Teksti suurus:

Tervisekeskuste kaasajastamine

Tervisekeskuste kaasajastamine - sisukord
Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.03.2018, 3

Tervisekeskuste kaasajastamine

Vastu võetud 13.03.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Esmatasandi tervisekeskus

 (1) Esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid vähemalt järgmises ulatuses:
 1) üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule;
 2) üldarstiabi vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel;
 3) ambulatoorset iseseisvat õendusabi vähemalt koduõendusteenusena;
 4) iseseisvat ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena;
 5) ambulatoorset eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses (välja arvatud füsioteraapia basseinis).

 (2) Esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht on esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuse teenuste osutamise alustamisel.

 (3) Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 loetletud teenuseid.

 (4) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on:
 1) üldarstiabi;
 2) koduõendus;
 3) ämmaemanda iseseisev vastuvõtt;
 4) füsioteraapia.

 (5) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on:
 1) apteegiteenus;
 2) hambaravi;
 3) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus;
 4) töötervishoid;
 5) sotsiaalnõustamine;
 6) koolitervishoid.

 (6) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused on:
 1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava” nimetatud haigla (edaspidi haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal;
 2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;
 3) rehabilitatsioon.

 (7) Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja esmatasandi tervisekeskuste paiknemine on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.  Maakondlik tervisekeskus

  Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas taristus maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava haiglaga.

§ 4.  Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitaja

 (1) Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020”, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu arengusuundadega aastani 2020” on toetuse andmise eesmärk tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.

 (2) Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse:
 1) vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja
 2) üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla.

§ 5.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.  Vaiete menetleja

  Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi 

§ 7.  Toetatavad tegevused

  Meetme tegevusest toetatakse:
 1) käesoleva määruse § 2 lõigetes 4 ja 6 ning § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist;
 2) esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist maakondliku tervisekeskuse loomiseks.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

 (2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud osakaalule ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest;
 3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
 4) riigihangete tegemine;
 5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
 6) ehitustööde tegemine;
 7) ehitise ekspertiis;
 8) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
 9) toetuse kasutamisest teavitamine;
 10) projektijuhtimine;
 11) väliskeskkonna rajamise kulud;
 12) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine.

 (3) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblik lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele ka ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse arengukava I etapp on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud.

 (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (5) Käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 ning § 2 lõikes 6 nimetatud teenuste osutamiseks ruumide ehitamine või rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 20% ruumide pinna üldmahust, millest § 2 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuste osutamise ruumide ehitamine või rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust tingimusel, et taotlejaks on haiglavõrgu arengukava haigla ja ambulatoorse eriarstiabi osutamine sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal on kinnitatud haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse arengukava I etapiga.

 (6) Esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.

 (7) Maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks.

§ 9.  Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.

 (2) Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014.

§ 10.  Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%.

 (2) Projektile eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest kinnitatakse investeeringute kavas.

 (3) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

 (4) Taotletava toetuse maksimaalne summa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.

§ 11.  Riigiabi

 (1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.

 (2) Kui käesoleva määruse § 7 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” tingimusi.

3. peatükk Taotlemine 

1. jagu Taotlus, taotleja ja taotluse menetlus 

§ 12.  Taotluse esitamine

 (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele info taotlusvooru kavandatava aja kohta ja taotlusvooru eelarve käesoleva määruse §-s 7 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa.

 (2) Rakendusasutus teavitab taotluste esitamise ja nende alusel investeeringute kava koostamise algatamisest vähemalt ühe üleriigilise päevalehe ja rakendusasutuse veebilehe kaudu.

 (3) Taotleja esitab 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatud taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
 1) projekti arengukava;
 2) projekti finantsanalüüs ja selle seletuskiri;
 3) kinnitus projekti finantseerimise kohta;
 4) sõlmitud eellepingud;
 5) projekti riskianalüüs.

 (4) Selliste käesoleva määruse § 2 lõigetes 4–6 nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta, peab taotleja esitama eellepingud teenust osutavate juriidiliste isikutega, et katta teenuste osutamine vähemalt 2/3 ulatuses kavandatud teenuste koguarvust. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel.

 (5) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 13.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus;
 2) üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
 3) haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
 4) eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.

 (2) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse taotleja peab olema Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eriarstiabi osutamise tegevusluba peab olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajaga samas või talle kuuluvas taristus üldarstiabi osutajale peab üldarstiabi osutamise tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016.

