Väljaandja: Põllumajandusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 19.03.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 27.02.2013
Avaldamismärge: RT I, 16.03.2012, 5

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 21.04.2010 nr 46
RTL 2010, 21, 377
jõustumine 01.05.2010

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
11.11.2010 - RT I, 23.11.2010, 1 - 01.01.2011
12.04.2011 - RT I, 21.04.2011, 1 - 24.04.2011
13.03.2012 - RT I, 16.03.2012, 4 - 19.03.2012

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5 ja § 59 lõigete 5 ja 6, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15-73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 lõigete 1 ja 2 ja artikli 45 lõigete 1-3 ning komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.01.2011, lk 8-23), artikli 3 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1-40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013» (edaspidi arengukava).

[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded, toetatavad tegevused, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord ettevõtte üleandmise ja ülevõtmise korral ning kohustuse üleandmise, ülevõtmise, suurendamise, vähendamise ja asendamise korral ning toetuse väljamaksmise kord.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

§ 2. Toetuse määr

Toetuse määr ühe hektari maa kohta, mille kohta võib selle määruse alusel toetust taotleda, on põhitegevuse nõuete järgimise eest 35,15 eurot aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 57,52 eurot aastas.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse eest.

(2) Taotlejal võib samal ajal olla üks toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse kohta võetud kohustus.

§ 4. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud:
1) põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri ning kaunvilja (edaspidi põllukultuur), rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri, ravim- ja maitsetaimi ja aedmaasikat;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 
2) põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas;
3) kuni neljal järjestikusel aastal kasutatava rohumaa kohta, mille alusel maal kasvatatakse vähemalt ühel kohustuseaastal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või mida on alates 15. juunist hoitud mustkesas (edaspidi kuni 4-aastane rohumaa);
4) Põllumajandusameti (edaspidi PMA) poolt igal kohustuseaastal põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded» sätestatud nõuete kohase põldtunnustatud heinaseemne tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa (edaspidi heinaseemnepõld) kohta;
5) sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva põllumajandusettevõtte (edaspidi ettevõte) punktides 1-4 sätestatud põllumajandusmaa ääres oleva kuni 5 meetri laiuse mitmeaastase kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba kohta (edaspidi rohumaa riba).

(3) Toetust võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse lõikes 2 nimetatud maa kohta (edaspidi toetusõiguslik maa), mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(4) Taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Kui kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui selle maa pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks maa ning selle pindalaks pindala, mille kohta toetust taotletakse.

(5) Toetust võib taotleda tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast igal kohustuseaastal kuni 50%.

(5^1) Kui taotleja on otsustanud jätta rohumaa enne selle viieaastaseks saamist püsirohumaaks, säilitab ta seda rohumaana vähemalt viis aastat selle rajamise aastast arvates.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(6) Lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5^1  nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta ning pärast 15. juunit rajatud rohumaa külvi aasta rohumaade vanuse arvestamise juures 0-aastaks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(7) [Kehtetu - RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(8) Kui taotlejal on arengukava raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kehtiv kohustus, võib ta toetust taotleda üksnes põhitegevuse eest.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(9) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 2 kohaselt täidab taotleja kogu ettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013» lisas 1 sätestatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.

