liikme tegevus võib ohustada riigi julgeolekut;”;

34) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „lepingust” sõnadega „või Euroopa Liidu õigusest”;

35) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui sagedusloa omanik esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ise elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul, juhindudes § 14 sätetest. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.”;

36) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sagedusloa kehtivuse pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda sagedusloa pikendamisest, kui esineb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 1, 2, 21, 4, 5, 8 või 10 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alus.”;

37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine käesoleva paragrahvi tähenduses on igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate ühinemise korral.”;

38) paragrahvi 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „enne loa andmist esinesid” sõnaga „esinevad”;

39) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud menetluskorda järgimata sagedusloa või muuta sagedusloa tingimusi ilma §-s 15 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12 ja 13, § 14 lõike 1 punktides 4–10 ning §-des 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.”;

40) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

㤠281. Numbri broneerimise andmekogu

(1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.

(2) Numbri broneerimise andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(4) Numbri broneerimise andmekogusse kantakse andmed:
1) broneeritud numbrite kohta;
2) numbri liikuvuse toimingute kohta.

(5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(6) Numbri broneerimise andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud teave numbri kuuluvuse kohta.”;

41) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Numbriloa omanik peab tagama tasuta ühenduse loomise numbriga 116 000.

(13) Numbriloa omanik peab tagama erivajadusega inimesele spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenuse vahendusel ühenduse numbriga 116 000.”;

42) paragrahvi 32 lõikes 5 asendatakse sõna „kõne” sõnaga „ühenduse”;

43) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:”;

44) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutusotstarve” sõnadega „ja -piirkond riikide kaupa”;

45) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.”;

46) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa muutmisel on taotleja kohustatud tasuma täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud täiskuude eest.

(2) Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus esitatakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Kui taotluse esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

47) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) numeratsioon on ammendumas;”;

48) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.”;

49) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-le 44” tekstiosaga „§-dele 44–442”;

50) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-le 63” tekstiosaga „§-dele 63–632”;

51) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes arvesse taristupõhist konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ka käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest.”;

52) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste nõudlust lõppkasutajale ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud soovituses nimetatud turul.”;

53) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vaja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada § 41 lõike 2 punktis 1 viidatud kohustusi.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.

(3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.

(4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi.

(6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased.”;

54) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:

„§ 441. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande.

(2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.

(3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 1.

§ 442. Turuanalüüsi teostamise aeg

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle kohta vastuväiteid esitanud.

(2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest.

(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpule käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 441 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.

(4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul.”;

55) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-s 44” tekstiosaga „§-des 44 ja 441”;

56) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 44 lõikes 6” tekstiosaga „§ 441 lõikes 1”;

57) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 44 lõikes 7” tekstiosaga „§ 441 lõikes 2”;

58) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest.”;

59) paragrahvi 48 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „eelõu” sõnaga „eelnõu”;

60) paragrahvi 48 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „kasutajatelt” sõnaga „klientidelt”;

61) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.”;

62) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.”;

63) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja.”;

64) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas nende tingimuste kohta, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse kvaliteediga sidevõrgult uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;”;

65) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kes pakub teenuseid” sõnadega „, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,”;

66) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „transferthinnad” sõnadega „, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika”;

67) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „konkreetsetele” sõnaga „ehitistele,”;

68) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „muu hulgas” sõnaga „lisaks”;

69) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele;
12) teisele sideettevõtjale kohustusliku juurdepääsu võimaldamist ehitistele, olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel et kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;”;

70) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisab tuvastatud probleemi lahendamiseks muul viisil juurdepääsust hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.”;

72) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:”;

73) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata;”;

74) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „riiklikke investeeringuid” sõnadega „, sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,”;

75) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „põhinevale konkurentsile” sõnadega „ja seda toetavatele uutele ärimudelitele”;

76) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse kehtestamine on proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.”;

77) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ning suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.”;

78) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ning kõik käesoleva seaduse §-de 50 ja 51 kohaselt kehtestatavad kohustused, eelkõige § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test, tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu.

(22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid.”;

79) paragrahvi 52 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta.”;

80) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumise.”;

81) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõikes 1”;

83) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

84) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 44” tekstiosaga „§-de 44 ja 441”;

85) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2” tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21”;

86) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu need on võrreldavatel turgudel.”;

87) paragrahvi 54 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste täitmise kohta.”;

88) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.”;

89) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käeoleva seaduse §-de 43–44” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-de 43–442”;

90) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „infrastruktuuripõhine” sõnaga „taristupõhine” vastavas käändes;

91) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „eelnevalt ja õigeaegselt” sõnadega „vähemalt kolm kuud ette”;

92) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja võib pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat, ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamisel ja kestuse määramisel, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.”;

93) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tehingu” tekstiosaga „ning vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse”;

94) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja lõike 21 alusel pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral § 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.