 (4) Taotleja on lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
 1) vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
 2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 4 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale tegevusele;
 2) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.

 (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

 (3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetatavate tegevuste kulude planeerimisel on lähtutud käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradest;
 2) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks;
 3) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.

 (4) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
 2) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaiglasse ehitatavad ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

 (5) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 15.  Taotluse menetlemine

  Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest, investeeringute kava koostamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusasutus kontrollib, kas:
 1) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektis esitatud nimistuga perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga;
 2) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud dokumendid vastavad nõuetele;
 3) käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud nõue on täidetud;
 4) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
 5) käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus kontrollib, kas:
 1) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid vastavad nõuetele;
 2) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetele;
 3) taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
 4) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 8 lõikes 5 ja § 14 lõike 3 punktis 3 sätestatud nõuetele.

 (3) Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab taotluses puudusi, teavitab rakendusüksus taotlejat kolme tööpäeva jooksul puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (4) Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad taotlejalt nõuda selgitusi ja lisadokumente esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist.

 (5) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.

 (6) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

 (7) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele.

 (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele;
 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

 (9) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.

§ 17.  Projekti kvalifitseerimistingimused

 (1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
 1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõike 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärkide täitmisesse;
 2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 1 kirjeldatud toetatavate tegevustega;
 3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
 4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks;
 5) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.

 (2) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimusele vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
 1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud eesmärkide täitmisesse;
 2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 2 kirjeldatud toetatavate tegevustega;
 3) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
 4) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud üldhaiglasse ehitatavad ruumid maakondliku tervisekeskuse moodustamiseks vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

 (3) Kui projekt ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei arvata.

 (4) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.

2. jagu Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord 

§ 18.  Investeeringute kava

  Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast. Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule.

§ 19.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni, kuhu kuulub kolm Sotsiaalministeeriumi, üks Terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga eksperte.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele.

 (3) Valikukomisjoni koosolek korraldatakse 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

§ 20.  Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja investeeringute kava koostamine

 (1) Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
 2) projekti põhjendatus;
 3) projekti kuluefektiivsus;
 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
 5) projekti mõju läbivatele teemadele.

 (2) Valikukomisjon annab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektile hindepunkte käesoleva määruse lisas 3 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Valikukomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt.

 (3) Valikukomisjon annab käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projektile hindepunkte käesoleva määruse lisas 4 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel.

 (4) Investeeringute kava projektide nimekirja ei arvata:
 1) esmatasandi tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50;
 2) maakondliku tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70;
 3) projekti, mis ei saa vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti.

 (5) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja käesoleva määruse §-s 7 sätestatud toetatavate tegevuste kohta.

 (6) Maakonna paremusjärjestuse alusel arvatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektide nimekirja Statistikaameti 1. jaanuari 2015. a andmete alusel igas maakonnas:
 1) kus on elanike arv alla 10 000, kõrgeima koondhindega projekt;
 2) kus on elanike arv 100 000–499 999, kuni kolm kõrgeima koondhindega projekti;
 3) kus on elanike arv üle 500 000, kuni neli kõrgeima koondhindega projekti;
 4) mis käesoleva lõike punktides 1–3 toodud elanike arvu tingimustele ei vasta, kuni kaks kõrgeima koondhindega projekti.

 (7) Kui ükski investeeringute kavasse arvatud mis tahes maakonna paremusjärjestuse parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud maakonnakeskusesse, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra vähem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust.

 (8) Kui investeeringute kavasse arvatud maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi tervisekeskuse projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Sätet ei kohaldata juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ja kohaldatud on lõiget 7.

 (9) Kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, arvatakse maakonna paremusjärjestuse alusel projektide nimekirjast välja jäänud esmatasandi tervisekeskuse projektid investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse alusel.

 (10) Võrdse koondhindega esmatasandi tervisekeskuse projektide korral on projektide nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide korral eelistatakse projekti, mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

 (11) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektidest, mille puhul perearsti nimistud on samad, arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral arvatakse nimekirja projekt, mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

 (12) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojekte, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem välja valitud esmatasandi tervisekeskuse projekte või kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid.

 (13) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

 (14) Rakendusasutus saadab taotlejale väljavõtte valikukomisjoni koosoleku protokollist asjakohase projekti kohta viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.

