HALDUSÕIGUSPost ja side

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Elektroonilise side seadus (lühend - ESS)

Elektroonilise side seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:27.06.2025
Avaldamismärge:RT I, 15.12.2021, 3

Elektroonilise side seadus1

Vastu võetud 08.12.2004
RT I 2004, 87, 593
jõustumine 01.01.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.12.2005RT I 2005, 71, 54501.01.2006
11.05.2006RT I 2006, 25, 18702.06.2006
14.06.2006RT I 2006, 31, 23416.07.2006
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
21.12.2006RT I 2007, 3, 1217.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6420.07.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
24.01.2007RT I 2007, 15, 7601.05.2007
25.01.2007RT I 2007, 16, 7701.01.2008
15.11.2007RT I 2007, 63, 39717.12.2007
15.11.2007RT I 2007, 63, 39701.01.2008, § 111¹ lõige 3 jõustub 15.03.2009
15.11.2007RT I 2007, 63, 39701.06.2008
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
11.06.2008RT I 2008, 28, 18113.07.2008
11.06.2008RT I 2008, 28, 18101.01.2009
15.06.2009RT I 2009, 37, 25210.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.05.2010RT I 2010, 29, 15120.06.2010
20.05.2010RT I 2010, 31, 15801.10.2010
10.06.2010RT I 2010, 38, 23010.07.2010, osaliselt 01.01.2011 - jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
16.12.2010RT I, 06.01.2011, 116.01.2011
22.02.2011RT I, 23.03.2011, 125.05.2011, osaliselt 24.03.2011, 01.01.2012 ja 01.01.2016
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014, jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
08.11.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 209.07.2012, osaliselt 01.01.2013
18.10.2012RT I, 07.11.2012, 108.11.2012
19.06.2013RT I, 05.07.2013, 115.07.2013
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
23.04.2014RT I, 10.05.2014, 120.05.2014
07.05.2014RT I, 21.05.2014, 231.05.2014, osaliselt 01.07.2014; seaduse tekstis asendatud sõnad „Konkurentsiamet” ja „järelevalve- ja korraldusasutus” sõnadega „Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
10.12.2014RT I, 30.12.2014, 101.01.2015
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
09.12.2015RT I, 23.12.2015, 124.12.2015, osaliselt 01.01.2020
15.12.2015RT I, 06.01.2016, 116.01.2016
04.05.2016RT I, 17.05.2016, 113.06.2016, seaduses on läbivalt asendatud sõna „koostalitusvõime” sõnaga „koostalitlusvõime” vastavas käändes.
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
08.03.2017RT I, 23.03.2017, 101.04.2017
14.06.2017RT I, 01.07.2017, 101.09.2017
02.05.2018RT I, 22.05.2018, 123.05.2018
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019, seaduses asendatud läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
18.12.2019RT I, 08.01.2020, 117.01.2020
20.04.2020RT I, 06.05.2020, 107.05.2020, osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.
12.05.2020RT I, 20.05.2020, 3330.05.2020
17.06.2020RT I, 10.07.2020, 201.01.2021
25.11.2020RT I, 10.12.2020, 101.01.2021
13.10.2021RT I, 22.10.2021, 301.11.2021
24.11.2021RT I, 15.12.2021, 101.02.2022, osaliselt 01.03.2022, 28.06.2025 ja 01.01.2028

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, elektrooniliste kontaktandmete otseturustuseks kasutamisele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele ja raadioseadmele ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (3) Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alamkliendiliin on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja vahejaotuspunkti vaheline füüsiline ühendus;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  2) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  3) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  4) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  41) elektromagnetiline ühilduvus on raadioseadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata elektromagnetilisi häireid teisele selles keskkonnas asuvale seadmele;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  42) ebaõnnestunud kõne on juhtum, mille korral ühendus loodi, kuid sellele ei vastatud või ühendust ei tekkinud elektroonilise side võrgu halduse tõttu;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  5) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  7) elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  8) elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks;
  81) elektroonilised kontaktandmed on andmed, mis võimaldavad elektroonilise side võrgu kaudu edastada isikule teavet, sealhulgas faksi, elektronposti või lühi- ja multimeediasõnumiga;
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]
  82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mittemobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  83) hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  84) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega võimaldatakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  9) iseplaneeritav raadiosagedusala on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele;
  91) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  92) jagatud juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristu mahtu osaliselt;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  10) jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks;
  11) kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest;
  12) kaabellevivõrk on elektroonilise side võrk, mis on loodud kaabelleviteenuse osutamiseks;
  121) kasutajatunnus on personaalne tunnus, mis antakse kliendile Interneti-ühenduse või Interneti-teenuse kasutamise eesmärgil;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  13) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  14) kliendiliin (local loop) on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  141) kliendi identifitseerimismoodul (Subscriber Identity Module) on sideettevõtja poolt kliendi kasutusse antud andmekandja, mis võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu terminalseadme vahendusel kasutada üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  15) klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga;
  16) koostalitlusvõime on vastastikku seotud üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  17) kõne on isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  18) kõne algatamine on kõne edastamine üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktist sidumispunkti;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  181) kõnekatse on kõne juhtum, mille korral ühendust ei loodud;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  19) kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  20) kõne transiit on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel;
  201) kärjetunnus (Cell ID) on tunnus, mis näitab millisest tugijaamast mobiiltelefoniteenus algatati või millises tugijaamas lõpetati;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  21) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  22) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  23) liides on kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda laadi omadustega;
  24) liin on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga;
  25) liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  26) liitumisleping on üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks lõppkasutajale, mille sisuks on üldkasutatava elektroonilise side võrguga vajaliku ühenduse loomine ja selle säilitamine;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  27) lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
  28) läbivühendatavus on lõppkasutajate vaheline ühendatavus;
  29) lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  30) lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
  301) masinatevahelise side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  31) mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel;
  32) mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  321) multiplekser on seade, mille abil muudetakse meedia- või andmesideteenus ühtseks digitaalseks andmevooks, mis edastatakse raadiosaateseadmesse;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
  322) multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik muudab meedia- või andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks ja edastab selle raadiosaateseadmete kaudu;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
  33) number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
  34) numbri liikuvus on kliendi võimalus säilitada liitumislepingu alusel tema kasutusse antud number, kui ta vahetab üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajat või sideteenuse kasutamise geograafilist asukohta;
  341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  35) numeratsioon on numeratsiooniplaaniga määratud numbrid, lühinumbrid, teenusnumbrid, tunnuskoodid ja prefiksid;
  36) prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist;
  37) püsiliin on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  38) püsiliiniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb kliendile püsiliini kasutada andmises;
  39) raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
  391) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  392) raadioliides on raadiosageduse kasutuse suhtes kohaldatav tehniline norm;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  40) raadiosaateseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide edastamiseks;
  41) raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedustel kuni 3000 GHz;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  42) raadiosagedusala on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavates raadioeeskirjades ning Eesti raadiosagedusplaanis kindlaks kasutusotstarbeks määratud raadiosagedusvahemik;
  43) raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning mis on kindlaks määratud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ning ribalaiusega või ülemise ja alumise piirsagedusega;
  431) raadiosageduste ühiskasutus on kokkulepitud korras kahe või enama isiku juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  44) raadioseade on elektriline või elektrooniline seade, mis kiirgab või võtab raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi, ja elektriline või elektrooniline seade, millele on lisatud tarvik, et kiirata või võtta raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  441) raadioseadme kasutusele võtmine on raadioseadme Euroopa Liidus esmakordne kasutamine lõppkasutajate poolt;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  442) raadioseadmeklass on iseloomulike ja ühetaoliste kindlaksmääratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega piiritletud raadioseade ja raadioliides, mille jaoks see raadioseade on mõeldud;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  45) raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet;
  451) raadiotuvastus on objekti asukoha, kiiruse või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiosageduse leviomadusi kasutades;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  46) raadiovastuvõtuseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide vastuvõtuks;
  461) rändlusteenus on elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  462) rahvusvaheline mobiilside terminalseadme kood (edaspidi terminalseadme identifitseerimiskood) on unikaalne elektrooniline mobiiltelefonivõrgu terminalseadme kood, mis sisaldab informatsiooni seadme valmistaja, mudeli ja seerianumbri kohta;
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]
  463) ringhäälinguvõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis on loodud meediateenuse osutamiseks;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
  47) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  471) seotud teenus on elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsu süsteem ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  472) seotud vahend on seotud teenused, füüsilised taristud ja muud vahendid või elemendid, mis on seotud elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenusega ja mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha. Seotud vahend on muu hulgas ehitis või ehitise sissepääs, hoonesisene juhtmestik, antenn, torn ja muu tugikonstruktsioon, kaablikanal, juhtmetoru, mast, pääseluuk ja kaablikapp;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  48) sideteenuse osutamise piiramine on seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata;
  49) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  50) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  51) sidumisliin on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti;
  52) sidumispunkt on üldkasutatava elektroonilise side võrgu punkt, mille kaudu toimub üldkasutatavate elektroonilise side võrkude sidumine ning tagatakse üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja osutatavate sideteenuste koostalitlusvõime;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  53) sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu liikuv signaalide kogum;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  54) taipvõrguteenus on teenus, mille toimimist juhitakse telefonijaamaga ühendatud arvutisüsteemi kaudu;
  55) tarbija on füüsilisest isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma majandus- või kutsetegevuses;
  56) [kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]
  57) telefonijaam on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab kõnede kommuteerimist;
  58) telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  59) telefonivõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  60) terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja modem;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  61) tingimusjuurdepääs on tehniliste vahendite kogum või autentimissüsteem, mille abil võimaldatakse raadio- või televisiooniteenuste kasutamist üksnes pärast teatud toiminguid, mis kohustavad teenuse tellijat teenuse eest tasuma;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  62) tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  621) täielik juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristut täies mahus;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  63) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  64) virtuaalvõrguteenus on sideettevõtja poolt osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis põhineb teisele sideettevõtjale kuuluvas üldkasutatavas elektroonilise side võrgus loodaval näival ühendusel või vahendil;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  65) [kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  66) võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele;
  661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  67) ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht;
  68) üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel;
  69) üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping (edaspidi sideteenuse leping) on leping, mille alusel sideettevõtja osutab kliendile sideteenust;
  70) üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  71) üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk) on võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, mis võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

2. peatükk TURULE SISENEMINE 

§ 3.   Sideteenuse osutamise alustamine ja sideteenuse turul tegutsemise tingimused

  (1) Igal isikul on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatule.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui sideteenuse osutamine eeldab raadiosageduste kasutamist sagedusloa alusel või numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 11 sätestatuga või numbriluba numeratsiooni kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 33 sätestatuga.

§ 4.   Teatamiskohustus

  (1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus ja tegevuse geograafiline piirkond ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korral.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet).
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 5.   Andmete muutumisest ja tegevuse lõpetamisest teatamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3. peatükk RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINE 
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 6.   Raadiosagedushaldus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise ning raadioside pidamise nõuded.

  (2) Raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk on tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärk saavutatakse muu hulgas Eesti raadiosageduste kasutamise harmoneerimise kaudu Euroopa Liidu omaga.

§ 7.   Raadiosageduste kasutamise põhimõtted

  Raadiosagedusi kasutatakse:
  1) sagedusloa alusel käesoleva seaduse §-des 11–19 sätestatud korras,
  2) sagedusloata, juhindudes käesoleva seaduse §-s 20 sätestatust või
  3) riigikaitselisel otstarbel, juhindudes käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust.

§ 8.   Raadiosageduste haldamine

  (1) Raadiosagedusi haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste ja tingimuste kohta teabe avaldamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises vastavuses rahvusvaheliste lepingute, Euroopa Liidu õiguse ja käesoleva seadusega. Raadiosagedusi hallatakse objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Eesti ja Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Raadiosageduste haldamisel tuleb järgida vajadust saavutada raadiosageduste kasutamise ühtlustamine Euroopa Liidus.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni raadiosagedushaldust puudutavaid soovitusi. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 9.   Eesti raadiosagedusplaan

  (1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eestis. Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas päästetöö, ohutuse ning riigikaitse eesmärgil kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korralduse.

  (2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad, sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse võib anda üle käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.

  (3) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi, raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse või raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustuvad neid õigusi piiravad sätted pärast kahe aasta möödumist määruse avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku selle muutmiseks, kui:
  1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
  2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või
  3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 91.   Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss

  (1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutamise õigus avaliku konkursi korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
  1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse;
  2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõikes 11 nimetatud eesmärke;
  3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.

  (2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat:
  1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
  2) kelle kohta esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja ise või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada riigi julgeolekut.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks nõuded sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsepädevusele.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena:
  1) sidevõrgu tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama;
  2) katvuse ja investeerimise kohustuse;
  3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja;
  4) sidevõrgu ühiskasutuse.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa:
  1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot;
  2) konkursil osalemise eest tagatisraha.

  (7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana. Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

  (8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ega tohi olla suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 92.   Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga

  (1) Enne käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti kehtestamist teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.

  (2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ning Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 93.   Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 ja § 91 lõikes 1 nimetatud õigusaktide andmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuud pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme võtmist.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib jätta käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruse vastuvõtmisel arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja, kui see on vajalik:
  1) riigi julgeoleku tagamiseks;
  2) vääramatu jõu tõttu;
  3) raadiosageduste kasutamise koordineerimiseks kolmandate riikidega.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib vajadus:
  1) koordineerida raadiosageduste kasutamist teise Euroopa Liidu liikmesriigiga;
  2) ümber planeerida olemasolev sageduskasutus.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud juhtudel tähtaja edasilükkamisest ning selle põhjusest Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 10.   Eesti raadiosagedusplaani muutmine
[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 11.   Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel

  (1) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (11) Raadiosageduste kasutamist reguleeritakse sageduslubadega, kui see on vajalik:
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  1) raadiohäirete vältimiseks;
  2) sideteenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks;
  3) raadiosageduste efektiivse kasutamise tagamiseks;
  31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  32) raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  33) riigi julgeoleku tagamiseks;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks käesoleva seaduse tähenduses on ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Sagedusluba kehtib kuni üks aasta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud sagedusload.

  (4) Sagedusloaga kehtestatakse järgmised tingimused ja nõuded:
  1) tehnoloogia määratlus, mille jaoks raadiosageduste kasutamise õigus on antud;
  2) raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht,
  3) raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded;
  4) tehnilised tingimused raadiosageduste kasutamiseks;
  5) tehnilised tingimused raadiohäirete vältimiseks;
  6) rahvusvahelisest lepingust tulenevad nõuded;
  7) inimese tervise ja keskkonna kaitset puudutavad nõuded;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]
  8) raadiosageduste ühiskasutamise nõuded.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seab sagedusloa tingimuseks kohustuse kasutada sidevõrgus üksnes sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on käesoleva seaduse §-s 873 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on antud kasutusluba.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (5) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (6) Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vee- või õhusõiduki omanikule rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivusega kuni kolm aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (7) Raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbeks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava amatöörraadiojaama tööloa kehtivusega kuni viis aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (8) Sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosaateseadme kasutamiseks raadiovõrgus.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 12.   Sagedusloa taotlemine

  (1) Sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]
  1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood, sidevahendite numbrid ja e-posti aadress;
  2) taotletav raadiosagedus või sagedusala;
  3) raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk;
  4) raadiosageduse või sagedusala kasutamise tehnilised tingimused;
  5) raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või -koht;
  6) raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa taotluse vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada raadioteenuse osutamise tegevusluba või kirjalik kokkulepe raadioteenuse osutamise tegevusluba omava raadioteenuse osutajaga tema programmi edastamiseks, kui nimetatud luba ei ole antud sagedusloa taotlejale.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

§ 13.   Sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab sagedusloa:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kuue nädala jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist;
  2) kaheksa kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist või
  3) käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud korras või §-s 19 sätestatud korras.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Kui raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped sätestavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 erinevad tähtajad, kohaldatakse nimetatud kokkulepetes määratud tähtaegu.

