Teksti suurus:

Rebala muinsuskaitseala põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.02.2016, 7

Rebala muinsuskaitseala põhimäärus

Vastu võetud 11.02.2016 nr 21

Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 15 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Rebala muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) ja selle kaitsevööndi piirid, tulenevalt muinsuskaitseseadusest täpsustatakse muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis kehtivaid nõudeid ja kitsendusi ning muinsuskaitse korraldajate tööjaotust, samuti sätestatakse koostöö muinsuskaitse korraldajate ja muinsuskaitsealal asuvate kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel.

§ 2.  Muinsuskaitseala eesmärk

 (1) Muinsuskaitseala1 eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku – ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.

 (2) Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine;
 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks;
 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas;
 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine;
 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine.

§ 3.  Muinsuskaitseala asukoht

 (1) Muinsuskaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas.

 (2) Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiri sõnaline kirjeldus on esitatud määruse lisas 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas 22. Piiri sõnalise kirjelduse ja kaardi vastuolu korral lähtutakse kaardil esitatust.

§ 4.  Muinsuskaitsealaks tunnistamise põhjendused

  Muinsuskaitsealaks tunnistamise põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas3.

§ 5.  Muinsuskaitseala kitsendused ja neis tehtavad leevendused

 (1) Muinsuskaitsealal tuleb arvestada muinsuskaitseseaduses sätestatud piiranguid ja kohustusi käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

 (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks vahendeid ja ehitusmaterjale valides tuleb arvestada muinsuskaitseala eesmärki.

 (3) Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kehtestatakse kaitsevööndid.

 (4) Muinsuskaitsealal paikneval kinnisasjal, millel ei paikne kinnismälestist või selle kaitsevööndit, ei ole vaja Muinsuskaitseameti kirjalikku luba järgmisteks tegevusteks:
 1) kuni 5 meetri kõrguse ja kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks, kui ehitis on püstitatud pärast 1940. a;
 2) kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitise püstitamisega seotud kaeve-, mulla- ja haljastustöödeks elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnisasjal;
 3) raie- ja haljastustöödeks, mida ei tehta avatud maastikul;
 4) kaeve- ja maaparandustöödeks, mis on seotud raie- ja haljastustööde, maaharimise, teede, trasside ja võrkude rajamisega;
 5) tehnovõrgu (elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid jms) või tehnorajatise (tehnovõrkude teenindamiseks vajalik abirajatis nagu alajaam, mahuti jms) ehitamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla 5 meetri;
 6) teabekandja ning reklaami paigaldamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla 5 meetri.

§ 6.  Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused

 (1) Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jaotatud kaheks osaks. Kaitsevööndi osas 1 ehitamisel tuleb vältida järske kontraste ehitiste mastaapsuses ja tiheduses, et tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile. Kaitsevööndi osas 2 tuleb ehitamisel tagada muinsuskaitseala vaadeldavus.

 (2) Kaitsevööndi osas 1 ei ole Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud püstitada välismõõtmetelt ja ehitusmahult (üle 5 meetri kõrguseid või üle 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga) või hoonestustiheduselt muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ehitisi.

 (3) Kaitsevööndi osas 2 ei ole Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud püstitada muinsuskaitseala vaadeldavust häirivaid või varjavaid ehitisi ning paigaldada vaateid katvaid või neid varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone, mille kõrgus maapinnast ületab 5 meetrit.

§ 7.  Muinsuskaitse korraldajate tööjaotus ja koostöö kaitstava loodusobjekti valitsejaga

 (1) Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme Vallavalitsus vastavalt muinsuskaitseseadusega neile pandud ülesannetele.

 (2) Muinsuskaitsealal asuvate kaitstavate loodusobjektide ja muinsuskaitseala kaitset korraldavad koostöös kaitstavate loodusobjektide valitseja, Muinsuskaitseamet ning Jõelähtme Vallavalitsus.

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9.  Menetluse läbiviimine

  Rebala muinsuskaitseala põhimääruse kehtestamise menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

§ 10.  Vaidlustamine

  Kinnisasja omaniku või valdaja õiguste ja kohustustega seonduvat kinnisasja kasutamist või käsutamist on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


1Rebala muinsuskaitseala võeti esimest korda muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1987. a määrusega nr 506 „Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealuse territooriumi kohta”.

2Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid on kantud määruse lisas 2 esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3Seletuskirjaga saab tutvuda Muinsuskaitseameti veebilehel www.muinas.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Indrek Saar
Kultuuriminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Rebala muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiri sõnaline kirjeldus

Lisa 2 Rebala muinsuskaitseala