§ 5. Baasnõuded

(1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu ettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1-40) artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid:
1) taotleja kannab andmed ettevõtte põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 26^1  lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse;
2) taotleja koostab või vajaduse korral uuendab taotluse esitamise aasta 15. juuniks kogu põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav viie aasta jooksul arvates selle koostamisest. Plaanis peavad sisalduma vähemalt põllumajandusministri 17. veebruari 2010. a määruse nr 11 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord» lisas 1 toodud viljavaheldus- või lisas 2 toodud külvikorra näidisplaani andmed;
3) taotleja, kes taotleb toetust nitraaditundlikul alal asuva põllumajandusmaa kohta, esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) igal kohustuseaastal ajavahemikul 2.–21. maini põllumajandusministri 24. märtsi 2010. a määruse nr 36 “Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord” lisas 1 toodud vormi kohase taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 
4) kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits ning seade, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
5) taotleja või tema ettevõtte töötaja, kes tegeleb keskkonnasõbraliku majandamisega, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige peab kohustuseperioodi teise kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel. Koolitusel osalemist tõendav dokument või selle ärakiri peab olema ettevõttes kontrollimiseks kohapeal kättesaadav;
6) kogu ettevõtte põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas;
7) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast ettevõtte põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olev põllumajanduskultuur ja kõrretüü;
8) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sellest mineraalväetistega kuni 140 kilogrammi aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal on mineraalväetistega antav lubatud lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta aastas kuni 120 kilogrammi ning talivilja ja mitmeniitelise rohumaa puhul korraga antav lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta kuni 80 kilogrammi aastas;
9) sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri, või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab tee ja põllu vahel olema kokku 0,5 meetri laiune rohumaa riba või muu maastiku joonelement nagu kraav, hekk või kiviaed;
10) ettevõtte põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ja «Muinsuskaitseseaduse» § 3 lõikes 2 nimetatud kinnismälestist ei tohi rikkuda ega hävitada.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(3) Kui taotleja ettevõtte töötaja on osalenud lõike 1 punktis 5 nimetatud koolitusel enne taotleja ettevõttesse tööle asumist, esitab taotleja Põllumajandusuuringute Keskusele kirjalikult teabe koolitusel osalenud töötaja ettevõttesse tööle asumise kohta algkoolituse puhul teise kohustuseaasta 15. novembriks ja täienduskoolituse puhul viienda kohustuseaasta 30. juuniks.

§ 6. Nõuded toetuse põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral

(1) Põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 4 sätestatud toetuse saamise nõudeid ja §-s 5 sätestatud baasnõudeid.

(2) Taotleja koostab kogu ettevõtte põllumajandusmaa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks väetusplaani, milles on vähemalt järgmised andmed:
1) kohustuseaastal ettevõttes sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku ja fosfori kogus (kg), võttes arvesse ettevõttes peetavate loomade liiki, vanust ja arvu ning pidamisviisi; 
2) teisest ettevõttest orgaanilise väetisega sisse toodava lämmastiku ja fosfori kogus, võttes arvese sõnniku ja virtsa tüüpi ning nende lämmastiku- ja fosforisisaldust; 
3) andmed kohustuseaastal orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta;
4) põllumajanduskultuuride väetamiseks kasutatava lämmastiku ja fosfori kogus keskmiselt hektari kohta, arvestades väetatavate põllumajanduskultuuride toitainevajadust, saagikust ning mulla toiteelementide sisaldust.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(2^1) Kohustuseperioodi jooksul koostatud väetusplaanid peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Väetusplaani ei pea koostama taotleja, kes ei pea põllumajandusloomi ega kasuta väetist.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamise ja järgimise korral peab arvestama, et:
1) kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maal ei kasvatata samal põllul teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta põllukultuuride järgnevust viljavaheldus- või külvikorraplaanis. Sertifitseeritud seemne kasvatamise korral on sama liiki põllukultuuri lubatud kasvatada samal põllul kuni kolmel järjestikusel aastal;
2) vähemalt 30% kogu ettevõtte toetusõiguslikust maast peab iga kohustuseaasta 1. novembrist kuni 31. märtsini olema toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(4) Taotleja kasvatab igal kohustuseaastal kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maal taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel külvipinnal kokku vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuuri. Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud allakülvi puhul. Põllukultuuride allakülvi ei loeta selle nõude puhul sertifitseeritud seemneks ning köögivilja- ja rühvelkultuuride ning ravim- ja maitsetaimede alust maad ei loeta külvipinnaks. Seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendav dokument peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

(5) Taotleja korraldab kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maa kohta üks kord kohustuseperioodi jooksul selles määruses sätestatud nõuete kohase mullaproovide ja sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovide võtmise ning proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimiseks.

(6) Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri, või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab tee ja põllu vahel olema kokku 2-5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba või muu maastiku joonelement nagu kraav, hekk või kiviaed.

