Teksti suurus:

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2016
Avaldamismärge:RT I, 16.01.2015, 6

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

Vastu võetud 14.01.2015 nr 4

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607), artikli 94 alusel.

§ 1.   Veekaitse

  (1) Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt:
  1) 1 meeter – alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul;
  2) 10 meetrit – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.

  (2) Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 8 sätestatud juhtudel olema vee erikasutusluba, sealhulgas kui kasutatakse:
  1) põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;
  2) pinnavett rohkem 30 m3 ööpäevas.

  (3) Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 265 lõikes 8 sätestatud nõudeid.

  (4) Põllumajanduslikus majapidamises naftasaaduste hoidmisehitiste puhul tuleb järgida veeseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

§ 2.   Mulla ja süsinikuvarude kaitse

  (1) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.

  (2) Üle 10 protsenti kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.

  (3) Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

  (4) Põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaan tuleb koostada või uuendada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks. Viljavaheldus- või külvikorraplaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav kuni viis aasta pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.

  (5) Lõikes 4 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.

§ 3.   Maastikule iseloomulike vormide säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

  (1) Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.

  (2) Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses.

  (3) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 10 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.

  (4) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune.

  (5) Põllumaa puhul tuleb lõikes 3 nimetatud puude rida ja lõikes 4 nimetatud hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal.

  (6) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid.

  (7) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada Maaelu arengukava 2007–2013 ja Maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.

  (8) Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas.

  (9) Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild.

  (10) Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

  (11) Lõigetes 3, 4, 5, 8 ja 10 nimetatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.

  (12) Põllumajandusmaal rakendatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid. Kui põllumajandusmaal esineb tuulekaera, esitab taotleja Põllumajandusametile viivitamata, kuid hiljemalt 31. juuliks, põllumajandusministri 27. detsembri 2004. a määruse nr 196 „Tuulekaera tõrjeabinõud” lisas 1 esitatud vormi kohase teatise tuulekaera esinemise kohta.

  (13) Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.

Ivari Padar
Minister

Ants Noot
Kantsler

Lisa 1 Viljavaheldusplaan

Lisa 2 Külvikorra plaan

Lisa 3 Karuputke võõrliigist teatamise vorm

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json