  (3) Enne sagedusloa andmist lennuliikluse teenindamiseks raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete abil või teiste raadiosideteenistuste kasutamiseks selles sagedusalas, kui selline kasutus võib mõjutada lennuohutust, kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (31) Enne sagedusloa andmist või selle tingimuste muutmist kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud juhtudel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (32) Terviseameti kooskõlastust ei vaja järgmised sagedusloa tingimused:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) vee- või õhusõiduki raadioloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
  2) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused, kui raadiosaateseadmete efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W (20 dBW);
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  3) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused lähitoimeseadmetele;
  4) raadiosagedusalas üle 1 GHz töötavate paiksete raadiosideliinide raadiosaateseadmete sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
  5) sagedusloaga määratud kosmoseside maajaamade ja satelliitringhäälingu maajaamade raadiosageduste kasutamise tingimused;
  6) sagedusloa tingimused, mis on määratud raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbel.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (33) Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, on kohustatud sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastama Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud juhtudel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (34) Terviseamet jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 33 sätestatud kooskõlastuse andmata, kui loa taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud sagedusloa tingimuste ning lõikes 33 nimetatud raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise korra ja lõikes 3 sätestatud koordinaatoriga kooskõlastatavad sagedusalad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.06.2008]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sagedusloa taotlejat ühe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, taotluses esinevatest puudustest ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Enne sagedusloa andmist teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa taotlejat käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud piirangutest koos nende rakendamise põhjendustega ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (7) Sagedusloa saamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teavitamist. Sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu laekumist.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (8) Sagedusloa omaniku kirjalikul nõudmisel väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates taotlejale kirjaliku kinnituse temale sagedusloaga antud õigustest ja kohustustest raadiosageduste kasutamisel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa andmise otsuse ja sagedusloa tingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul sagedusloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis ei avalikustata amatöörraadiojaama ning füüsilise isiku vee- või õhusõiduki sagedusloa andmise otsust ja sagedusloa tingimusi.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

§ 14.   Sagedusloa andmisest keeldumine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub sagedusloa andmisest, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja on esitanud valeandmeid,
  2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda,
  21) taotleja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liikme tegevus võib ohustada riigi julgeolekut;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) puudub vaba raadiosageduskanal,
  4) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosageduste kasutamist reguleerivate õigusaktidega,
  5) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest tulenevate tingimustega,
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  6) raadiosageduste kasutamine võib tekitada raadiohäireid,
  7) raadiosageduste kasutamine võib häirida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve statsionaarsete seadmete tööd nende paiknemise piirkonnas,
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  8) raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne,
  81) raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates, välja arvatud, kui raadiosagedusalade kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras,
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata või
  10) riigilõiv on tasumata.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud piirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister.

§ 15.   Sagedusloa tingimuste muutmine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või kui muudetakse sagedusloa väljaandmise eelduseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

  (2) Sagedusloa tingimuste muutmise otsus jõustub kuue kuu möödumisel selle tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui sagedusloa omanik avaldab soovi, et sagedusloa muutmise otsus jõustuks enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui sagedusloa muutmise alus tuleneb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktist 2, siis jõustub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa tingimuste muutmise kohta selle tegemise hetkel. Sagedusloa muutmine, mis on tingitud raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmisest, jõustub raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmise otsuses märgitud tähtpäeval.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

  (3) Kui sagedusloa omanik esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ise elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul, juhindudes § 14 sätetest. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa tingimuste muutmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

§ 16.   Sagedusloa kehtivuse pikendamine ja pikendamisest keeldumine

  (1) Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sagedusloa kehtivuse pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda sagedusloa pikendamisest, kui esineb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 1, 2, 21, 4, 5, 8 või 10 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alus.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa kehtivuse pikendamise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa kehtivuse pikendamisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 17.   Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine

  (1) Sagedusloa omanik võib osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule, kui vastavate raadiosageduste üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise õigus on sätestatud Eesti raadiosagedusplaanis. Raadiosageduste kasutamise õigust ei tohi üle anda ega kasutuslepingu alusel kasutamiseks anda sagedusloa puhul, millega antakse raadiosageduste kasutamise õigus ringhäälinguvõrgus.

  (2) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmiseks esitavad sagedusloa omanik ja isik, kellele raadiosageduse kasutamise õigus soovitakse üle anda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse.

  (21) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine käesoleva paragrahvi tähenduses on igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate ühinemise korral.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemisel juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-dest 13 ja 14.

  (4) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja selle eelnevalt kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

  (5) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kümme tööpäeva enne kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmist sellekohase kirjaliku teate.

  (6) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisel või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral jäävad sagedusloa tingimused kehtima, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei otsusta käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel teisiti.

  (7) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral vastutab sagedusloaga määratud tingimuste täitmise eest sagedusloa omanik.

  (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral kooskõlastada raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise Konkurentsiametiga. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi.

  (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja lõikes 5 sätestatud teates sisalduva informatsiooni oma veebilehel.

  (10) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 18.   Sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Sagedusloa tingimuse rikkumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui sagedusloa omanik ei ole kõrvaldanud sagedusloa tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas raadiosageduste kasutajat tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse esitamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui sagedusloa omanik kõrvaldab rikkumise ühe kuu jooksul sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest arvates või sagedusloas ettenähtud tähtaja jooksul või kui sagedusloa omanik on lõpetanud sagedusloaga antud õiguste kasutamise,
  2) sagedusloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud sagedusloa tingimusi,
  3) pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alused,
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) raadiosageduste kasutamine on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja raadiosageduste kasutaja ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olevat asjaolu ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega või
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  5) sagedusloa andmise aluseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

  (4) Kui raadiosageduste kasutaja on lõpetanud talle sagedusloaga antud õiguste kasutamise, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kohe teatama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise või sagedusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse raadiosageduste kasutajale kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.   Enampakkumise korraldamine

  (1) Kui sama raadiosageduse kasutamiseks on esitanud taotluse üheaegselt mitu isikut, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enampakkumise toimumisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse sagedusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 20.   Raadiosageduste kasutamine sagedusloata

  (1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kooskõlas raadiosageduste kasutamise eesmärkidega määrata raadiosageduste kasutamise võimalus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloata, kehtestades raadiosageduste kasutamise tingimused kindlaks määratud raadiosageduste osas ning tehnilised nõuded, mis on vajalikud, et vältida raadiohäireid ning tagada seadmete koostoime ja avalikkuse kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosageduste sagedusloata kasutamise tingimused oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud raadiosageduste kasutamise tingimusi, kui:
  1) muutub Eesti raadiosagedusplaan,
  2) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,
  3) see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või
  4) see tuleneb teisest seadusest.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muutmine ei piira raadiosageduste kasutajate olemasolevaid õigusi.

  (5) Valdkonna eest vastutava ministri määrus, mis muudab raadiosageduste kasutamise tingimusi raadiosageduste kasutajate kehtivaid õigusi piirates, jõustub raadiosageduste kasutajate õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.

§ 21.   Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel

  (1) Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehniliste nõuete kehtestamisel lähtutakse:
  1) Kaitseväe vajadustest raadiosagedusi kasutada;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  2) rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas koordinatsioonilepingutest;
  3) võimalike piirangute kehtestamise vajadusest elektromagnetilise ühildatavuse tagamiseks tsiviilkasutuses olevate ja Kaitseväe raadioseadmete vahel;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  4) raadiohäirete vältimise vajadusest.

  (3) Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel väljaspool Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosagedusi toimub sagedusloa alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 11–18. Nimetatud sagedusluba antakse Kaitseväele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt eelisjärjekorras.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (4) Riigikaitse otstarbel kasutatavates sagedusalades Kaitseväele antud sageduslubadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 11 punktis 3, § 14 lõike 1 punktides 8 ja 81 ning § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatut.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 211.   Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud menetluskorda järgimata sagedusloa või muuta sagedusloa tingimusi ilma §-s 15 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12 ja 13, § 14 lõike 1 punktides 4–10 ning §-des 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 22.   Vale või eksitav teade ning raadioside saladus

  (1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeasutuse tegevuse funktsioneerimist, on keelatud.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2) Raadioside saladus on teave raadiosides osalejate ja nende poolt raadioside vahendusel edastatava sõnumi kohta. Kolmandatel isikutel on keelatud hankida raadioside saladust, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

§ 23.   Raadiohäired ja nende kõrvaldamine

  (1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Raadiosageduste kasutaja võib esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kaebuse seoses raadiohäiretega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Isik, kellele on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekivad raadiohäired, peab kohe rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab selle kasutamist. Seadme kasutamise peatamise või piiramise nõue vormistatakse kirjalikult.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on peatanud raadiohäireid tekitava seadme kasutamise, ei või seadet sisse lülitada enne raadiohäirete tekkepõhjuste kõrvaldamist ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kirjalikult seadme kasutamise jätkamise lubamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Järelevalvet teostaval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on raadiohäirete kõrvaldamiseks õigus siseneda koos territooriumi valdaja või tema esindajaga territooriumile, kus asub raadiohäire allikas, et lokaliseerida raadiohäire allikas ja kõrvaldada raadiohäired, samuti on tal õigus nõuda seadme omanikult, kasutajalt või valdajalt kõiki andmeid raadiohäireid põhjustava seadme kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (8) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 24.   Amatöörraadioside pidamine

  Raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise ja raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 25.   Raadiokutsungite moodustamine ja väljastamine

  (1) Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.

  (2) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 26.   Raadiosagedushaldusega seotud andmetest teavitamine

  (1) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennusageduste koordinaator Eestis teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult lennuliikluse teenindamise korraldamiseks Eesti territooriumil koordineeritud raadiosagedustest ja nende tehnilistest tingimustest ning tehniliste tingimuste muutmisest kolme tööpäeva jooksul, arvates raadiosageduste ja tingimuste kehtestamise või muutmise kuupäevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab riigi elektroonilise side võrke haldavat isikut ning Politsei- ja Piirivalveametit Eesti veesõidukile väljastatud kutsungist, selektiivkutsungist ja raadiosaateseadme koodist (Maritime Mobile System Identification – MMSI) ühe tööpäeva jooksul veesõiduki kohta vastavate andmete saamisest arvates.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Transpordiametit väljastatud veesõiduki raadioloa tingimustest ja navigatsiooniseadmetele eraldatud raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS (Maritime mobile Access and Retrieval System) andmebaasi.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (31) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelist Telekommunikatsiooni Liitu otsingu- ja päästetöid teostavale õhusõidukile (Search and Rescue aircraft – SAR aircraft) väljastatud raadioloa tingimustest ja raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib mereside arvelduskeskused, teostab nende üle järelevalvet ja edastab vastavad andmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu andmebaasi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mereside arvelduskeskustele ning nende registreerimise ja nende üle järelevalve teostamise korra.

4. peatükk NUMERATSIOONIHALDUS 

§ 27.   Numeratsiooni haldamise eesmärk

  Numeratsiooni haldamise eesmärk on tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsioon ning selle efektiivne ja sihipärane kasutamine.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

§ 28.   Numeratsiooni haldamine

  (1) Numeratsiooni haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Numeratsiooni haldamine seisneb numeratsiooni eraldamises vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldavad numeratsiooni objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal, pidades silmas vajadust saavutada numeratsiooni ühtlustatud, efektiivne ja tulemuslik kasutamine.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Numeratsiooni haldamine ja kasutamine toimub numbri broneerimise andmekogu kaudu.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni numeratsioonihaldust puudutavaid soovitusi. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 281.   Numbri broneerimise andmekogu

  (1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.

  (2) Numbri broneerimise andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

  (4) Numbri broneerimise andmekogusse kantakse andmed:
  1) broneeritud numbrite kohta;
  2) numbri liikuvuse toimingute kohta.

  (5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

  (6) Numbri broneerimise andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud teave numbri kuuluvuse kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 29.   Numeratsiooni kasutajad ja numeratsiooni kasutamise tingimused

  (1) Numeratsiooni kasutamise õigus on isikul, kes osutab sideteenust või kasutab sideteenust muude teenuste, sealhulgas infoühiskonna teenuste infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses osutamiseks, samuti valitsusasutusel talle antud pädevuse piires (edaspidi numeratsiooni kasutaja).

  (2) Lisaks käesolevas peatükis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada:
  1) [kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]
  2) üldkasutatavas numbriinfokataloogis klientide kohta teabe avaldamise kohustuse ja tingimused;
  3) numbri kasutamise õiguse üleandmise tingimused;
  4) numeratsiooni kasutamise kohta käivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad tingimused;
  5) numbri broneerimise tingimused;
  6) numeratsiooni kasutamise tingimused avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.

  (4) Number loetakse kasutusel olevaks, kui broneeritud numbrile või numbrilt on numbriloa kehtivusaja jooksul esinenud sisenevat või väljuvat liiklust või numbriga on seotud kehtiv sideteenuse leping ja number on valitav.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (5) Isik on kohustatud kuue kuu jooksul pärast numbriloa saamist numeratsiooni efektiivselt kasutusele võtma.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

§ 30.   Eesti numeratsiooniplaan

  (1) Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks sideteenuse ja muu teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite:
  1) paiknemine numeratsiooniväljas;
  2) pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra nõuded;
  3) kasutamise tingimused ja
  4) teenused, mille osutamiseks on lubatud neid kasutada, sealhulgas teenustele kehtestatud nõuded.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (2) Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja muude aadresside kasutamist.

  (3) Eesti numeratsiooniplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister ning seda haldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.   Eesti numeratsiooniplaani ja numeratsiooni kasutamise tingimuste muutmine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister muudab Eesti numeratsiooniplaani või numeratsiooni kasutamise tingimusi, kui:
  1) seda tingib elektroonilise side valdkonna areng või
  2) see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrus piirab numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.

§ 32.   Numbri ja lühinumbri valitavuse tagamine

  (1) Sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98.

  (11) Numbriloa omanik peab tagama Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbritelt kõne valimise või juurdepääsu käesoleva seaduse § 38 alusel broneeritud ja kasutusele võetud numbrile ning osutatavale sideteenusele või selle vahendusel osutatavale muule teenusele.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (12) Numbriloa omanik peab tagama tasuta ühenduse loomise numbriga 116 000.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (13) Numbriloa omanik peab tagama erivajadusega inimesele spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenuse vahendusel ühenduse numbriga 116 000.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 1³ kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist]

  (2) Sideettevõtja peab tagama teistes Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud numbrite, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja (ETNS) numbrite ja rahvusvaheliste tasuta (UIFN) numbrite valitavuse ning juurdepääsu Euroopa Liidu liikmesriikides osutatavatele teenustele, välja arvatud juhul, kui:
  1) teenuseosutaja on ärilistel põhjustel otsustanud konkreetses geograafilises piirkonnas asuvate helistajate juurdepääsu piirata;
  2) sideettevõtja on rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98;
  3) teenusele juurdepääs või käesolevas lõikes nimetatud numbri valitavus ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud.

