Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.03.2011 otsus nr 852

Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.02.2011

Prokuratuuriseaduses (RT I 1998, 41, 625; 28.12.2010, 6) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.”;

2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Prokuröri abi võib täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.”;

3) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus.”;

4) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

(2) Riigi peaprokurör esitab iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

(3) Riigi peaprokurör võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korralisele aruandlusele esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.”;

5) paragrahvi 15¹ lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad.”;

6) paragrahvi 22 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnda piirkonda ametisse nimetatavatele või üleviidavatele prokuröridele või seal piirkonnas töötavatele prokuröridele. Diferentseeritud palgamäära suuruse, selle rakendamise alused, aja ja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 22² järgmises sõnastuses:

„§ 22². Valveaeg

(1) Valveaeg on aeg, millal prokurör peab töövälisel ajal olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

(2) Lõikes 1 nimetatud valveaeg on osa puhkeajast. Valveaja rakendamisel ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.

(3) Valveaja eest makstakse lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast. Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab justiitsminister määrusega.

(4) Valveaja kestus ei tohi ilma prokuröri nõusolekuta ületada 250 tundi kuus.

(5) See osa valveajast, kui prokurör täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Sellisel juhul ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-des 51 ja 52 sätestatud nõuet puhkeaja järjestikkuse kohta.”;

8) seaduse 4. peatüki 5. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. jagu
Distsiplinaarvastutus

§ 31. Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse.

(2) Distsiplinaarsüüteod on:
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine;
2) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

(3) Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine kuni 25% võrra kuni üheks aastaks;
4) teenistusest vabastamine.

§ 32. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik. Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatab huvitatud isiku taotluse alusel või enda algatusel:
1) justiitsminister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes;
2) riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes;
3) juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib justiitsminister distsiplinaarmenetluse algatamisel määrata, et distsiplinaarsüütegu arutab justiitsminister.

§ 33. Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus

(1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja. Justiitsminister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile.

(2) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

(3) Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige, prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, ega temale alluvale prokurörile.

§ 34. Prokuröri ametist kõrvaldamine

Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega.

§ 35. Distsiplinaarsüüdistus

(1) Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse.

(2) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
1) distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
4) distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht;
5) süüdistuse koostamise aeg ja koht.

(3) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsministrile.

(4) Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat.

§ 36. Distsiplinaarsüüteo arutamine

(1) Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsminister.

(2) Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarsüüteo arutaja distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviijale või süüdistuse koostajale.

(3) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Distsiplinaarkomisjoni esimehe valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast.

(4) Distsiplinaarkomisjoni töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 37. Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine

(1) Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsminister.

(2) Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ja süüdistuse koostaja ning distsiplinaarsüüteos süüdistatav prokurör. Kui distsiplinaarsüüteos süüdistatav on prokuröri abi, kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka prokuröri abi juhendav prokurör.

§ 38. Distsiplinaarsüüdistuse materjalidega tutvumise õigus

(1) Distsiplinaarsüüteos süüdistatavale prokurörile antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit.

(2) Distsiplinaarsüüteos süüdistataval prokuröril on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Prokuröri abi distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör.

§ 39. Distsiplinaarkomisjoni istung

(1) Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil.

(2) Distsiplinaarkomisjon on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees.

(3) Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees.

(4) Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel.

§ 40. Distsiplinaarkomisjoni otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

(1) Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse justiitsministrile või riigi peaprokurörile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui distsiplinaarsüütegu puudub.

(2) Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl.

§ 41. Justiitsministri otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul määrab justiitsminister distsiplinaarkaristuse, otsustab jätta distsiplinaarkaristuse määramata või lõpetab distsiplinaarmenetluse, kui puudub distsiplinaarsüütegu. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise otsuse korral teeb justiitsminister sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele ega määra ise distsiplinaarkaristust.

(2) Justiitsminister teeb otsuse ainuisikuliselt.

§ 42. Distsiplinaarkaristuse määramine ja vaidlustamine

(1) Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on:
1) justiitsministril Vabariigi Valitsuse või justiitsministri poolt ametisse nimetatava prokuröri suhtes;
2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.

(2) Riigi peaprokuröril ei ole õigust määrata karistusena teenistusest vabastamist justiitsministri poolt ametisse nimetatavatele prokuröridele.

(3) Distsiplinaarkaristuse määramine või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemine toimub ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest.

(4) Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

(5) Distsiplinaarkaristuse määramise võib vaidlustada halduskohtus.”