(7) Ettevõtte põllumajandusmaal asuvat pärandkultuuriobjekti, milleks on allikas, hiis, põlispuu, ristipuu, pärimusega kivi, heinaküün, kuhjalava, kaev, sealhulgas karjamaakaev, kiviküna, paemurd, linaleoauk, tuulik, tuuleveski, veskijalg, piimapukk, kiviaed, tara, talukoht ja põline talutee, ning muud väärtuslikku maastikuelementi, milleks on rändrahn, tiik, puuderiba või allee, hekk, põllul asuv üle viie aasta vanune kivikuhjatis, üksikpuu või puudegrupp, ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega hävitada.

(8) Kui lõikes 6 või § 5 lõike 1 punktis 9 sätestatud rohumaa riba või muu maastiku joonelement puudub, tuleb see rajada. Rohumaa riba tuleb rajada mitmeliigilisena ning see peab koosnema kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust. Kui rohumaa riba rajamise korral on olemasolev kamarat moodustavate püsitaimedega rohumaa riba vähemalt ühe meetri laiune, võib taotleja jätta ülejäänud servaosa sellest põllumaast sööti.

(9) Olemasolevat või lõike 8 kohaselt rajatud rohumaa riba ei tohi kohustuseperioodi jooksul üles harida ega muul viisil hävitada.

(10) Lõikes 6 sätestatud rohumaa ribal ei ole soovitatav kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Kui taotleja jätab rohumaa riba rajamise korral põllumaa servaosa sööti, on soovitatav sööti jäetud põllumaa servaosa sööti jätmise aastal ja sellele järgneval aastal enne 20. augustit vähemalt kaks korda niita.

(11) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud rohumaa ribal, mille kohta taotleja toetust taotleb, ei tohi esineda tuulekaera taimi ja keskkonnaministri 7. oktoobri 2004. a määruses nr 126 «Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri» loetletud taimeliikide taimi. Ida-kitseherne ja lupiini taimi võib rohumaa ribal olla kuni 10% serva joonpikkusest.

§ 7. Nõuded mulla- ja sõnnikuproovide kohta

(1) Taotleja korraldab eelmiste mullaproovide võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks mullaproovide võtmise ja proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla happesuse ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks arvestusega, et kogu ettevõtte toetusõigusliku maa iga kuni 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproovid saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Akrediteeritud laboratooriumi väljastatud mullaproovide analüüsi tulemused (edaspidi mullaproovide analüüsi tulemused) peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Kui kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul ei ole mullaproovide võtmist ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmist korraldatud, tuleb see korraldada teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(2) Taotleja korraldab lõikes 1 sätestatud korras mullaproovide võtmise raames iga põllumassiivi kohta mullaproovi saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks. Kui põllumassiivi suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllumassiivi kohta ühe proovi arvestusega, et iga 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov.

(3) Kui ettevõttes on sõnnikuhoidla, korraldab taotleja teise kohustuseaasta 31. detsembriks «Veeseaduse» § 26^2  lõike 1 kohase sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovi saatmise akrediteeritud laboratooriumisse sõnniku kuivaineprotsendi ning kogulämmastiku, vees lahustuva lämmastiku, kogukaaliumi ja kogufosfori sisalduse määramiseks. Sõnnikuproov saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Sõnnikuproov võetakse sõnnikuhoidla kohta soovitavalt 4-6 kuud seisnud sõnnikust enne sõnniku laotamist. Sõnnikuproovi analüüsi tulemused peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

§ 8. Nõuded toetuse põhi- ja lisategevuse eest toetuse taotlemise korral

(1) Põhi- ja lisategevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 4 sätestatud toetuse saamise nõudeid, §-s 5 sätestatud baasnõudeid ja §-s 6 sätestatud toetuse põhitegevuse kohta kehtestatud nõudeid, arvestades sellest paragrahvist tulenevaid erisusi.

(2) Taotleja arvestab § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- ja külvikorraplaani koostades, et igal kohustuseaastal kasvatatakse kogu ettevõtte toetusõiguslikul maal vähemalt 15% puhaskülvina liblikõielist põllumajanduskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina.