  (3) Sideettevõtja on kohustatud edastama kõik kõned Euroopa numeratsioonivälja ja Euroopa numeratsiooniväljast sarnase tasu eest, mida ta kohaldab teistesse liikmesriikidesse ja teistest liikmesriikidest tehtavate kõnede puhul.

  (4) Sideettevõtja peab tagama rahvusvahelise kõne valimise võimaluse vähemalt rahvusvahelise prefiksi 00 valimise kaudu.

  (5) Sideettevõtja peab tagama kliendi alustatud ühenduse edastamise üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbrile.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud avaldama informatsiooni üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri kasutusele võtmisest oma veebilehel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 33.   Numbriluba

  (1) Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks, mis annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:
  1) numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbrit ja korraldada nende kasutamist;
  2) numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada nende kasutamist.

  (2) Numbriluba on numbrite osas numbrite arvu põhine ning tunnuskoodi ja lühinumbri osas üksiku numbri põhine.

  (3) Numbriloale märgitakse vähemalt:
  1) tunnuskoodi või lühinumbri puhul eraldatud lühinumber või tunnuskood ning numbri puhul kasutamiseks lubatavate numbrite arv ja liik vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;
  2) loa väljastamise kuupäev ja kehtivuse viimane kuupäev;
  3) numeratsiooni kasutaja nimi, sünniaeg või registri- või isikukood;
  4) numeratsiooni kasutamise tingimused.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (4) Numbriluba antakse üheks aastaks.

§ 34.   Numbriloa taotlemine ja menetlemine

  (1) Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]
  1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood ja sidevahendite numbrid;
  2) taotletava numeratsiooni planeeritav kasutusotstarve ja -piirkond riikide kaupa;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) numbrite arv ja lühinumbri puhul konkreetne taotletav lühinumber või lühinumbri pikkus;
  4) kirjeldus selle kohta, kuidas isik kavatseb tagada käesoleva seaduse § 32 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa taotluse vormi oma veebilehel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib numbriloa taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja muid andmeid, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks, ning teha päringuid esitatud andmete kontrollimiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab numeratsiooni kasutajale numbriloa 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava taotluse saamisest arvates, kui numeratsiooni kasutaja on tasunud riigilõivu.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 35.   Numbriloa muutmine ja pikendamine

  (1) Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa muutmisel on taotleja kohustatud tasuma täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud täiskuude eest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (2) Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus esitatakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Kui taotluse esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]

  (3) Numbriluba pikendatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist.

§ 36.   Numbriloa andmisest, muutmisest ja pikendamisest keeldumine
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest, kui:
  1) riigilõiv on tasumata;
  2) numbriloa taotleja on esitanud valeandmeid;
  3) numbriloa taotleja ei vasta numeratsiooni kasutaja kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud tunnustele;
  4) numeratsiooni planeeritav kasutamine või tegelik kasutamine ei vasta Eesti numeratsiooniplaanis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele või ei ole kooskõlas numeratsiooni kasutamist reguleerivate muude õigusaktidega;
  5) lühinumber või tunnuskood on väljastatud teisele isikule;
  6) numeratsiooni kasutamine on ebaefektiivne;
  61) numeratsioon on ammendumas;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  7) isik ei taga käesoleva seaduse § 32 lõikes 11 numbriloa omanikule sätestatud kohustust või
  8) numeratsioon plaanitakse efektiivselt kasutusele võtta hiljem kui kuus kuud pärast numbriloa taotlemist.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 37.   Numeratsiooni kasutamise õiguse peatamine ja numbriloa kehtetuks tunnistamine
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse, kui numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis või numbriloas sätestatud tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul arvates ajast, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas numbriloa omanikku tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse avaldamiseks.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise otsuse kehtetuks viivitamata pärast peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemist.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada numbriloa kehtetuks, kui:
  1) numbriloaga antud õigusi ei ole hakatud efektiivselt kasutama kuue kuu jooksul numbriloa andmisest arvates või numbriloas ettenähtud muu tähtaja jooksul või kui numbriloa omanik on lõpetanud numbriloaga antud õiguste kasutamise;
  2) numbriloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud numeratsiooni kasutamise või numbriloa tingimusi;
  3) pärast numbriloa andmist selgub, et enne numbriloa andmist esinesid käesoleva seaduse § 36 punktides 2–7 nimetatud alused, või
  4) numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olnud rikkumist ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise või numbriloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

§ 38.   Numbri broneerimine

  (1) Numbri broneerimise õigus on isikul, kellel on kehtiv numbriluba. Numbri broneerimine annab numbriloa omanikule õiguse kasutada konkreetset numbrit.

  (2) Numbri broneerib ja numbri broneeringu tühistab numbriloa omanik selleks loodud andmekogu abil.

  (3) Numbrit ei broneerita, kui:
  1) number on broneeritud teisele isikule,
  2) broneeringut soovival isikul puudub kehtiv numbriluba või numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud või
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]
  3) broneeringut sooviva isiku poolt soovitavate numbrite arv ületab numbriloaga kasutamiseks lubatud numbrite arvu.

  (4) Number broneeritakse tähtajatult.

  (5) Numbri broneering lõpeb numbriloa kehtivustähtaja lõppemisel, numbriloa kehtetuks tunnistamisel või broneeringu tühistamisel.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (6) Kui klient vahetab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajat, säilitades senise numbri, lõpeb numbri broneering senise telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja suhtes ning selle numbri broneering läheb üle telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajale, kellega klient sõlmib liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.

§ 39.   Enampakkumise korraldamine

  (1) Kui sama lühinumbri või tunnuskoodi kasutamiseks on numbriloa taotluse esitanud üheaegselt mitu isikut ning seda lühinumbrit või tunnuskoodi ei ole võimalik anda ühiskasutusse, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet numbriloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enampakkumise toimumisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse numbriluba 20 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 19 ja käesolevas paragrahvis nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

5. peatükk SIDETEENUSE TURGUDE VALDKONNASPETSIIFILINE REGULEERIMINE 

§ 40.   Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk

  (1) Sideteenuse turgude (edaspidi turg) valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (3) Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne.

  (4) Turgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab järgima käesolevas peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifiliste toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud üldisi eesmärke.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 41.   Valdkonnaspetsiifilised toimingud ja meetmed

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks teha järgmisi toiminguid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) piiritleda turge vastavalt käesoleva seaduse §-le 43;
  2) läbi viia piiritletud turgudel turuanalüüse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 44–442;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) määrata kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-le 45.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks rakendada järgmisi meetmeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46 ning muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõigetes 4 ja 6 sätestatule;
  2) kehtestada sideettevõtjale kohustusi ja vabastada sideettevõtja kohustustest seoses juurdepääsu ja sidumisega vastavalt käesoleva seaduse §-dele 63–632.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 42.   Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad sideteenuse turud
[Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 43.   Turgude piiritlemine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes arvesse taristupõhist konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ka käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, piiritleda sideteenuse turg erinevalt Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgudest. Nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu erinevast piiritlemisest Euroopa Komisjoni, juhindudes käesoleva seaduse §-s 48 sätestatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sideteenuse geograafilise käibimisalana võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Kui sideteenuse geograafiline käibimisala ületab Eesti Vabariigi riigipiiri, informeerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest Euroopa Komisjoni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Teatud piirkond moodustab ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste nõudlust lõppkasutajale ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud soovituses nimetatud turul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 44.   Turuanalüüs

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vaja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada § 41 lõike 2 punktis 1 viidatud kohustusi.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.

  (3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.

  (4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi.

  (6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 441.   Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande.

  (2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
  2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.

  (3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 1.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 442.   Turuanalüüsi teostamise aeg

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle kohta vastuväiteid esitanud.

  (2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest.

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpule käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 441 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.

  (4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 45.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat kooskõlas käesoleva paragrahvi sätetega, kui ta on käesoleva seaduse §-des 44 ja 441 sätestatud turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kaks või enam ettevõtjat omavad konkreetsel sideteenuse turul ühiselt turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse tähenduses, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on omavahel struktuuriliselt või muul viisil seotud, kui need ettevõtjad ühiselt saavad tegutseda vastaval turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning nende ettevõtjate vahel puudub selle teenuse turul konkurents.

  (5) Kui ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ühel sideteenuse turul, siis võib ta tunnistada märkimisväärset turujõudu omavaks ka vastava turuga lähedalt seotud teisel sideteenuse turul, kui nende kahe turu vahel on selline seos, et märkimisväärne turujõud ühel turul suurendab turujõudu teisel turul, mille tulemusena teisel turul konkurents ei toimi.

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada vastavalt käesoleva seaduse viiendale peatükile märkimisväärse turujõuga ettevõtjale mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja hinnakontrolli ning kuluarvestuse kohustusi ka lähedalt seotud teisel sideteenuse turul. Kui nimetatud kohustused osutuvad ebapiisavaks, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada kohustusi käesoleva seaduse § 54 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (6) [Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (7) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettepaneku tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 46.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi, mis sisaldab:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) käesoleva seaduse § 441 lõikes 1 nimetatud aruannet;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud ettepanekut;
  3) märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavat kohustust.

  (2) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja suhtes käesoleva seaduse §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kohustuse valikul arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 47.   Riigisisene konsulteerimine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi või § 46 lõikes 1 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Sideettevõtjale, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei arvesta esitatud arvamusi, peab ta seda otsuse eelnõus põhjendama.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu peab sisaldama käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud andmeid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 48.   Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud otsuse eelnõus sätestatud toimingu tegemine või meetme rakendamine võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andma Euroopa Komisjonile, Euroopa Sideametile ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoritele võimaluse esitada ühe kuu jooksul arvamus otsuse eelnõu kohta. Otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 49 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse ning edastab otsuse Euroopa Komisjonile.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavateks toiminguteks või meetmeteks loetakse need toimingud või meetmed, millel võib olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele viisil, mis võib takistada ühtse turu põhimõtete elluviimist. Sellised toimingud või meetmed võivad mõjutada teistes liikmesriikides teenuste klientidelt nõutavat hinda, teistes liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate suutlikkust osutada sideteenuseid, samuti riikidevaheliste teenuste osutamise võimalikkust ning turu ülesehitust või turule juurdepääsu, mis omakorda võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid teiste liikmesriikide sideettevõtjatele.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatud sideturu piiritlemine erineb Euroopa Komisjoni soovitusest või ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine takistab Euroopa ühtse turu arengut ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, peatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni nõudmisel kavandatud otsuse tegemise kaheks kuuks.

  (5) Kui Euroopa Komisjon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahekuulise perioodi jooksul, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni otsuse kuupäevast. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib erandlike asjaolude korral kooskõlas käesoleva seadusega kehtestada ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri järgimata, kui ta leiab, et vastavate toimingute või meetmete rakendamine on hädavajalik konkurentsi tagamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid rakendatud meetmetest ja nende rakendamise põhjendustest. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb muuta nimetatud ajutised meetmed püsivaks või soovib nende meetmete kestust pikendada, peab ta järgima lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 481.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded

  (1) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud otsuse eelnõu saamisest, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt otsuse eelnõus kehtestatavad, muudetavad või tühistatavad kohustused mõjutavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust või on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei tee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsust kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt teavituse saamisest. Teavituse puudumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha § 49 lõike 1 alusel koostatud otsuse, arvestades võimalikult suures ulatuses Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatorite arvamust.

  (2) Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse saamisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga, selgitamaks välja kõige sobivamad ja tõhusamad meetmed.

  (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 sätestatud Euroopa Komisjoni teavituses esitatud põhjuseid ning Euroopa Sideameti arvamust võimalikult suures ulatuses arvesse võttes otsuse eelnõu muuta, tagasi võtta või selle juurde jääda.

  (4) Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi. Euroopa Komisjon võib teha ka otsuse lõikes 1 nimetatud teavituses esitatud seisukohtade tagasivõtmise kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile lõplikud meetmed ühe kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud soovituse või otsuse saamisest. Nimetatud ühekuulist tähtaega võib pikendada riigisisese konsultatsiooni läbiviimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 47.

  (6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab Euroopa Komisjoni soovituse alusel otsuse eelnõu mitte muuta või tagasi võtta, esitab ta Euroopa Komisjonile oma põhjendused.

  (61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib mis tahes menetluse etapis otsuse eelnõu tagasi võtta.

  (8) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et erandlike asjaolude tõttu tuleb märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes kehtestada kohustusi, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 51–54, peab ta esitama sellekohase taotluse Euroopa Komisjonile. Kavandatava kohustuse võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes pärast seda, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks loa.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 49.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamise otsuse (edaspidi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus) või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. Kui kohustuse kehtestamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule, tuleb see nõusolek otsusele lisada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus toimetatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kätte viie päeva jooksul, arvates selle tegemisest.

  (3) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimekiri ja loetelu märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustest ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsus avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 tehtud otsusega ettevõtjale pandud kohustuse täitmine ei taga konkurentsi konkreetsel turul, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uue otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjale uue kohustuse kehtestamiseks, muutes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pandud kohustust kooskõlas käesoleva seadusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesoleva seaduse §-des 44 ja 441 sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse osaliselt kehtetuks.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 50.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga järgmisi kohustusi:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas nende tingimuste kohta, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse kvaliteediga sidevõrgult uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) kohustus avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt käesoleva seaduse §-le 53;
  3) mittediskrimineerimise kohustus, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid, ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, mille raames Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  5) kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele ehitistele, võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  6) [kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  7) juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 52;
  8) kohustus funktsioonipõhise eraldamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 55.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata kohustusi. Sellisel juhul juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 481 lõikes 8 sätestatust.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 51.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse raames võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt lisaks nõuda:
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele või -vahenditele, sealhulgas täielikku või jagatud juurdepääsu kliendiliinile ja alamkliendiliinile;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  12) teisele sideettevõtjale kohustusliku juurdepääsu võimaldamist ehitistele, olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel et kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu;
  3) lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist;
  4) teatud teenuste osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil;
  5) teenuste või virtuaalvõrguteenuste koostalitluseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  6) ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist;
  7) lõppkasutajatele läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitlusvõime tagamiseks vajalike teenuste, sealhulgas taipvõrguteenuseks ja mobiiltelefonivõrkude rändlusteenuseks vajalike vahendite pakkumist;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  8) teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist;
  9) võrkude või võrguvahendite sidumist;
  10) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  11) [kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  12) juurdepääsu seotud teenusele.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisab tuvastatud probleemi lahendamiseks muul viisil juurdepääsust hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  1) konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas kaablikanalisatsioonile juurdepääsu teostatavust;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;
  3) vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse tehtud riiklikke investeeringuid, sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, ja investeerimisega kaasnevaid riske;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) vajadus kaitsta konkurentsi pikema aja jooksul, pöörates eelkõige tähelepanu majanduslikult tõhusal taristul põhinevale konkurentsile ja seda toetavatele uutele ärimudelitele;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  5) vajadus luua toimiv konkurents jaemüügi tasandil ja lõppkasutajate õiguste kaitse tagamine;
  6) asjasse puutuvad intellektuaalse omandi õigused;
  7) üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkus.