(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib nende sideettevõtja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 kohaselt kohustuslikuks, ning vajaduse korral kaalub nende pikendamist.”;

95) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses:

„§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrku

(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerida uude, väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumidest:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele, paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepaneku õigeaegselt, ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
3) sideettevõtjale, kes ei osale kaasinvesteerimises, tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arengut seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu tööea jooksul;
5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutusele võtmine on kavandatud, ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimislepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, siis kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused;
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord, samuti kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi, kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ja diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-eesmärkidest;
9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimislepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse, ning kaasinvesteerimislepinguga liitumise ja selle võimaliku lõpetamise tingimustega;
10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava panuse suuruse ja ajastusega;
11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
13) kaasinvesteerimisleping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimislepingu raames algselt võetud kohustusi;
14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõiki tulevasi vajadusi, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutusele võtmisele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriume, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.

(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 4–6 nimetatud analüüsi käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigete 7 ja 8 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ega kehtesta käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osas, mille suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimislepingu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute, väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ning võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas kinnitust kohustuse täitmise kohta.

§ 562. Kohustuste võtmise menetlus

(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kehtestada oma sidevõrgule kohustuse seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimusega või mõlema tingimusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu sooviva sideettevõtja vahel;
2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 561 alusel;
3) teistele sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega. Kohustuse kehtivus võib ületada käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ning teha sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat.

(7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ning käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust.

(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajaduse korral kaalub nende kehtivuse pikendamist.

§ 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale

(1) Määrates märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
1) kõik ettevõtja äriüksused ja äriühingud, mis on sama omaniku kontrolli all, ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada võivad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või seda kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva, tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja käitumise prognoosivat hindamist.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavate tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.

§ 564. Pärandtaristult üleminek

(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada see uue taristuga.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamine või asendamine hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsutooteid ajakohastatud võrgutaristule, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga pärandtaristus kasutuses olnud juurdepääsutootega ja võimaldab jõuda samade lõppkasutajateni, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks;
2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.

(4) Kui pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustused tunnistatakse kehtetuks, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsulteerimisnõudeid.”;

96) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse §-des 63–632 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”;

97) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vahel läbivühendatavus.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Kohustused võivad hõlmata teenuseosutaja kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuseosutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.

(5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et võrguteenust pakkuv sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.

(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.

(8) Enne käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist konsulteeritakse §-des 47–481 sätestatud korras.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.

(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, käesoleva seaduse § 631 lõigete 1 ja 2 ning § 632 lõigete 1, 3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle pärast viie aasta möödumist nende kehtestamisest arvates ning otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.”;

98) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses:

„§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotluse korral kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsukohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.

(2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust, kui:
1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb teisele sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja samasuguse alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit kohaldada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on osaliselt või täielikult rahastatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

(6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.

§ 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei ole õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutud juurdepääsu lõppkasutajale.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, mistõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse jagada aktiivset taristut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades;
2) võimalust suurendada lõppkasutajale sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
6) tehnoloogilist innovatsiooni;
7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasu saavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga kõnealuses piirkonnas.”;

99) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-ga 63” tekstiosaga „§-dega 63–632”;

100) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatab” sõnadega „teisele lepingupoolele”;

101) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töö” tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel”;

102) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna „isikuid” sõnaga „lepingupoolt”;

103) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või nendest vabastada, kui see ei kahjusta:
1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga.”;

104) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»” tekstiosaga „hädaabinumbrile 112”;

105) paragrahvi 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 96” tekstiosaga „§-des 951 ja 96”;

106) paragrahvi 73 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 15 lõikes 1” tekstiosaga „§ 14 lõikes 2”;

107) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks;

108) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses:

„§ 832. Universaalteenuse makse määr

(1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra hiljemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust, arvestades:
1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.”;

109) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta.”;

110) paragrahvi 87 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks,”;

111) paragrahvi 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahvi 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele” sõnadega „erivajadusega inimestele”;

113) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise andmemahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat kasutatud andmemahust enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.”;

114) paragrahvi 872 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „juhtumid” sõnaga „küberintsidendid” vastavas käändes;

115) paragrahvi 872 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „ja seotud võrkudele” sõnadega „ning võrkudele ja teenustele”;

116) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse eeskätt järgmist:
1) hinnangulist kasutajate arvu, keda küberintsident mõjutab;
2) küberintsidendi kestust;
3) küberintsidendi mõjuala geograafilist ulatust;
4) kui suures ulatuses on võrkude ja teenuste toimimine mõjutatud;
5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatust.”;

117) paragrahvi 872 lõikes 3 asendatakse sõna „juhtudest” sõnaga „küberintsidentidest”;

118) seadust täiendatakse §-dega 873–875 järgmises sõnastuses:

„§ 873. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks

(1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.