(3) Ettevõtte toetusõiguslikul maal ei ole põllu-, rühvel- ja köögiviljakultuuri kasvatamise korral lubatud kasutada glüfosaate kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi koristamiseni. Samuti ei ole glüfosaate lubatud kasutada haljasväetisena kasutataval rohumaal.

(4) Ettevõtte toetusõiguslikul maal võib taimekasvuregulaatoreid kasutada üksnes talivilja kasvatamise korral.

(5) Taotleja ei tohi hoida ettevõtte toetusõiguslikku maad mustkesas.

(6) On soovitatav, et taotleja väetab kogu ettevõtte põllumajandusmaad vajaduse korral, arvestades, et kogu toetusõigusliku maa keskmisena on ühe hektari kohta soovitatav anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 100 kilogrammi aastas. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas ühe hektari toetusõigusliku maa kohta soovitatav anda kuni 155 kilogrammi lämmastikku. Nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal on kogu nitraaditundliku ala toetusõigusliku maa keskmisena ühe hektari kohta soovitatav anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 90 kilogrammi aastas. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas ühe hektari toetusõigusliku maa kohta soovitatav anda kuni 140 kilogrammi lämmastikku.

§ 9. Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini PRIAle järgmised dokumendid:
1) põllumajandusministri 24. märtsi 2010. a määruse nr 36 «Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord» lisas 1 toodud vormi kohane taotlus;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 
2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta, ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 
3) põllumassiivi kaart, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid;
4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, katastri kaart või muu kaardimaterjal, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
5) põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013» lisas 3 toodud vormi kohane kinnitus kohustuse võtmise kohta.
6) põllumajandusministri 24. märtsi 2010. a määruse nr 36 “Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord” lisas 2 toodud vormi kohane nõuetele vastavuse küsimustik.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 90 lõikes 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

(3) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 1 punktides 1-4 ja 6 loetletud dokumendid.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(4) Teisel kohustuseaastal kannab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIAle esitatavale lõike 1 punktis 3 nimetatud kaardile ja põllumassiivist väljaspool asuva põllu kohta katastrikaardile ettevõtte põllumajandusmaal asuva § 6 lõikes 7 nimetatud pärandkultuuriobjekti ja väärtusliku maastikuelemendi.

(5) Nitraaditundlikul alal asuva ettevõtte puhul kannab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul teisel kohustuseaastal ettevõtet kajastavale kaardile, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav, ettevõtte maal asuva allika, karstilehtri, kaitsmata põhjaveega ala ja kaevu, sh drenaažikaevu ning võimaliku ohtliku punktreostusallika, milleks on kanalisatsiooniehitis, naftasaaduste hoidmise ehitis, siloladustamiskoht, sõnnikuhoidla ja väetisehoidla.

3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE

§ 10. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.01.2011, lk 8-23), II osa I jaotise II peatüki I jao I alajao kohaselt.

(2) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 25 nimetatud asutused teevad § 4 lõikes 9 nimetatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise II peatüki II jao I alajao kohaselt.

(3) PRIA teeb §-des 5-8 sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise II peatüki I jao I alajao kohaselt.

(4) Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

4. peatükk TAOTLETUD TOETUSE VÄHENDAMINE NING TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE

§ 11. Taotletud toetuse vähendamine

(1) Kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, ja kui taotleja ei esita kõiki § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 kohaselt.

(2) Kui § 10 lõikes 2 nimetatud asutused on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 4 lõikes 9 nimetatud nõudeid, või on teinud § 4 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

(3) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 5 sätestatud nõudeid, või kui PMA või Keskkonnainspektsioon on teinud §-s 5 sätestatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus või kui Muinsuskaitseamet teavitab, et isik on rikkunud § 5 lõike 1 punktis 10 sätestatud nõuet, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta kuni 5%.

(4)  Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-des 6-8 või § 9 lõigetes 4-5 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta 5-25%.

(5) Kui taotleja rikub §-s 5 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 15%.

(6) Kui taotleja rikub §-des 6-8 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 50%.