  (21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse kehtestamine on proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kehtestamisel täpsustada kohustuse täitmise viisi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 52.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise tasude ning kuludega seotud kohustused

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kehtestades käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ning suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ning kõik käesoleva seaduse §-de 50 ja 51 kohaselt kehtestatavad kohustused, eelkõige § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test, tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kulude kontrollimiseks kasutatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes teatud kuluarvestussüsteemi kasutamise kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktile 7, kontrollib kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatult sideettevõtja tellimisel vastaval alal eriteadmisi omav sõltumatu isik. Kui kuluarvestussüsteemi järgimist kinnitab eriteadmisi omav sõltumatu isik, kannab tema kulud märkimisväärse turujõuga ettevõtja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta. Vastavas kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kontrollida, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja järgib kuluarvestussüsteemi õigesti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 53.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus avaldada juurdepääsu ja sidumise näidispakkumine

  (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumise.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Sideettevõtjatel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida juurdepääsu- või sidumisleping ka näidispakkumisest erinevatel tingimustel, kui sõlmitava lepingu tingimused ei ole vastuolus näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega.

  (4) Sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, on kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidispakkumine ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Sideettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 54.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused teenuste jaemüügiturul

  (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44 ja 441 kohaselt jaemüügiturul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et mõnel § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud jaemüügiturul ei toimi konkurents ning § 50 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse kehtestamine sideettevõtjale ei taga konkurentsi toimimist, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastaval teenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud ühe või mitu kohustust.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjat hoiduma:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) ülemäära kõrgete hindade rakendamisest;
  2) konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega;
  3) teatud lõppkasutajate põhjendamatust eelistamisest;
  4) pakutavate teenuste omavahelisest põhjendamatust sidumisest selliselt, et klient on sunnitud ühe teenuse kasutamisel kasutama ka teist teenust ja tasuma selle eest.

  (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu need on võrreldavatel turgudel.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 loetlemata kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes käesoleva seaduse § 481 lõikes 8 sätestatud korda järgides.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi alusel on märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kasutama vajalikke ja kohaseid kuluarvestuse meetodeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus määrata kuluarvestuse meetodid ja aruandluse vormid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste täitmise kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 55.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus tagada funktsioonipõhine eraldamine

  (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse §-de 43–442 alusel läbiviidud turuanalüüsi käigus seisukohale, et §-de 51–53 alusel kehtestatud asjakohaste kohustustega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ning et teatud juurdepääsutoodete turgudega seoses on hulgimüügi pakkumisel tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid või turutõrked, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandmeetmena kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügi pakkumisega seotud tegevused üle sõltumatule majandusüksusele.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele, pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega, sealhulgas samade hindade ja sama teenuse tasemega, ning kasutama samu süsteeme ja protsesse.

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, siis esitab ta Euroopa Komisjonile sellekohase ettepaneku, mis sisaldab:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukohta kinnitavaid tõendeid;
  2) põhjendatud hinnangut, mille kohaselt on tõhusa ja püsiva taristupõhise konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul väike või olematu;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) analüüsi, mis käsitleb funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamise mõju prognoosi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja ettevõtja tegevusele, eelkõige mis puudutab eraldatud ettevõtja tööjõudu ning elektroonilise side sektorit tervikuna;
  4) analüüsi, kuidas kohustuse kehtestamine mõjutab kogu sektorisse investeerimise motivatsiooni, pidades silmas vajadust tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, samuti kaasnevaid mõjusid teistele huvitatud isikutele, sealhulgas tarbijatele, ning prognoosi konkurentsi toimimisele tervikuna;
  5) analüüsi, mis kinnitab, et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide ja turutõrgetega tegelemiseks.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse eelnõu sisaldab järgmisi osi:
  1) eraldamise täpne laad ja tase, märkides eelkõige ära eraldiseisva majandusüksuse õigusliku seisundi;
  2) andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta;
  3) haldamise kord, millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus ning sellele vastav tasustamise struktuur;
  4) kohustuste täitmist tagavad eeskirjad;
  5) eeskirjad, millega tagatakse töökorralduse läbipaistvus eelkõige teiste huvitatud isikute jaoks;
  6) järelevalve teostamise kord majandusüksusele kehtestatavate kohustuste täitmise üle.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib ettevõtjale, kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist, kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 51–53.

  (6) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit otsusega oma nõusolekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse kehtestamiseks, viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ja võib neil turgudel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 56.   Vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolne vabatahtlik eraldamine

  (1) Ettevõtja, kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vähemalt kolm kuud ette kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus. Teavitamine peab võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil hinnata kavandatavate muudatuste mõju.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nimetatud kavatsuse mis tahes muutumisest ning eraldamisprotsessi lõpptulemusest.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja võib pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat, ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamisel ja kestuse määramisel, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab kavandatava tehingu ning vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse mõju juba kehtivatele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustele.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib juurdepääsuvõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ning võib juriidiliselt ja oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja lõike 21 alusel pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral § 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib nende sideettevõtja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 kohaselt kohustuslikuks, ning vajaduse korral kaalub nende pikendamist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 561.   Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrku

  (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerida uude, väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumidest:
  1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele, paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
  2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepaneku õigeaegselt, ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
  3) sideettevõtjale, kes ei osale kaasinvesteerimises, tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arengut seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
  4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu tööea jooksul;
  5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutusele võtmine on kavandatud, ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
  6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
  7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimislepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, siis kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused;
  8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord, samuti kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi, kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ja diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-eesmärkidest;
  9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimislepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse, ning kaasinvesteerimislepinguga liitumise ja selle võimaliku lõpetamise tingimustega;
  10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava panuse suuruse ja ajastusega;
  11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
  12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
  13) kaasinvesteerimisleping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimislepingu raames algselt võetud kohustusi;
  14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõiki tulevasi vajadusi, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutusele võtmisele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriume, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.

  (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 4–6 nimetatud analüüsi käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigete 7 ja 8 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ega kehtesta käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osas, mille suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimislepingu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute, väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ning võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas kinnitust kohustuse täitmise kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 562.   Kohustuste võtmise menetlus

  (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kehtestada oma sidevõrgule kohustuse seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimusega või mõlema tingimusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
  1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu sooviva sideettevõtja vahel;
  2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 561 alusel;
  3) teistele sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega. Kohustuse kehtivus võib ületada käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
  1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
  2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
  3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
  4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ning teha sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat.

  (7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ning käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust.

  (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajaduse korral kaalub nende kehtivuse pikendamist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 563.   Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale

  (1) Määrates märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
  1) kõik ettevõtja äriüksused ja äriühingud, mis on sama omaniku kontrolli all, ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada võivad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
  2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või seda kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva, tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja käitumise prognoosivat hindamist.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavate tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 564.   Pärandtaristult üleminek

  (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada see uue taristuga.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamine või asendamine hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsutooteid ajakohastatud võrgutaristule, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga pärandtaristus kasutuses olnud juurdepääsutootega ja võimaldab jõuda samade lõppkasutajateni, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
  1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks;
  2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.

  (4) Kui pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustused tunnistatakse kehtetuks, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsulteerimisnõudeid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 57.   Eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohustused
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuse osutamiseks teises valdkonnas Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muu valdkonna tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teeksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

§ 58.   Kaabellevivõrkudega seotud kohustused
[Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

6. peatükk JUURDEPÄÄS JA SIDUMINE 

§ 59.   Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärk

  Käesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele, võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents, tõhus investeerimine ja innovatsioon, sideteenuste koostalitlusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 60.   Juurdepääs

  (1) Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele, liinirajatistele, võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu:
  1) võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, eelkõige kliendiliinile ja kliendiliini kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele,
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  2) taristule ja liinirajatistele, sealhulgas hoonetele, mastidele ja kaablikanalisatsioonile,
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele või andmekogudele, sealhulgas tugisüsteemidele,
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  4) numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele,
  5) sidevõrkudele, eelkõige rändlusteenuse eesmärgil või
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  6) digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele.

  (3) Kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on keelatud, välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

§ 61.   Sidumine ja sidumise läbirääkimise kohustus

  (1) Sidumine on juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.

  (2) Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid.

  (4) Sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud, ja on kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 62.   Juurdepääsu- ja sidumislepingu sõlmimise vabadus ja vorm

  Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse §-des 63–632 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 63.   Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vahel läbivühendatavus.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Kohustused võivad hõlmata teenuseosutaja kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuseosutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.

  (5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et võrguteenust pakkuv sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.

  (8) Enne käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist konsulteeritakse §-des 47–481 sätestatud korras.

  (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

  (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.

  (11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, käesoleva seaduse § 631 lõigete 1 ja 2 ning § 632 lõigete 1, 3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle pärast viie aasta möödumist nende kehtestamisest arvates ning otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 631.   Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotluse korral kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsukohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.

  (2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust, kui:
  1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
  2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb teisele sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja samasuguse alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit kohaldada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on osaliselt või täielikult rahastatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

  (6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 632.   Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei ole õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutud juurdepääsu lõppkasutajale.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, mistõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse jagada aktiivset taristut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
  1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades;
  2) võimalust suurendada lõppkasutajale sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
  3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
  4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
  5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
  6) tehnoloogilist innovatsiooni;
  7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasu saavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga kõnealuses piirkonnas.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 64.   Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused

  (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 5 või §-dega 63–632, on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sideettevõtja, kelle suhtes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele;
  2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;
  3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
  4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust, mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest.

§ 65.   Juurdepääsust ja sidumisest keeldumine

  (1) Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:
  1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või
  2) sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.

  (2) Sideettevõtja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele kliendiliinile juurdepääsu võimaldamise kohustus, võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul, kui selleks puudub vastavat kliendiliini kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 66.   Juurdepääsu piiramine

  (1) Sideettevõtja, kes on sõlminud juurdepääsu- või sidumislepingu, võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule, kui:
  1) teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt,
  2) teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente,
  3) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
  4) teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitlusvõime,
  5) tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele,
  6) see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses,
  7) see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu,
  8) see on ette nähtud juurdepääsu- või sidumislepingus või
  9) see tuleneb õigusaktist.

  (2) Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teatab teisele lepingupoolele juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö, välja arvatud juhul, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel. Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud lepingupoolt nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 67.   Digitaalse televisiooni- ja raadioteenuse tingimusjuurdepääsu süsteemid

  (1) Sideettevõtja, kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme, on kohustatud tagama, et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teenuste üle, mida osutavad tingimusjuurdepääsu süsteemide abil teised sideettevõtjad.

  (2) Sideettevõtja, kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust televisiooni- või raadioteenuse osutajale ning kelle tingimusjuurdepääsu teenusest sõltub televisiooni- või raadioteenuse osutaja juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele, on kohustatud:
  1) osutama televisiooni- või raadioteenuse osutajale õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta televisiooni- või raadioteenuse osutaja digitaalselt edastatavaid teenuseid;
  2) pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või nendest vabastada, kui see ei kahjusta:
  1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
  2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 68.   Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine

  (1) Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, juhindudes käesoleva seaduse §-st 149.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse §-s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast, arvestades järgmisi erisusi:
  1) piirangut rakendanud isik peab andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastava nõude saamisest arvates;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  3) kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab, et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane, teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk UNIVERSAALTEENUS 

1. jagu Universaalteenuse osutamine 

§ 69.   Universaalteenuse mõiste ja eesmärk

  Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata lõppkasutaja asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on:
  1) ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas, mis võimaldab telefoniteenust;
  2) taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet;
  3) kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 70.   Ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas

  Käesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus sidevõrguga peab võimaldama:
  1) kõnede tegemist ja vastuvõtmist;
  2) faksi saatmist ja vastuvõtmist;
  3) andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega, mis on piisav toimivaks Interneti-ühenduseks, arvestades lõppkasutajate enamiku kasutatavat riist- ja tarkvara.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 71.   Taksofoniteenus ja muu avaliku juurdepääsuga sideteenus

  (1) Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, on kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava terminalseadme vahendusel.

  (2) Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, peab võimaldama tasuta kõnede tegemist hädaabinumbrile 112 maksevahendit kasutamata.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 72.   Universaalteenuse osutamise kohustus

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale. Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga.

  (2) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga.

  (3) Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping, mille sõlmivad sideettevõtja ja riik, keda esindab valdkonna eest vastutav minister või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) kohustus osutada käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas;
  2) tähtaeg, mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse §-des 951 ja 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse § 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  3) lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu sidevõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 74 ning § 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  4) universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu;
  5) lepingu kehtimise aeg;
  6) lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted;
  7) sanktsioonid lepingu rikkumise eest.

§ 73.   Universaalteenuse osutamise kohustusega ettevõtja määramine

  (1) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, millega kehtestab universaalteenuse osutajale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal oli universaalteenuse osutamise kohustus, universaalteenuse osutamise kohustuse avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal kehtinud tingimustel kuni käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.

  (5) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi:
  1) iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või
  2) iga nimetatud teenuse puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (7) Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.

  (8) Käesoleva seaduse § 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav.

  (9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel määratud universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest enne teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes hindab kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning vajaduse korral kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab nimetatud teabe oma veebilehel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 74.   Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu

  (1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab valdkonna eest vastutav minister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 75.   Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel, et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav, võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses, milles käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 76.   Universaalteenuse osutaja määramise erisused

  (1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  1) universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud, universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse § 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  3) lõppkasutaja sidevõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette- ja järelmaksu võimalused;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  4) andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel:
  1) arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;
  2) jäetakse arvestamata kulud, mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.

§ 77.   Liitumislepingu sõlmimine lõppkasutajaga

  Lõppkasutaja ja universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja vahelisele liitumislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki sätteid.

§ 78.   Universaalteenuse kohta andmete avaldamine

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed:
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]
  1) esmakordse ühenduse loomise aeg;
  2) rikete arv juurdepääsuliini kohta;
  3) rikete parandamise aeg;
  4) operaatorteenuste vastamise aeg;
  5) numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg;
  6) töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu;
  7) arvete õigsusega seotud kaebuste arv.

  (2) Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel, kui sideettevõtja ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust, hüvitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu, vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu, arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 79.   Kulutuste kontrollimine

  (1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused:
  1) teenuse eest arve esitamine selliselt, et selles on eraldi välja toodud tasud sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  2) väljuvate kõnede piiramine, mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist;
  3) sidevõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna;
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
  4) sidevõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta. Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus.

§ 80.   Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele

  (1) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 on ettevõtjale määratud § 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus, edastab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas, kui klient on andmete avaldamisega nõustunud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.

2. jagu Universaalteenuse rahastamine 

§ 81.   Rahastamise allikas

  (1) Käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega (edaspidi rahastamiskohustus) sideettevõtja poolt tasutavast universaalteenuse maksest.

  (2) Universaalteenuse maksest hüvitatakse üksnes kulu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud universaalteenuste osutamise eest.

§ 82.   Universaalteenuse makse

  Universaalteenuse makse on rahastamiskohustusega sideettevõtja poolt tasutav makse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulude hüvitamiseks.

§ 83.   Universaalteenuse makse määr
[Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 831.   Universaalteenuse makse määr
[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 84.   Rahastamiskohustusega sideettevõtja

  (1) Rahastamiskohustus on sideettevõtjal, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 383 500 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teate.

  (3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest.

  (5) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust.