(2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut:
1) selle tootjast või hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara);
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.

(3) Kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on Euroopa Liidu, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.

(4) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.

(7) Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.

§ 874. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus

(1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.

(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.

(4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.

§ 875. Auditeerimine

(1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused, tellib vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud.

(2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.

(3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise aja ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

119) paragrahvi 88 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112.

(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema terminalseadme asukoha kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ja teabe helistaja asukoha kohta.”;

120) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sealhulgas spetsiaalset numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112.”;

121) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine”;

122) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama kliendile kasutada antud numbri, et viia see üle teise sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul, kui klient on nimetatud õigusest loobunud.

(9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.

(10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

123) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.”;

124) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:

„§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte

(1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse kohta, mida sideettevõtja pakub. Teave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus, juhtides tarbija tähelepanu sellele, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise eesmärgil on oluline see alla laadida.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) võlaõigusseaduse §-s 141, 48 või 54 sätestatud teave olenevalt lepingu sõlmimise viisist;
2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see märkida;
4) hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
5) lepingu kestus, sealhulgas soodustingimuste olemasolu korral kasutamiseks vajalik miinimumperiood ja lepingu pikendamise tingimused;
6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, periood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta;
7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel tagasimakse allesjäänud krediidi ulatuses;
8) lepingu lõpetamise tingimused, ja kui see on asjakohane, siis lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud, sealhulgas terminalseadmega seotud kulud;
9) tasumise erisused ja kahju hüvitamise võimalused juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja ei reageeri küberintsidendile piisavalt;
10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ning küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt esialgse ühenduse loomise aja, rikete esinemise tõenäosuse ja kõne edastamise viivituse, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või tal on sellel eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga;
3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
4) hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
5) eelnevalt kindlaks määratud andmesidemahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisse arveldusperioodi, kui see on lepingus ette nähtud;
6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu;
7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
8) teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;
9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutava tugiteenuse ning nende teenuste tellimise viisi;
10) võimaluse saada ajakohast teavet kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
11) teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused;
12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal;
13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse saada ajakohast teavet;
14) riigisiseste ja piiriüleste vaidluste lahendamise viisid;
15) nõusoleku küsimise korra, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) vastava võimaluse sõnaselge välistuse, kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu hädaabiühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukohateabele;
2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, 1111, 112 ja 113, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku saamise tingimused ning selle andmisest keeldumise tingimused;
3) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõude rikkumise korral;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 4 lõike 1 kohase teabe.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
3) hinnapakett, teenuste tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
4) lepingu kestus ja lõpetamise tingimused, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud ja lepingu pikendamise tingimused, kui see on asjakohane;
5) erivajadusega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
6) internetiühenduse teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, kui nad ei ole sellest loobunud.”;

125) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele määrata:
1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;
2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.

(2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikkusele kättesaadavaks võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selge ja arusaadava dokumendina ja masinloetaval viisil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.

(4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.

(5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.

(6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse leping, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse leping, ei tohi kesta kauem kui kaks aastat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.”;

126) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:

㤠961. Paketid

(1) Kui teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenusepaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 951 lõike 7 ning §-de 96, 99 ja 100 sätteid.

(2) Teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel.

(3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tema sideteenuse lepingu kestus, kui tarbija ei ole lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.”;

127) paragrahvi 98 lõikes 5 ja § 177 pealkirjas asendatakse tekstiosa „riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»” tekstiosaga „hädaabinumbriga 112”;

128) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 99. Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine ja pikendamine”;

129) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest.”;

130) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse „Lepingu muutmine” ning teates märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ega mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja lepingu ülesütlemisel nõuda lõppkasutajalt lisakulude hüvitamist.”;

131) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgelt ja õigeaegselt ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja võimalusest leping lisakuludeta üles öelda.

(6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;

132) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.

(4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Kui lõppkasutaja otsustab jätta endale terminalseadme, mis oli lepinguga seotud selle sõlmimisel, ei tohi hüvitise suurus ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei piira sideettevõtja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.