(7) Kui taotleja esitab taotluse pärast taotluse esitamise tähtpäeva, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 30.11.2009, lk 65-112), artikli 23 kohaselt.

(8) Taotletud toetuse vähendamise otsustamise korral kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 73.

(9) Kui taotleja on toetust taotledes ületanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas 1 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohta sätestatud maksimaalse suuruse, vähendab PRIA taotletud toetust toetuse maksimaalset suurust ületava osa võrra.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Arvestades §-s 10 sätestatud kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni määruse (EL) 65/2011 artiklite 16, 18 ja 21 kohaselt ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 punktides 1 ja 4-6 sätestatud juhtudel.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

5. peatükk ETTEVÕTTE JA KOHUSTUSE ÜLEANDMINE JA ÜLEVÕTMINE NING KOHUSTUSE SUURENDAMINE, VÄHENDAMINE JA ASENDAMINE

[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

§ 13. Ettevõtte ja kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15-73), artikli 44 lõiget 1.

(1^1) Ettevõtte üleandmise korral kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 82.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(2) Taotleja ei või kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 47 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 82 kohaselt ettevõtte üleandmise korral.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(3) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise sama tegevuse kohustus, liidetakse ülevõetud kohustus taotleja kohustusega ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

(4) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kehtivat kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

(5) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustus, asendab ta ülevõetud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

(6) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustus, asendab ta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustuse ülevõtmise korral kehtiva kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

(7) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kehtiv kohustus, peab kohustuse ülevõtja või § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud muu isik kohustuse ülevõtmise aastale järgneva aasta 1. novembriks olema osalenud § 5 lõike 1 punktis 5 sätestatud algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks olema osalenud täienduskoolitusel. Kui kohustus võetakse üle viimasel kohustuseaastal, ei pea kohustuse ülevõtja või § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud muu isik algkoolitusel osalema.

§ 14. Kohustuse suurendamine

Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1-3 kohaselt suurendada § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala üksnes § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuete kohase rohumaa riba arvelt. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

§ 15. Kohustuse vähendamine

(1) Toetuse saaja võib vähendada § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

(2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse osas.

(3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta heinaseemnepõllu § 4 lõike 2 punkti 4 kohast tunnustamata jätmist ning § 13 kohast kohustuse üleandmist või § 16 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud tegevusega.

§ 16. Kohustuse asendamine

Keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse eest toetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult keskkonnasõbraliku majandamise põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

§ 17. Muudatustest teavitamine

(1) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

(1^1) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 82 lõike 3 punktis a nimetatud ettevõtte ülevõtmisperiood on 22. maist kuni 1. septembrini. Ettevõtte ülevõtja teavitab ettevõtte ülevõtmisest PRIAt ülevõtmisperioodil, esitades ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013» lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, ning taotleb toetuse maksmist.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(2) Kohustuse ülevõtja teavitab kohustuse ülevõtmisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013» lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011] 

(3) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja teabe, millest nähtub, millise ettevõtte või selle osa kohustus põhi- ja lisategevuse kohustusega asendati.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE

§ 18. Toetuse maksmine

(1) PRIA maksab toetuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1-25) artikli 11 kohaselt taotleja arvelduskontole § 12 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

§ 19. Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine 

(1) Kui toetuse saaja vähendab § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ei nõuta selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

(2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

(3) Kui muudetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 esimeses lõigus nimetatud nõudeid, vaadatakse võetud kohustus komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 esimese lõigu alusel üle. Kui nende nõuete muutmise tulemusena tehtud kohustuse kohandamine ei ole toetuse saajale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 teise lõigu kohaselt, ilma et eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012] 

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussätted

(1) 2009. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 4 lõikes 4 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014.

(2) 2009. aastal võetud kohustuse puhul 2010. aastal § 6 lõike 8 teises lauses sätestatud nõuet ei kohaldata.

(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 21. Määruse jõustumine

Paragrahvi 5 lõike 1 punkt 9 ning § 6 lõiked 6 ja 8 jõustuvad 15. juunil 2010. a.
Lisa [Kehtetu]