§ 85.   Universaalteenuse makse tasumine

  (1) Universaalteenuse makse tasutakse 1/3 suuruste osadena 15. maiks, 15. septembriks ja 15. jaanuariks.

  (2) Universaalteenuse makse tasumiseks saadab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne universaalteenuse makse tasumise tähtpäeva.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui kalendriaastal tasutud universaalteenuse maksed ületasid sellel kalendriaastal universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 75 hüvitatud kulusid, jäetakse kalendriaastal tasutud kasutamata universaalteenuse maksed tulevaste maksete ettemakseks.

  (4) Rahastamiskohustuse lõppemisel tasutud universaalteenuse makseid ei tagastata.

§ 86.   Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine

  (1) Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse.

  (2) Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

8. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 87.   Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet

  (1) Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest:
  1) sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine;
  2) sidevõrgu terviklikkuse säilitamine;
  3) edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;
  4) sidevõrkude ja -teenuste koostalitlusvõime tagamine;
  5) tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
  6) planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;
  7) sideteenuse kvaliteedi tagamine;
  8) kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel;
  9) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine;
  10) kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;
  11) sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.

  (2) Vabariigi Valitsus võib, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik:
  1) klientide kaitseks,
  2) numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks,
  3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks,
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,
  5) erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks,
  6) sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks või
  7) sidumispunktide asukoha määramiseks,
  8) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbriga ühenduse tagamise edendamiseks.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (21) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (22) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta ja erivajadusega inimestele samaväärse juurdepääsu tagamiseks kasutusele võetud meetmete kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5) Multipleksimisteenuse osutaja ja sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise andmemahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat kasutatud andmemahust enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 871.   Kliendi identifitseerimismooduli ja terminalseadme kasutamisele esitatavad nõuded

  (1) Kliendi identifitseerimismooduli kloonimine või muutmine on keelatud.

  (2) Kliendi identifitseerimismoodulit on lubatud kasutada ainult liitumislepingus ettenähtud tingimustel.

  (3) Terminalseadme identifitseerimiskoodi muutmine on keelatud, välja arvatud juhul, kui seda teeb terminalseadme tootja või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

§ 872.   Sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamine

  (1) Sideettevõtja on kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, maandamaks sideteenuse ja -võrgu turvalisuse ning terviklikkusega seotud riske. Meetmed peavad olema proportsionaalsed võimaliku ohuolukorraga ning tagama turvalisuse ning terviklikkuse tagamist ohustatavate küberintsidentide minimaalse mõju sideteenuse kasutajatele ning võrkudele ja teenustele ning kindlustama osutatavate teenuste jätkumise.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sideettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit kõigist sidevõrgu ja -teenuse turvalisuse ning terviklikkuse tagamist ohustavatest küberintsidentidest, mis olulisel määral mõjutavad sideteenuse või -võrgu toimimist, ning nende küberintsidentide kõrvaldamiseks rakendatud meetmetest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse eeskätt järgmist:
  1) hinnangulist kasutajate arvu, keda küberintsident mõjutab;
  2) küberintsidendi kestust;
  3) küberintsidendi mõjuala geograafilist ulatust;
  4) kui suures ulatuses on võrkude ja teenuste toimimine mõjutatud;
  5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatust.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Vajaduse korral teavitab Riigi Infosüsteemi Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küberintsidentidest välisriigi järelevalveasutusi ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuuri (European Network and Information Security Agency – ENISA). Kui Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et tulenevalt avalikust huvist on põhjendatud rikkumise avalikustamine, siis võib ta sellest avalikkust teavitada või kohustada selleks sideettevõtjat.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Riigi Infosüsteemi Amet esitab üks kord kalendriaastas Euroopa Komisjonile ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuurile koondaruande käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teadetest ja rakendatud meetmetest.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Riigi Infosüsteemi Ametil on õigus nõuda, et sideettevõtja:
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  1) esitaks oma sideteenuse ja -võrgu turvalisuse ning terviklikkuse hindamiseks vajaliku teabe, sealhulgas turvaeeskirjad;
  2) telliks pädeva sõltumatu asutuse või pädeva riigiasutuse läbi viidava turvaauditi ning teeks selle tulemused Riigi Infosüsteemi Ametile kättesaadavaks. Auditi läbiviimisega seotud kulud katab sideettevõtja.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Sideettevõtjale, kes osutab elutähtsat teenust, kaabelleviteenust, mida tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, või ringhäälinguvõrgu teenust, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud nõuete asemel küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 873.   Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks

  (1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.

  (2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut:
  1) selle tootjast või hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara);
  2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.

  (3) Kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
  1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
  2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
  3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
  4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
  5) asukohariigile on Euroopa Liidu, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
  6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
  7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
  8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
  9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
  10) rahastamine ei ole läbipaistev;
  11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
  12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.

  (4) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.

  (7) Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 874.   Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus

  (1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.

  (3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.

  (4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 875.   Auditeerimine

  (1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused, tellib vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud.

  (2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.

  (3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

  (4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise aja ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 88.   Hädaabinumbrile ja julgeolekuasutusele helistamine ning helistaja asukoha määramine
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112.

  (2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema terminalseadme asukoha kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ja teabe helistaja asukoha kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 89.   Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Kliendil on õigus säilitada temale sideettevõtja kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number sideettevõtja vahetamise või kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene:
  1) telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu;
  2) mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu;
  3) sideteenuse lepingu kohaselt, mille korral kliendi isikut ei tuvastata;
  4) valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele.

  (3) Sideettevõtja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (4) Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine. Tasu maksab sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.

  (5) Sideettevõtja vahetamise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine numbri broneerimise andmekogu kaudu. Kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine sideettevõtja vastava andmekogu või infosüsteemi vahendusel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (6) Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (7) [Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

  (8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama kliendile kasutada antud numbri, et viia see üle teise sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul, kui klient on nimetatud õigusest loobunud.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 90.   Kaabelleviteenuse osutamise erinõue

  (1) Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise:
  1) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid;
  2) vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

  (11) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest.
[RT I, 07.11.2012, 1 - jõust. 08.11.2012]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.

  (4) Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (5) Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 901.   Multipleksimisteenuse osutamise erinõue

  (1) Multipleksimisteenuse osutaja peab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja soovil tagama tema teleprogrammide edastamise. Avalik-õiguslik meediateenuse osutaja peab multipleksimisteenuse osutajat kirjalikult teavitama oma teleprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise alustamist.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ja vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa omaja teleprogramme, võib edastusparameetreid muuta viisil, mille tulemusel peab olema tagatud teleprogrammide vastuvõtt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga teleprogrammide edastamisele ning taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

9. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMINE LÕPPKASUTAJALE JA LÕPPKASUTAJA ÕIGUSTE KAITSE 

§ 91.   Sideteenuse leping

  (1) Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.

  (2) Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping.

  (3) Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

  (4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 92.   Sideteenuse lepingu sõlmimise vabadus

  (1) Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.

  (2) Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.

§ 93.   Lõppkasutajaga liitumislepingu sõlmimise kohustus

  (1) Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui:
  1) avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik,
  2) avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi,
  3) avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid,
  4) avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või
  5) avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus.

§ 94.   Liitumislepingu sõlmimise kord

  (1) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.

  (2) Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada.

  (3) Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates.

  (4) Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta.

  (5) Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav.

§ 95.   Sideteenuse kasutamise võimaluse loomine

  Sideettevõtja peab looma lõppkasutajale võimaluse alustada sideteenuse kasutamist 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lõppkasutaja on täitnud endale liitumislepinguga võetud kohustused.

§ 951.   Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte

  (1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse kohta, mida sideettevõtja pakub. Teave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus, juhtides tarbija tähelepanu sellele, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise eesmärgil on oluline see alla laadida.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet:
  1) võlaõigusseaduse §-s 141, 48 või 54 sätestatud teave olenevalt lepingu sõlmimise viisist;
  2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
  3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see märkida;
  4) hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
  5) lepingu kestus, sealhulgas soodustingimuste olemasolu korral kasutamiseks vajalik miinimumperiood ja lepingu pikendamise tingimused;
  6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, periood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta;
  7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel tagasimakse allesjäänud krediidi ulatuses;
  8) lepingu lõpetamise tingimused, ja kui see on asjakohane, siis lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud, sealhulgas terminalseadmega seotud kulud;
  9) tasumise erisused ja kahju hüvitamise võimalused juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja ei reageeri küberintsidendile piisavalt;
  10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ning küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
  1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
  2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt esialgse ühenduse loomise aja, rikete esinemise tõenäosuse ja kõne edastamise viivituse, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või tal on sellel eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga;
  3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
  4) hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
  5) eelnevalt kindlaks määratud andmesidemahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisse arveldusperioodi, kui see on lepingus ette nähtud;
  6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu;
  7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
  8) teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;
  9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutava tugiteenuse ning nende teenuste tellimise viisi;
  10) võimaluse saada ajakohast teavet kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
  11) teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused;
  12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal;
  13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse saada ajakohast teavet;
  14) riigisiseste ja piiriüleste vaidluste lahendamise viisid;
  15) nõusoleku küsimise korra, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
  1) vastava võimaluse sõnaselge välistuse, kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu hädaabiühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukohateabele;
  2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, 1111, 112 ja 113, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku saamise tingimused ning selle andmisest keeldumise tingimused;
  3) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja lepingueelse teabena:
  1) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõude rikkumise korral;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 4 lõike 1 kohase teabe.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
  3) hinnapakett, teenuste tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
  4) lepingu kestus ja lõpetamise tingimused, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud ja lepingu pikendamise tingimused, kui see on asjakohane;
  5) erivajadusega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
  6) internetiühenduse teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, kui nad ei ole sellest loobunud.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 6 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist]

§ 96.   Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused

  (1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele määrata:
  1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;
  2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.

  (2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikkusele kättesaadavaks võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selge ja arusaadava dokumendina ja masinloetaval viisil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.

  (4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.

  (5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.

  (6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse leping, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse leping, ei tohi kesta kauem kui kaks aastat.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist]

§ 961.   Paketid

  (1) Kui teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenusepaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 951 lõike 7 ning §-de 96, 99 ja 100 sätteid.

  (2) Teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel.

  (3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tema sideteenuse lepingu kestus, kui tarbija ei ole lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 97.   Sidevõrgu rikete kõrvaldamine

  (1) Sideteenuse lõppkasutaja peab teavitama sidevõrgu rikkest sideettevõtja rikketeenistust. Sideettevõtja peab korraldama sideteenuse lõppkasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise ja registreerimise, teavitama sideteenuse lõppkasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja ajast ning teatama pärast rikke kohta teate saamist rikke kõrvaldamise aja.

  (2) Sideettevõtja kõrvaldab sidevõrgu ja sideteenuse lõppkasutaja liini rikke mõistliku aja jooksul pärast rikkest teadasaamist.

  (3) Sideteenuse lõppkasutaja peab sidevõrgu rikke korral võimaldama sideettevõtja esindajale juurdepääsu sidevõrgu osaks olevatele seadmetele, terminalseadmele ja teistele selle terminalseadme kaudu sidevõrguga ühendatud terminalseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.

  (4) Sideteenuse lõppkasutajale kuuluva liini, terminalseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava sidevõrguga ühendatud terminalseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab sideteenuse lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi sideettevõtja.

§ 98.   Sideteenuse osutamise piiramine

  (1) Sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui:
  1) lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti,
  2) lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme,
  3) lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid,
  4) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
  5) lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või
  6) piirang tuleneb seadusest.

  (2) Sideettevõtja võib sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ettenähtud tööde tegemisest peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette.

  (3) [Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (4) Sideettevõtja ei tohi sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja kõrvaldab enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik.

  (5) Sideteenuse osutamise piiramisel tuleb säilitada tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Sideettevõtja ei või piirata sideteenuse osutamist, kui lõppkasutaja vaidlustab osutatud sideteenuse tasu suuruse kirjalikult enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub osutatud sideteenuste eest õigeaegselt osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult, on sideettevõtjal õigus nõuda lõppkasutajalt viivist määraga 0,15 protsenti päevas ajavahemiku eest, arvates vaidlustatud summa maksetähtpäevast kuni selle tegeliku tasumiseni.

  (7) Sideettevõtja peab taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.

  (8) Lõppkasutajal on õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist tema poolt soovitud mahus. Sideettevõtja on kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda.

  (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda, et sideettevõtja lõpetaks käesoleva seaduse § 62 alusel sõlmitud sidumislepingu.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 99.   Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine ja pikendamine
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Sideettevõtja võib ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele.

  (21) Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse „Lepingu muutmine” ning teates märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ega mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja lepingu ülesütlemisel nõuda lõppkasutajalt lisakulude hüvitamist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (31) Kõnekaardi lõppkasutajat teavitab sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmiseks lühisõnumiga kõnekaardi numbril ja teatega sideettevõtja veebilehel. Lühisõnumile lisatakse otseviide sideettevõtja veebilehel asuvale täpsemale muudatuse sisule.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgelt ja õigeaegselt ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja võimalusest leping lisakuludeta üles öelda.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 100.   Sideteenuse lepingu ülesütlemine

  (1) Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev.

  (2) Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.

  (3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Kui lõppkasutaja otsustab jätta endale terminalseadme, mis oli lepinguga seotud selle sõlmimisel, ei tohi hüvitise suurus ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei piira sideettevõtja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 1001.   Sideteenuse hinnavõrdlus
[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 1002.   Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlust korraldatakse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi kaudu.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Sideteenuse andmekogu võimaldab seirata andmesideteenuste levikut ajas.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (21) Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Sideteenuse andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Sideteenuse andmekogu koosseisu kuuluvad:
  1) aadressiobjektide andmebaas koos nendel pakutavate võimalike andmeedastuskiirustega;
  2) sideettevõtja osutatava andmesideteenuse geograafilise leviku ja tehniliste parameetrite andmebaas;
  3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtavate sideteenuste kvaliteedi mõõtmiste tulemuste andmebaas;
  4) turutõrke ulatuse analüüsi andmebaas;
  5) autenditud kasutajate andmebaas;
  51) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  6) Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaart.

  (5) Sideettevõtja esitab sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse andmekogusse andmeid sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (6) Sideteenuse andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (7) Sideteenuse andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud:
  1) internetiühenduse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
  2) koondandmed internetiühenduseta aadressiobjektide kohta;
  3) statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
  4) andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
  5) andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

91. peatükk RIIGISIDE 
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 1003.   Kriitilise tähtsusega side

  (1) Kriitilise tähtsusega side on elektroonilise side teenus Vabariigi Valitsuse määratud asutustele ja isikutele sõnumite katkematuks ja töökindlaks edastamiseks.

  (2) Nende asutuste ja isikute loetelu, kellele kriitilise tähtsusega sidet osutatakse, ning turvaklassi kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Kriitilise tähtsusega sideteenuse osutaja peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (4) Kriitilise tähtsusega side nõuded ja kriitilise tähtsusega side tagamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 1004.   Mereraadioside

  (1) Mereraadioside on elektroonilise side teenus, mida osutatakse mereraadiosidevõrgu kaudu ja mille eesmärk on side tagamine ohutuks laevaliikluseks Eesti Vabariigi vastutusalas vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel ning merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) nõuetele.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Mereraadioside teenuse osutaja peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 1005.   Operatiivraadiosidevõrgu teenus

  (1) Operatiivraadiosidevõrgu teenus ESTER (edaspidi ESTER-i teenus) on elektroonilise side teenus, mis võimaldab teha ja võtta vastu Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks määramata asukohas ja ajal kasutajate terminalide vahelisi võrgusiseseid rühmakõnesid ja individuaalkõnesid ning saata ja võtta vastu sõnumeid.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) ESTER-i teenuse osutaja peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

10. peatükk ANDMETE TURVALISUS JA KAITSE 

§ 101.   Turvalisuse nõue

  (1) Sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele.