(6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.”;

133) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks;

134) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus”;

135) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sideteenuse” sõnadega „hinna, kvaliteedi,”;

136) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.”;

137) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

138) paragrahvi 1002 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”;

139) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas;”;

140) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmeid” sõnadega „sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning”;

141) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Sideteenuse andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud:
1) internetiühenduse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
2) koondandmed internetiühenduseta aadressiobjektide kohta;
3) statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
4) andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
5) andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta.”;

142) paragrahvi 108 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» ega julgeolekuasutuse lühinumbrile” tekstiosaga „hädaabinumbrile 112 ega julgeolekuasutuse numbrile”;

143) paragrahvi 114 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

144) paragrahvi 1204 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6),”;

145) paragrahvi 143 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Komisjoni” sõnadega „, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma”;

146) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul pärast Euroopa Sideameti arvamuse saamist.”;

147) paragrahvi 152 lõikest 1 jäetakse välja sõna „sotsiaalsete”;

148) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks, esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.”;

149) paragrahvi 152 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid.”;

150) paragrahvi 164 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „liikuvuse” sõnadega „ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise”;

151) paragrahvi 1661 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 63 lõigete 1–3” tekstiosaga „§-de 63–632”;

152) seadust täiendatakse §-ga 1703 järgmises sõnastuses:

㤠1703. Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 873 või 875 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.”;

153) paragrahvi 177 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»” tekstiosaga „hädaabinumbriga 112”;

154) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703, 1711, 176–178 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.”;

155) paragrahvis 1931 asendatakse arv „2020” arvuga „2028”;

156) seadust täiendatakse §-dega 1963–1965 järgmises sõnastuses:

㤠1963. Teavitamiskohustuse rakendamine

Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt hiljemalt 2022. aasta 8. veebruariks.

§ 1964. Kohustuse rakendamine

Käesoleva seaduse § 32 lõiget 13, § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist.

§ 1965. Käesoleva seaduse §-de 873 ja 874 rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustust kohaldatakse enne 2022. aasta 1. veebruari kasutusele võetud riist- või tarkvara puhul, kui riist- või tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.

(2) Kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib kasutada kasutusloa alusel kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale pärast 2025. aasta 31. detsembrit kasutusluba ei anta. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 873 lõikes 7 nimetatud määruses.

(3) Riist- või tarkvara, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, võib kasutada kuni 2029. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud kasutusluba taotlemata.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 2029. aasta 31. detsembrit, tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale pärast 2029. aasta 31. detsembrit kasutusluba ei anta.

(5) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised:
1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ettenähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.”;

157) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36);
komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);
komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).”.

§ 2.  Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad „ning ettekirjutustel” tekstiosaga „, ettekirjutustel ning käesoleva seadustiku § 6112 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsustel”;

2) seadustiku 1. osa 61. peatükki täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses:

„§ 6112. Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele

(1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell) paigaldamiseks.

(2) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu, mis katab riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt:
1) sideettevõtja kontaktandmeid;
2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta, sealhulgas koordinaate;
3) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise tehnilist joonist.

(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus annab oma otsusega juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras.

(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda oma otsusega juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse andmisest, kui:
1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamiseks;
2) see ohustab inimese elu või tervist;
3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4) see ohustab riigi julgeolekut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsused antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsused, välja arvatud lõike 5 punktis 4 nimetatud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.”;

3) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

„52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutavale juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;”;

4) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).”.

§ 3.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;”;

2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.”;

3) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.”;

4) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna „kuni” tekstiosaga „8–”;

5) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna „kalendripäevaks” sõnaga „kalendripäevast”;

6) seaduse lisa 3 punkt 2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;”;

7) seaduse lisa 3 täiendatakse punktidega 2.4 ja 2.5 järgmises sõnastuses:

„2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.”;

8) seaduse lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad „või enam” tekstiosaga „kuni 40 GHz”;

9) seaduse lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses:

„4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot;
4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.”;

10) seaduse lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks;

11) seaduse lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv „862” arvuga „694”;

12) seaduse lisa 3 punktidest 12.3 ja 12.12 jäetakse välja tekstiosa „1 W”;

13) seaduse lisa 3 punktidest 12.12–12.18 jäetakse välja tekstiosa „või 1452 MHz kuni 1492 MHz”;

14) seaduse lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses:

„15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest.”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 29, 31, 32, 35, 36, 43, 45 ja 46 jõustuvad 2022. aasta 1. märtsil.

  (3) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 1. aprillil.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 120 jõustub 2025. aasta 28. juunil.

  (5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 108 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json