  (2) Konkreetse ohu korral sideteenusele või sidevõrgu turvalisusele peab sideettevõtja viivitamata teavitama klienti sellisest ohust mõistlikul viisil ning kui oht pole sideettevõtja poolsete meetmetega kõrvaldatav, siis ka võimalikest abivahenditest ja nendega kaasnevatest kuludest.

§ 102.   Andmekaitse üldpõhimõtted

  (1) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses kõiki talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta, kes ei ole sõlminud lepingut sideteenuse osutamiseks, ent kes kasutavad sideteenust kliendi nõusolekul, eelkõige:
  1) andmeid sideteenuse kasutamise üksikasjade kohta;
  2) sidevõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi kohta;
  3) andmeid sõnumi edastamise aja ja viisi kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandale isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 112, 113, 1141 ja 1142 sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.
[RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemine sideettevõtja poolt on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teavitab klienti selgelt ja arusaadavalt andmete töötlemise eesmärkidest ning annab kliendile võimaluse keelduda andmete töötlemisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.

§ 1021.   Isikuandmete kaitse

  (1) Isikuandmetega seotud rikkumine on turvanõude rikkumine, mis toob sideteenuse osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või neile juurdepääsu.

  (2) Isikuandmetega seotud rikkumise korral on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave peab sisaldama lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ka isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi ja kavandatud või rakendatud meetmeid.

  (4) Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada kliendi ja kasutaja, kelle andmed on kliendi poolt sideettevõtjale esitatud, isikuandmeid ja eraelu puutumatust, on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama klienti.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teave peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldus;
  2) kontaktandmed, kust on võimalik saada täiendavat teavet;
  3) soovitusi isikuandmetega seotud rikkumise võimalike kahjulike mõjude leevendamiseks.

  (6) Sideettevõtja ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikut isikuandmetega seotud rikkumisest, kui ta on Andmekaitse Inspektsioonile tõendanud, et rikkumise ilmnemisel rakendati kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid. Nimetatud kaitsemeetmete rakendamine peab tagama vastavate andmete loetamatuks muutmise kõigile isikutele, kellel puudub andmetele juurdepääsu õigus.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul võib Andmekaitse Inspektsioon rikkumise kahjulikku mõju arvestades siiski nõuda kliendi teavitamist.

  (8) Sideettevõtja on kohustatud pidama isikuandmetega seotud rikkumiste arvestust, mis peab sisaldama vähemalt:
  1) rikkumise kirjeldust;
  2) rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kirjeldust;
  3) ülevaadet rikkumise kõrvaldamiseks rakendatud tehnoloogilistest kaitsemeetmetest.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 103.   Andmete töötlemine turunduslikul eesmärgil

  Kui sideettevõtja soovib kliendi nõusolekul töödelda käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid turunduslikul eesmärgil, on ta kohustatud enne kliendilt nõusoleku võtmist informeerima teda, millist liiki andmeid on tal vaja selleks kasutada ja kui kaua ta kavatseb neid kasutada. Sideettevõtja on õigustatud kasutama tal turunduslikul eesmärgil kasutada lubatud andmeid üksnes seni, kuni see on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sideettevõtja peab kliendi soovil andma talle teavet andmete kasutamise kohta.

§ 1031.   Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks

  (1) Füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud juhul, kui:
  1) kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
  2) isikul võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.

  (3) Kui isik saab seoses toote müügi või teenuse osutamisega füüsilisest või juriidilisest isikust ostja elektroonilised kontaktandmed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust olenemata kasutada neid kontaktandmeid ostjale oma samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks juhul, kui:
  1) ostjale antakse tema elektrooniliste kontaktandmete esmase kogumise ajal selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
  2) ostjale antakse iga kord, kui tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutatakse otseturustuseks, selge ja arusaadav võimalus tasuta ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
  3) ostjal võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.

  (4) Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on keelatud juhul, kui:
  1) isik, kelle nimel teave edastatakse, ei ole tuvastatav;
  2) edastatud teave ei sisalda juhendit või teavet, mis võimaldab sideteenuse kasutajal, kliendil või ostjal oma õigust keeldumisele realiseerida;
  3) edastatud teave ei vasta infoühiskonna teenuse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  4) edastatud teave ergutab isikuid külastama veebilehti, milles esitatud teave ei vasta käesoleva lõike punktis 3 viidatud nõuetele;
  5) sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tõendamise kohustus on isikul, kelle nimel otseturustust tehakse.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata reaalajas toimuvale mitmepoolsele häälkõnele.
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

§ 104.   Andmete töötlemine kliendile arve esitamiseks

  Sideettevõtja võib kliendi nõusolekuta töödelda ja säilitada käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui see on vajalik kliendile arve esitamiseks, sealhulgas sidumistasude kindlaksmääramiseks ja arvestamiseks.

§ 105.   Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmete töötlemine
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (1) Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 104 ja 1111, võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (2) Sideettevõtja võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekul ka muude teenuste osutamiseks, mida osutatakse sideteenust kasutades, andmeid anonüümseks muutmata, töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul.

  (3) Sideettevõtja on kohustatud enne kliendilt nõusoleku saamist teavitama klienti, milliseid andmeid ta soovib teenuse osutamiseks kasutada, milline on nende andmete kasutamise eesmärk ja tähtaeg ning kas töödeldavaid andmeid edastatakse teenuse osutamise eesmärgil ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.

  (4) Isegi kui klient on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemiseks, peab kliendile jääma võimalus tasuta ja lihtsal viisil ajutiselt keelata andmete töötlemine tema näidatud ühenduse loomise või informatsiooni edastatuse osas.

  (5) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.]

§ 106.   Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 ja §-des 103–105 sätestatud andmeid võivad töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik, kes tegelevad arvelduse korraldamisega või § 102 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, sideteenuse turustamise, sideteenuste edasimüügi või muude teenuste osutamisega, mida osutatakse sideteenust kasutades. Andmete töötlemine on lubatud üksnes nimetatud toimingute tegemiseks vajalikus ulatuses.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik on kohustatud kustutama või anonüümseks muutma käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud andmed ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuse eest tasumisest või võlgnevuse tasumisest kliendi poolt.

  (3) Käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning § 112 kohaselt esitatud järelepärimised ja antud teave tuleb kustutada viivitamata pärast § 1111 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 107.   Andmete avaldamine numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuse kaudu

  (1) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, on kohustatud enne kliendi kohta andmete avaldamist numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu andma kliendile tasuta informatsiooni numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse andmebaasi eesmärkidest. Kui andmed avaldatakse elektrooniliselt, on sideettevõtja kohustatud teavitama klienti ka andmebaasi kasutamise otsingumootoritel põhinevatest võimalustest.

  (2) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, peavad andma kliendile võimaluse otsustada, kas ja millises ulatuses ta soovib oma andmete avaldamist. Samuti peab kliendil olema võimalus andmeid kinnitada või muuta või lõpetada tema kohta käivate andmete avaldamine.

  (3) Kliendipoolne keeldumine andmete avaldamisest numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuses, samuti andmete kinnitamine või muutmine või andmete avaldamise lõpetamine numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu on kliendile tasuta. Kliendil ei ole õigust nõuda tema kohta avaldatud andmete muutmist või kustutamist juba paberkandjal avaldatud numbriinfokataloogis.

§ 108.   Helistaja ja vastuvõtja numbri kuvamise teenus ja sellest keeldumine

  (1) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõne valinud kliendile võimalust lihtsal viisil ja tasuta välistada helistaja numbri kuvamine iga kõne ja numbri puhul eraldi, kui see on tehniliselt võimalik. Sideettevõtja on kohustatud tagama, et kõne vastuvõtjale ei avaldata helistaja isikut ja telefoninumbrit ka pärast kõne toimumist.

  (2) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja kõnealuse funktsiooni mõistliku kasutamise puhul tasuta välistada helistaja numbri kuvamine, kui see on tehniliselt võimalik.

  (3) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist ja kui helistaja number kuvatakse enne kõne ühendamist, peab sideettevõtja tehnilise võimaluse korral pakkuma lõppkasutajale võimalust välistada sissetuleva kõne ühenduse loomine, kui helistaja on välistanud oma numbri kuvamise.

  (4) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames vastuvõtja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja tasuta keelduda vastuvõtja numbri kuvamisest kõne valinud lõppkasutajale, kui see on tehniliselt võimalik.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest alustatud kõnede puhul, mis on valitud kolmandatesse riikidesse. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 kohaldatakse ka kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse sissetulevate kõnede puhul.

  (6) Sideettevõtja on kohustatud teavitama avalikkust käesolevas paragrahvis sätestatud võimalustest oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalust ei saa kasutada hädaabinumbrile 112 ega julgeolekuasutuse numbrile tehtud kõnede puhul.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 109.   Kõne automaatse suunamise lõpetamine

  Sideettevõtja on kohustatud tehnilise võimaluse korral tagama lõppkasutajale võimaluse lõpetada lihtsal viisil ja tasuta kõne automaatne suunamine kolmanda isiku poolt kliendi terminaliseadmele.

§ 110.   Üksikasjalisest arvest loobumine

  Kliendil on õigus nõuda, et talle esitatakse osutatud sideteenuse eest arve, millel ei kajastata teenuse osutamise üksikasju.

§ 111.   Tehnilise võimaluse puudumisest teatamine
[Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 1111.   Andmete säilitamise kohustus
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:
  1) sideallika seiramine ja tuvastamine;
  2) side sihtpunkti tuvastamine;
  3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;
  4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;
  5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine;
  6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine.

  (2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
  1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
  2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
  3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
  4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
  5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
  6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
  7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
  8) kärjetunnus kõne alustamise ajal;
  9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
  10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.

  (3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
  1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
  2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
  3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
  4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
  5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
  6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
  7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
  8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
  9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
  10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 15.03.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimisi ja nende alusel antud teavet säilitatakse kaks aastat. Paragrahvi 112 alusel antud teabe säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Eesti territooriumil säilitatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud järelepärimisi ja teavet;
  2) käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud logifaile ja lõikes 6 sätestatud taotlusi;
  3) käesoleva seaduse §-s 1141 sätestatud üksikpäringuid.

  (6) Avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega piiratud ajavahemikuks pikendada.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab valdkonna eest vastutav minister sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Kui Euroopa Komisjon ei ole kuue kuu jooksul pärast teavitamist oma seisukohta edastanud, loetakse lõikes 4 nimetatud tähtaeg pikendatuks.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:
  1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;
  2) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;
  3) vajalikud tehnilised ja korralduslikud abinõud andmetele juurdepääsu piiramiseks;
  4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid kulusid sideettevõtjale ei hüvitata.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse:
  1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule;
  2) julgeolekuasutusele;
  3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile;
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
  4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
  5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
  6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.
[RT I, 22.10.2021, 3 - jõust. 01.11.2021]

§ 112.   Teabe andmise kohustus

  (1) Kui käesoleva seaduse § 1111 lõikes 11 nimetatud asutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise käesoleva seaduse § 1111 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud andmete kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.

  (3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 1121.   Euroopa Komisjoni teavitamine

  (1) Sideettevõtja on kohustatud edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile iga aasta 1. veebruariks eelmise kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimiste kohta järgmise teabe:
  1) järelepärimiste arv, mille korral teave anti;
  2) käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kuupäeva ja järelepärimise kuupäeva vaheline aeg päevades;
  3) järelepärimiste arv, mille korral ei olnud võimalik teavet anda.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile iga aasta 1. aprilliks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ei sisalda isikuandmeid.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamise vormi oma veebilehel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 113.   Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus

  (1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.

  (2) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.

  (3) Sideettevõtja on sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:
  1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
  2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;
  3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.

  (4) Sideettevõtja poolt sõnumite ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse otsustab jälitus- või julgeolekuasutus. Jälitus- või julgeolekuasutus teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideettevõtjatest, kes kannavad sõnumeid üle jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse jälgimisseadmesse.

  (5) Sõnum kantakse tsentraalsesse jälgimisseadmesse üle sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat. Sideettevõtja on kohustatud kustutama või hävitama logifailid, mis on vanemad kui viis aastat, ning edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ja Riigiprokuratuurile akti, milles on märgitud kustutatud või hävitatud logifailide loomise ajavahemik, nende kustutamise või hävitamise aeg ja koht ning vastava toimingu teinud sideettevõtja esindaja nimi, isikukood ja ametinimetus.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (6) Sõnumi kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse sidevõrgule juurdepääsuks ja märgib selles jälitustoimingu või sõnumi saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäeva, numbri ja tähtaja. Sideettevõtja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat. Sideettevõtja on kohustatud kustutama või hävitama taotlused, mis on vanemad kui viis aastat, ning edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ja Riigiprokuratuurile akti, milles on märgitud kustutatud või hävitatud taotluste loomise ajavahemik, nende kustutamise või hävitamise aeg ja koht ning vastava toimingu teinud sideettevõtja esindaja nimi, isikukood ja ametinimetus.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (7) Sideettevõtja poolt sideteenuse osutamise lõpetamise korral, samuti tema lõpetamise, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, pankroti või surma korral antakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud logifailide teabekandja ja lõikes 6 nimetatud taotlused, samuti käesoleva seaduse § 1111 alusel säilitatud andmed ja § 112 kohaselt esitatud järelepärimised viivitamata üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Logifailide, taotluste, andmete ja järelepärimiste säilitamise, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Prokuratuuril on jälitusasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlustega ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

  (81) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja sideettevõtja esindaja juuresolekul õigus sideettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamiseks tutvuda sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (9) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.

  (10) Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel teostatavad erakorralised vältimatud toimingud, mis häirivad sideteenuse osutamist, samuti sideettevõtja poolt sidevõrgus teostatavad tööd, mis häirivad sõnumi ülekandmist jälgimisseadmesse, teostatakse sideettevõtja ja jälitus- või julgeolekuasutuse vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustel.

§ 114.   Teabe andmise ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamine

  (1) Sideettevõtjale hüvitatakse tema kantud kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmisega jälitus- ja julgeolekuasutusele ning § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud koosnevad käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumusest, nende hoolduskuludest, sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmise kuludest ning § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmise kuludest.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

  (3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitus- või julgeolekuasutus kuulub. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 1141.   Kohtule teabe andmise kohustus

  Sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 01.01.2008]

§ 1142.   Maksu- ja Tolliametile teabe andmise kohustus

  Sideettevõtja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tema korralduse alusel maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kliendile sideteenuse eest esitatud arve andmed, välja arvatud andmed kasutatud sideteenuse üksikasjade kohta.
[RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 1143.   Riigi Infosüsteemi Ametile teabe andmise kohustus

  Sideettevõtja on kohustatud Riigi Infosüsteemi Ameti järelepärimisel esitama küberintsidendi põhjustanud seadme või küberintsidendist ohustatud seadme väljaselgitamiseks järgmised andmed:
  1) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille andmeside teenuse osutaja on seadmele eraldanud;
  2) seadme Interneti-protokolli aadressi protokoll ning seadmesse liikuvate pakettide sihtport ja vastuspakettide lähteport.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 115.   Raadioside piiramine

  (1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:
  1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil;
  2) vanglal – vangla territooriumil;
  3) [kehtetu - RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;
  5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ja raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

11. peatükk LIINIRAJATIS 
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 116. – § 120. [Kehtetud - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

111. peatükk RAADIOSEADMELE ESITATAVAD NÕUDED 
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1201.   Käesoleva peatüki reguleerimisala

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse nõuded raadioseadmele, raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara vastavushindamisele, raadioseadme tüüpide registreerimisele ja liidestest teavitamisele ning riiklikule järelevalvele.

  (2) Raadioseadme tootja, tootja volitatud esindaja ning raadioseadme importija ja levitaja kohustustele, teavitatud asutusele, raadioseadme vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1202.   Raadioseadmele esitatavad nõuded ning raadioseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib Euroopa Komisjoni õigusakti alusel kehtestada määrusega kindlatele raadioseadmeklassidele ja konkreetset tüüpi seadmetele olulisi nõudeid eesmärgiga tagada:
  1) raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega, ja sidevõrkude kaudu teiste raadioseadmetega, ning võimalus ühendada raadioseadet Euroopa Liidus kasutatavate asjakohaste liidestega;
  2) raadioseadme ja sidevõrgu koostalitlusvõime;
  3) raadioseadme turvaseadmete olemasolu kasutajate sõnumi saladuse ja isikuandmete kaitsmiseks;
  4) pettuste vältimine;
  5) juurdepääs päästeasutusele;
  6) raadioseadme kohandatus erivajadustega inimestele kasutamiseks;
  7) raadioseadme ja selle tarkvara ühilduvus.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded raadioseadmetele, mida kasutatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloa alusel, eesmärgiga vältida raadiohäireid, tagada seadmete koostoime ning inimese tervise ja keskkonna kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.

  (3) Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara tootja peab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud korras Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud raadioseadmeklassidesse kuuluvate raadioseadmete puhul:
  1) hindama raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara nõuetele vastavust;
  2) esitama käesoleva lõike punkti 1 kohase vastavushindamise kohta teabe Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud korras.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1203.   Raadioseadme tüübi registreerimine

  (1) Raadioseadme tootja on kohustatud enne raadioseadme turule laskmist registreerima Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud raadioseadmeklassi kuuluva raadioseadme tüübi Euroopa Komisjoni keskses süsteemis.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega raadioseadme tüübi registreerimise korra.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1204.   Liidesest teavitamine

  (1) Sideettevõtja avalikustab sideteenuse osutamise käigus lõppkasutajale pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonid enne sideteenuse osutamise alustamist nende liideste kaudu. Sideettevõtja ajakohastab spetsifikatsioonid vähemalt üks kord aastas. Liideste avalikustamisest ja ajakohastamisest teatab sideettevõtja kolme tööpäeva jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamise ja ajakohastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

  (3) Eesti õigusaktidega reguleeritud raadioliidestest teavitatakse Euroopa Komisjoni toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 43 sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamine ei ole vajalik, kui:
  1) raadioliidesed vastavad täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ alusel vastuvõetud Euroopa Komisjoni otsustele raadiosageduse ühtlustatud kasutamise kohta;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) raadioliidesed vastavad Euroopa Komisjoni õigusakti kohaselt raadioseadmele, mida võib kogu Euroopa Liidus piiranguteta kasutusele võtta ja kasutada.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1205.   Kaitsemeetmed ja teabevahetus

  (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et raadioseade võib kujutada ohtu inimese tervisele või ohutusele või muule käesolevas peatükis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektile, siis hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioseadme vastavust käesolevas peatükis ja toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise tulemusel, et raadioseade ei vasta nõuetele, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kasutusele kaitsemeetmed raadioseadme nõuetega vastavusse viimiseks või kõrvaldaks raadioseadme turult või nõuaks selle tarbijalt tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtaja jooksul.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab nõuetele mittevastavast raadioseadmest asjaomast teavitatud asutust.

  (4) Kui raadioseadme mittevastavus puudutab ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike, siis teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike hindamise tulemustest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel võetud kaitsemeetmetest.

  (5) Ettevõtja tagab, et tema poolt turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste raadioseadmete suhtes võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nõutud kaitsemeetmed.

  (6) Kui ettevõtja ei võta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud tähtaja jooksul kaitsemeetmeid, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ajutised kaitsemeetmed eesmärgiga keelata raadioseadme turul kättesaadavaks tegemine või piirata seda.

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajutiste kaitsemeetmete rakendamisest Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Teavituses märgitakse:
  1) raadioseadme tuvastamiseks vajalik teave;
  2) raadioseadme päritolu;
  3) nõuetele mittevastavuse sisu;
  4) vahetu ohu olemasolu;
  5) võetud kaitsemeetmed ja nende kestus;
  6) asjaomase ettevõtja seisukoht;
  7) kaitsemeetme rakendamise põhjused;
  8) kas raadioseadme nõuetele mittevastavus tuleneb puudustest harmoneeritud standardites.

  (8) Kui kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teabe kättesaamisest arvates ei ole teised Euroopa Liidu liikmesriigid ega Euroopa Komisjon esitanud vastuväiteid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kehtestatud ajutise kaitsemeetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.

  (9) Kui ajutise kaitsemeetme algataja on teine Euroopa Liidu liikmesriik, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike ajutistest kaitsemeetmetest ja annab muud tema käsutuses olevat teavet asjaomase raadioseadme mittevastavuse kohta.

  (10) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole nõus teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtestatud ajutise kaitsemeetmega, esitab ta oma vastuväited Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

  (11) Kui tootja ei täida käesoleva seaduse § 1202 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis raadioseadme vastavushindamisel koostatud tehnilisele dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda, et tootja või importija laseks omal kulul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt aktsepteeritud asutusel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kindlaksmääratud tähtaja jooksul kontrollida raadioseadme vastavust raadioseadmele esitatavatele olulistele nõuetele.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1206.   Euroopa Liidu kaitsemenetlus

  (1) Kui Euroopa Komisjon leiab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kehtestatud ajutine kaitsemeede ei ole asjakohane, tühistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle.

  (2) Kui Euroopa Komisjon leiab, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis võetud kaitsemeede on asjakohane, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab mittevastava raadioseadme turult kõrvaldamise või tagasinõudmise ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

12. peatükk APARATUURILE ESITATAVAD NÕUDED 
[Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 121. – § 132. [Kehtetud - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

13. peatükk ELEKTROONILISE SIDE VALDKONNA RIIKLIK KORRALDUS 

§ 133.   Riiklik ja haldusjärelevalve
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Elektroonilise side valdkonna riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses ja tarbijakaitseseaduses sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Konkurentsiamet konkurentsiseadusega sätestatud pädevuse piires.

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja käesoleva seaduse §-s 1031 sätestatud elektrooniliste kontaktandmete kasutamise üle teostab ning haldussundi rakendab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamise üle ning käesoleva seaduse § 872 lõike 6, § 1003 lõike 3, § 1004 lõike 2 ja § 1005 lõike 2 nõuete täitmise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet käesolevas seaduses ja küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (6) Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires ning Konkurentsiamet konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires.

  (7) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 1331.   Riiklik järelevalve

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 134.   Riikliku korralduse eesmärgid

  (1) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et:
  1) kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi ja eakaid, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas;
  2) tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine;
  3) soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine.

  (2) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on aidata kaasa sideteenuse turu arengule muu hulgas sellega, et:
  1) Euroopa Liidu sees kõrvaldatakse sideteenuste osutamise takistused, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumise takistused;
  2) toetatakse üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üleeuroopaliste sideteenuste koostalitlusvõimet ja läbivühendatavust;
  3) tehakse läbipaistvat koostööd sideteenuste valdkonnas tegutsevate teiste järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga, et tagada ühtne ja järjepidev reguleerimispraktika areng ning elektroonilise side valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse järjepidev rakendamine.

  (3) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on kaitsta sideteenuse kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagatakse:
  1) lõppkasutajate juurdepääs universaalteenusele;
  2) lõppkasutajate huvide kaitse;
  3) isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;
  4) teabe andmine sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvus;
  5) sotsiaalsete gruppide, eelkõige erivajadustega inimeste ja eakate huvide arvestamine;
  6) sidevõrkude terviklikkus ja turvalisus;
  7) lõppkasutajate juurdepääsuvõimalus nende valitud teabele, selle levitamisele ning rakenduste ja teenuste kasutamisele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärkide saavutamisel järgitakse objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid, muu hulgas:
  1) edendatakse regulatsiooni ettenähtavust, tagades ühetaolise regulatiivse lähenemise ka regulatsiooni muutmise järel;
  2) tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine;
  3) edendatakse taristupõhist konkurentsi;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  4) soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side taristu objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  5) arvestatakse valitsevat konkurentsi ja lõppkasutajate paiknemise eripära teenustele juurdepääsul;
  6) kehtestatakse käesoleva seaduse viiendas peatükis sätestatud nõudeid ainult tõhusa ja jätkusuutliku konkurentsi puudumisel.

  (5) Käesoleva seaduse kohaldamisel ja täitmisel juhindutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 135.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustused toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Käesoleva seaduse alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel, sõltumata sellest, kas seoses sellega on antud haldusakt või mitte, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagama, et toiming või meede on:
  1) mõistlik ja otstarbekas;
  2) objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu;
  3) läbipaistev;
  4) suunatud käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Kui tegevuse alustamisest teatanud sideettevõtja või sagedusloa või numbriloa omanik on rikkunud tegevuse alustamisest teatamise, sagedusloa või numbriloa tingimusi selliselt, et see toob kaasa vahetu või suure ohu avalikule korrale, julgeolekule või rahva tervisele või kui see võib põhjustada tõsiseid majanduslikke või toimimisprobleeme teistele sidevõrkude või sideteenuste pakkujatele või kasutajatele või raadiosageduste kasutajatele, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada ajutisi meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks, arvestamata käesoleva seaduse §-des 18 ja 37 sätestatut. Ajutisi meetmeid võib rakendada kuue kuu jooksul.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 136.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti osalemine õigusloomes
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha ettepanekuid käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb vastava ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 137.   Elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest teavitamine
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja avaldab igal aastal 1. aprilliks oma veebilehel ülevaate eelmisel kalendriaastal elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaade peab sisaldama:
  1) elektroonilise side valdkonnas toimunud muutusi, nende kirjeldust ja olukorra analüüsi;
  2) ülevaadet teenuste kvaliteedi kohta elektroonilise side valdkonnas;
  3) ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja universaalteenuse makse määra;
  4) universaalteenuse taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015, lõike 2 punkte 3 ja 4 kohaldatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist [RT I, 15.12.2021, 1]]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja esitab üks kord kolme kuu jooksul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Komisjonile aruande käesoleva seaduse 111. peatüki kohaldamise kohta vähemalt iga kahe aasta järel.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 138.   Järelevalvet teostava Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku töö korraldamise erisused
[Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 139.   Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku eririietus
[Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 140.   Teenistuslik järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti üle
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Teenistuslikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti üle teostab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Informatsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhi teenistusest vabastamise otsuse tegemise kohta avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhi nõudmisel avalikustatakse ka teenistusest vabastamise põhjus.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 141.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitused
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda käesoleva seaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mis ei ole siduva iseloomuga ja mille eesmärk on tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Selgitused ja juhendid avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel või perioodilise trükiväljaandena.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgituste ja juhendite andmise kavatsusest, põhjusest ja ulatusest, mis puudutavad käesoleva seaduse 10. peatükki, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitama Euroopa Komisjoni.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgituste ja juhendite andmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekuid.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 142.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus välissuhtlemises
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab talle antud pädevuse piires elektroonilise side valdkonda puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esindab talle antud pädevuse piires Eestit rahvusvahelistes elektroonilise side alastes organisatsioonides ning vastavates rahvusvahelistes ja Euroopa standardiorganisatsioonides.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 143.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö ekspertide, teiste järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma ja Euroopa Sideametiga
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  Käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmiseks kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd teiste Eesti ja välisriikide järelevalveasutustega, samuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma ja Euroopa Sideametiga.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 144.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö Konkurentsiametiga
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel teevad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet igakülgset koostööd ning vahetavad vajaduse korral asjakohast teavet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Konkurentsiametile viivitamata järgmise teabe:
  1) käesoleva seaduse §-des 44 ja 441 sätestatud turuanalüüsi tulemused, sealhulgas turgude piiritlemise analüüsi tulemused;
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
  2) käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus või selle kehtetuks tunnistamise otsus;
  3) käesoleva seaduse §-des 50–56 sätestatud kohustuste kehtestamise otsused.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti koostöö elektroonilise side valdkonnas peab tagama ühtse ja järjepideva konkurentsiolukorra käsitluse ning hoidma ära vastuoluliste otsuste tegemise.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 1441.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö Statistikaametiga

  Riikliku statistika tootmisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostööd Statistikaametiga riikliku statistika seaduses sätestatud korras. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib Statistikaametile edastada muu hulgas ka konfidentsiaalset teavet. Nimetatud juhul laieneb Statistikaameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus. Statistikaamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 145.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti haldusaktid
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldusakte. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti haldusaktid on ettekirjutus ja otsus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 146.   Järelevalve- ja korraldusasutuse ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 147.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning juhtudel, kus seadus sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile haldusakti andmise kohustuse ja on määramata, kas seda tuleb teha ettekirjutuse või otsusena, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse tegemise õigus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 148.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe andmise kohustus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sideettevõtjatelt ja teistelt isikutelt talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Isikud on kohustatud andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete sõnumite kohta, ja sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja proportsionaalne.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kirjalikult. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab taotluses andma isikule teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik peab tagama talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigisaladuse, salastatud välisteabe ja konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise ning tal on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 149.   Vaidluse lahendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis

  (1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud võimalus vaidluse lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis, peab vaidluse osapool esitama selleks kirjaliku avalduse. Kui vaidlus kuulub rohkem kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse pädevusse, siis on tegemist piiriülese vaidlusega.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel peab osalema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiriülese vaidluse koostöös vastavate Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega ning konsulteerides vajaduse korral Euroopa Sideametiga.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab vaidluse teist osapoolt kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest arvates ja nõuab selgitust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgituse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva nõude kättesaamisest arvates.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab lahendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul arvates lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest. Eriti keeruka vaidluse lahendamisel ei pea Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima neljakuulist tähtaega. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendama, milles seisneb vaidluse eriline keerukus, ja teatama vaidluse lahendamise tähtaja.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (6) Kui piiriülese vaidluse lahendamisel küsitakse Euroopa Sideameti arvamust, siis peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaidluse lahendamises enne lõikes 5 nimetatud lahendi tegemist ära ootama Euroopa Sideameti arvamuse.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

  (7) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole piiriülest vaidlust lahendanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul ja kui kaebuse esitanud pool ei ole vaidlust kohtusse andnud ning kui üks vaidluse pool seda taotleb, juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 134 sätetest, võttes seejuures võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Sideameti arvamust.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab vaidluse, tehes lahendi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lahend tehakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse või ettekirjutusena. Lahend tehakse ettekirjutusena, kui avalduse lahendamisega kaasneb käitumisjuhise andmine ühele vaidluse osapoolele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab nimetatud lahendi viivitamata vaidluse osapooltele.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (9) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb piiriülese vaidluse lahendamise käigus sideettevõtjale ettekirjutuse, arvestab ta võimalikult suures ulatuses Euroopa Sideameti arvamust. Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul pärast Euroopa Sideameti arvamuse saamist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (10) Avaldaja soovil võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtta vaidlusest osa lepitajana, tegemata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud siduva iseloomuga lahendit. Sellisel juhul peab avaldaja märkima lõikes 1 nimetatud avalduses, et ta soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti osavõttu vaidlusest lepitajana.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub teavet kaebuste sisu, arvu ja nende lahendamise kestuse ning ajutiste meetmete kohaldamise otsuste arvu kohta.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (12) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda lõppkasutajate ja sideettevõtjate vahelisi eraõiguslikke vaidlusi.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 150.   Teabevahetus Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile vastava nõude esitamise korral teavet.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda teavet ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele.

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile antav teave puudutab sellist informatsiooni, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saanud sideettevõtjalt, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitama sideettevõtjat teabe edastamisest Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile ning tegema kõik endast oleneva, et sideettevõtja poolt talle usaldatud teabe konfidentsiaalsus oleks kaitstud ka pärast selle edastamist.
[RT I, 21.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile esitatud teabe avaldamine Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele ei ole põhjendatud, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile vastava teabe esitamisel teavitama Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametit, et ta ei soovi selle teabe avaldamist liikmesriikide järelevalveasutustele, ning esitama teabe avaldamata jätmise põhjendused.

  (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud teavet ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele, siis peab ta põhjendatud nõudmise korral andma teavet ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 151.   Elektroonilise side valdkonda puudutava teabe avaldamine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb vastavalt oma pädevusele oma veebilehel avalikult kättesaadavaks järgmise teabe, järgides seejuures ärisaladuse hoidmise nõuet:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused;
  2) ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsused;
  3) sideteenuste turgude piiritlemist puudutavad otsused;
  4) ettevõtjate vahelistes vaidlustes tehtud lahendid;
  5) muu teave ja otsused, mille avaldamine tuleneb käesolevast seadusest.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, juhindudes käesoleva seaduse §-s 152 sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise informatsiooni avaldamine on vastuolus väärtpaberibörsi reeglitega, võib nimetatud informatsiooni avaldada ainult kooskõlas väärtpaberibörsi reeglitega.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 152.   Konsulteerimiskohustus

  (1) Enne käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemist, kohustuse kehtestamist või meetme rakendamist, samuti enne õigusakti kehtestamist, millel on oluline mõju asjaomasele sideteenuse turule või lõppkasutaja ja tarbija õigustele, tuleb anda huvitatud isikutele, sealhulgas lõppkasutajatele ja erivajadustega inimestele ning sideettevõtjatele, võimalus esitada oma arvamus kavandatava otsuse või õigusakti suhtes.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks, esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi menetluses olevast konsultatsioonist ja selle tulemusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab sellekohase taotluse alusel nimetatud informatsiooni asjast huvitatud isikule.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

14. peatükk VASTUTUS 

§ 153.   Teate esitamata jätmine ja valeandmete esitamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 154.   Teabe esitamata jätmine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 nimetatud teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 155.   Raadiosageduste ebaseaduslik kasutamine

  (1) Raadiosageduste ebaseadusliku kasutamise või kasutamistingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1551.   Raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste Terviseametiga kooskõlastamata jätmine
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Terviseametiga raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamata jätmise eest sagedusloa omaniku poolt, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 156.   Raadiohäirete tekitamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 157.   Vale ja ebatäpse raadiokutsungi kasutamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 158.   Raadioside saladuse rikkumine
[Kehtetu - RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

§ 159.   Vale ja eksitava teate saatmine

  (1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmise eest, mis võib ohustada lennukite, laevade, maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeasutuse tegevuse toimimist, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 160.   Raadioseadmele juurdepääsu takistamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 161.   Seaduslikult toimiva raadioseansi katkestamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 162.   Numeratsiooni ebaseaduslik kasutamine

  (1) Numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 163.   Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine

  (1) Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 164.   Numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumine
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 165.   Sideettevõtja poolt numbrite, lühinumbrite või Euroopa numeratsioonivälja 3883 kuuluvate numbrite valitavuse tagamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 166.   Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumine

  (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1661.   Juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse rikkumine

  (1) Võrguteenuseid pakkuva sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-de 63–632 alusel kehtestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1662.   Juurdepääsu ebaseaduslik piiramine

  (1) Sideettevõtja poolt temaga juurdepääsu- või sidumislepingu sõlminud sideettevõtjale ebaseadusliku juurdepääsu piirangu kehtestamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1663.   Kõne ebaseaduslik vahendamine terminalseadme abil
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 167. – § 170. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1701.   Sidevõrkude ja -teenuste turvalisusele ning terviklikkusele kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Sidevõrkude ja -teenuste turvalisusele ning terviklikkusele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 1702.   Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 1703.   Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse § 873 või 875 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 171.   Kaabelleviteenuse osutamise erinõude rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1711.   Rändlusteenuse nõuete rikkumine

  (1) Rändlusteenuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1712.   Multipleksimisteenuse osutamise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 172. – § 175. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 176.   Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseaduslik piiramine

  (1) Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseadusliku piiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 177.   Sideteenuse osutamise piiramise ajal hädaabinumbriga 112 ühenduse loomise võimaldamata jätmine
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (1) Sideteenuse osutamise piiramise ajal hädaabinumbriga 112 ühenduse loomise võimaldamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 178.   Sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 179.   Sidevõrgu, liinirajatise ja liini kahjustamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 180.   Tegevus liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 181.   Aparatuurile kehtestatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 182.   Raadioseadme turule laskmise teate esitamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 183.   Lõppkasutajatele pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamata jätmine ja mitteõigeaegne avalikustamine ning ajakohastamata jätmine ja mitteõigeaegne ajakohastamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 184.   Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimuse rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1841.   Andmete säilitamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 1111 nimetatud andmete, § 113 lõikes 5 nimetatud logifailide või § 113 lõikes 6 nimetatud taotluste säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1842.   Elektrooniliste kontaktandmete kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 185.   Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud jälitus- või julgeolekuasutusele teabe andmise või sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 186.   Jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 9 sätestatud jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 187.   Andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Sideteenuse osutamise käigus kasutaja kohta teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise või sellest teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 188.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155 ja 159 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703, 1711, 176–178 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (4) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab süüteomenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 185 või 186 nimetatud väärteo tunnused, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.
[RT I, 23.12.2015, 1 - jõust. 24.12.2015]

  (6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Käesoleva seaduse §-s 1551 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (8) Käesoleva seaduse §-s 1701 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 189.   Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel kaotavad enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse ja kaabelleviseaduse alusel väljaantud tegevusload kehtivuse.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevuse alustamise teate esitanud sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist teavitatud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.

  (3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tegevuslubasid omavad sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks tegevusloas kindlaks määratud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud tegema käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 190.   Sagedusloale üleminek

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, veesõidukite raadioluba, õhusõidukite raadioluba ning amatöörraadiojaamade tööluba kehtib kuni loas märgitud tähtpäevani.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadmete paigaldamise luba kehtib kuni selles märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 31. detsembrini.

  (3) [Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (31) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) sagedusluba muudetakse ja sellele kantakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimused. Nimetatud muudatusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15. Sagedusloa muutmisel tunnistatakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehniline luba kehtetuks.

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

  (5) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist rakendatakse mitte varem kui 2006. aasta 31. detsembril.

  (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab erandina ilma konkursita kolm esimest üleriigilist sagedusluba digitaalringhäälingu edastamiseks ringhäälinguseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale. Täiendavad sagedusload digitaalringhäälingu edastamiseks väljastatakse käesoleva seaduse §-des 12–14 sätestatud korras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettevõtjal on kohustus ringhäälingu digitaalseks edastamiseks käitada üks üleriigiline digitaalringhäälingu võrk hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril ja kaks järgmist üleriigilist digitaalringhäälingu võrku hiljemalt 2009. aasta 31. detsembril.
[RT I 2007, 3, 12 - jõust. 17.01.2007]

§ 1901.   Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa väljastamine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa raadiosagedusalas 1900–2170 MHz tähtajaga kümme aastat.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba väljastatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatud avaliku konkursi korras alghinnaga 4 473 815 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tingimusteks on:
  1) kohustus käitada sagedusloa väljastamisest hiljemalt seitsmendal aastal vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda kattev kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk, mis vastab võrgu arhitektuurilt ja planeeritavate teenuste poolest kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrk peab tagama andmeedastuskiiruse linnades vähemalt 144 kbit/sek ja mujal vähemalt 64 kbit/sek.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikul konkursil ei saa osaleda isik, kellel on enne konkursi toimumist väljastatud kehtiv kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusluba.
[RT I 2006, 25, 187 - jõust. 02.06.2006]

§ 1902.   Tasu kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusala kasutamise eest

  (1) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa, millega on antud õigus kasutada raadiosagedusala 1900–2170 MHz, omanik on kohustatud igal aastal, välja arvatud need aastad, kui antakse sagedusluba või pikendatakse selle kehtivust, tasuma loa andmise kuupäevaks tasu vastava sagedusala kasutamise eest riigilõivuseaduse lisa 3 punktis 2.1 sätestatud määras, arvestades riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 punktis 4 sätestatut.
[RT I, 30.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise korral tunnistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud loa kehtetuks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 191.   Numbriloale üleminek

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba jääb kehtima kuni loas märgitud tähtpäevani ning sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist reserveeritud numbrid loetakse broneerituks. Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik peab üks kuu enne numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtivuse lõppu esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile numbriloa taotluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik võib pärast käesoleva seaduse jõustumist taotleda enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa asendamist numbriloaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustel.

  (3) Enne käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu asutamist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 29 lõikes 1 nimetatud isikule numbriloa ühe kuu jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest, broneerides vastava numbri. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab või tühistab broneeringu 10 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus numbrite broneerimiseks lõpeb pärast käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud numbri broneerimise andmekogu asutamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Käesoleva seaduse alusel numbriloa andmise korral enne eelmise loa kehtivusaja lõppu tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 nimetatud juhtudel riigilõivu tasumisel kattuva aja eest tasaarvestus juba tasutud riigilõivu osas.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigilõivu tasaarvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asutab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, konsulteerides eelnevalt käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud korras huvitatud isikutega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Numbri broneerimise andmekogu asutamisel sisestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet broneeritud numbrid sellesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Pärast numbri broneerimise andmekogu asutamist võib enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik taotleda nimetatud loa asendamist numbriloaga, märkides taotluses kasutamiseks soovitava numbrite arvu. Taotluse esitamisest arvates 15 päeva jooksul peab numbriloa taotleja muutma talle reserveeritud numbrite arvu selliselt, et see ei ületaks numbriloa taotlusel märgitud numbrite arvu.

§ 1911.   Sagedus- ja numbrilubade ülevaatamine

  Enne 2011. aasta 25. maid antud sagedus- ja numbriload viiakse käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt 2011. aasta 19. septembriks.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]

§ 192.   Tururegulatsioonile üleminek

  Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel 2005. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes kehtivad olulise turujõuga ettevõtja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50) artiklile 27 kuni käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni. Sideamet viib läbi §-s 44 sätestatud turuanalüüsi ja teeb §-s 49 sätestatud otsused hiljemalt 2007. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2005, 71, 545 - jõust. 01.01.2006]

§ 193.   Universaalteenuse osutamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel kehtinud universaalteenuse osutamise kohustus kehtib enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel kuni universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramiseni käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. detsembrini.

  (2) Käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud universaalteenuse makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2006. aasta 30. septembril.

§ 1931.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti aruandlus universaalteenuse kohta

  Käesoleva seaduse § 137 lõike 2 punkte 3 ja 4 kohaldatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 194.   Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima sideteenuse lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema lõppkasutajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma lõppkasutajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui lõppkasutaja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui lõppkasutaja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal õigus lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping lõpetada.

§ 195.   Juurdepääsu- ja sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud juurdepääsu- või sidumisleping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima juurdepääsu- või sidumislepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Juurdepääsu- või sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema teisele sideettevõtjale lepingu muutmise ettepaneku ja andma talle mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui teine sideettevõtja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui sideettevõtja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal, kes tegi lepingu muutmise ettepaneku, õigus juurdepääsu- või sidumisleping lõpetada.

  (4) Juurdepääsu- või sidumisleping, mis on sõlmitud suuliselt, kehtib kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2008. aasta 1. juunini.
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]

§ 1951.   Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine

  Käesoleva seaduse § 1031 lõike 3 punktis 1 sätestatud kohustust ei rakendata lõikes 3 kirjeldatud viisil enne § 1031 jõustumist saadud kontaktandmete puhul.
[RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]

§ 196.   Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri lõpetamine

  Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri tegevus lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

§ 1961.   Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

  Käesoleva seaduse § 4 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1962.   Raadioseadmele esitatavate nõuete rakendamine
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (1) Käesoleva seaduse § 1203 lõiget 1 kohaldatakse alates 2018. aasta 12. juunist.

  (2) Esimene käesoleva seaduse § 137 lõikes 5 nimetatud aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile 2017. aasta 12. juuniks.

  (3) Raadioseadme, mis on kooskõlas käesoleva seaduse enne 2016. aasta 13. juunit kehtinud redaktsiooni nõuetega ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel sätestatud elektriseadmetele esitatavate nõuetega ning mis on turule lastud enne 2017. aasta 13. juunit, võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta, olenemata raadioseadme vastavusest toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel sätestatud raadioseadmele esitatavatele nõuetele.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 1963.   Teavitamiskohustuse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt hiljemalt 2022. aasta 8. veebruariks.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 1964.   Kohustuse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 32 lõiget 13, § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 1965.   Käesoleva seaduse §-de 873 ja 874 rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustust kohaldatakse enne 2022. aasta 1. veebruari kasutusele võetud riist- või tarkvara puhul, kui riist- või tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.

  (2) Kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib kasutada kasutusloa alusel kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale pärast 2025. aasta 31. detsembrit kasutusluba ei anta. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 873 lõikes 7 nimetatud määruses.

  (3) Riist- või tarkvara, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, võib kasutada kuni 2029. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud kasutusluba taotlemata.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 2029. aasta 31. detsembrit, tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks. Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale pärast 2029. aasta 31. detsembrit kasutusluba ei anta.

  (5) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised:
  1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
  2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ettenähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 197. – § 203. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 204.   Kaabelleviseaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Kaabelleviseadus tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kaabelleviseaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 3, § 12 lõike 4, § 18 lõike 7, § 19 lõike 4 ja § 26 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 205.   Telekommunikatsiooniseaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Telekommunikatsiooniseadus tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud telekommunikatsiooniseaduse § 3 lõike 23, § 4 lõike 5, § 6 lõike 8, § 7 lõike 2, § 18 lõike 7, § 19 lõike 8, § 31 lõike 4 ja 41, § 37 lõike 3 ja 4, § 47 lõike 3, § 51 lõike 7, § 53 lõike 6, § 56 lõike 1, § 57 lõike 3 ja 4, § 58 lõike 5, § 64 lõike 2 ja 4, § 65 lõike 3, § 66 lõike 4, § 69 lõike 1 ja 5, § 74 lõike 10, § 80 lõike 3 ja 4, § 82 lõike 5, § 84 lõike 6, § 95 lõike 12 ning § 113 lõike 10 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 206.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36);
komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);
komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json