 (15) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul valikukomisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest.

 (16) Rakendusasutus teavitab investeeringute kavasse kinnitatud projektide taotlejaid viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist.

§ 21.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Investeeringute kava muudetakse vastavalt vajadusele, sealhulgas juhul, kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Investeeringute kava muutmisel toimub taotluste esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 12 sätestatule ja taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 20 sätestatule. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata projektile antava toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.

 (2) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
 1) investeeringute kavas nimetatud taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
 2) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud korras, arvestades §-s 45 esitatud finantskorrektsioonide aluseid.

 (3) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11. Projektile antava toetuse summa suurendamist võivad taotleda Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine” investeeringute kavaga kinnitatud toetuse saajad.

 (4) Põhjendatud juhuks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses on:
 1) nimistuga perearsti, kellega on sõlmitud eelleping, lisandumine sellisesse esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses;
 2) projekti kallinemine.

 (5) Toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel eelistatakse projekti, mis toetab paremini üldarstiabi piirkondlikku tagamist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile antava toetuse summat võib suurendada:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul kuni määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalse summani nimistuga perearstide arvu kohta;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul kuni 10% taotletud toetusest, kuid mitte enam kui määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalne summa nimistuga perearstide arvu kohta.

 (7) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. jagu Projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord 

§ 22.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine toetuse andmiseks

 (1) Rakendusüksus kontrollib enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule.

 (2) Rakendusüksus teeb 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamisest arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

 (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (6) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (7) Rakendusüksus edastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse rakendusasutusele teadmiseks.

§ 23.  Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse toetuse andmiseks osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad.

 (4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba.

 (5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja selle tõendamist.

§ 24.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse ja rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
 1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
 2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale tegevusele;
 3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks 2023. a;
 4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse osakaal käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu;
 5) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid.

 (3) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks.

 (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

4. peatükk Taotleja, toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ning terviseameti õigused ja kohustused 

§ 25.  Taotleja õigused

  Taotleja võib omal vastutusel alustada riigihangete ettevalmistamist ja tegemist enne taotluse rahuldamise otsust. Riigiabi saaja võib alustada riigihangete tegemist pärast investeeringute kava kinnitamist.

§ 26.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded, ühtlasi teeb järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) esitab rakendusüksusele viivitamata esmatasandi tervisekeskuse või maakondliku tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) ruumide eelprojekti;
 3) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 4) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega;
 5) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul toote või teenuse hinda tõstetakse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
 6) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
 7) kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud rakendusasutusega;
 8) kohustub saama rakendusasutuselt nõusoleku tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva lõike punktis 7 nimetatud perioodi jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva lõike punktis 7 sätestatud tingimuste täitmine.

 (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega.

 (3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2 õigus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

 (4) Toetuse saajal on õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude hüvitamiseks.

 (5) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

 (6) Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt:
 1) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
 2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
 3) edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.

 (7) Toetuse saaja on kohustatud esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande esitamisel edastama rakendusüksusele info, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad tegevused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist.

§ 27.  Rakendusüksuse kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) edastama rakendusasutusele teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud;
 2) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist;
 3) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist;
 4) tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist ja enne lõpparuande kinnitamist, veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on rakendusasutusega kooskõlastatud;
 5) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
 6) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud järelkontrolli tegemiselt lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 preambuli punktis 22 sätestatust, mille kohaselt finantskorrektsioone ei kohaldata juhul, kui vajakajäämised eesmärkide saavutamisel tulenevad sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust, asjaomase liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest või vääramatust jõust, mis mõjutab tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist. Rakendusüksus küsib rakendusasutuse seisukohta käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste mitteosutamise kohta.

§ 28.  Rakendusasutuse ja Terviseameti õigused ja kohustused

 (1) Rakendusasutus, lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele:
 1) annab arvamuse rakendusüksuse otsuste eelnõudele, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist;
 2) teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava muutmisest käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel;
 3) annab rakendusüksusele seisukoha käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste mitteosutamise osas.

 (2) Rakendusasutusel on õigus muu hulgas:
 1) nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks;
 2) vajaduse korral teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

 (3) Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 15 aasta jooksul pärast käesoleva määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud rakendusüksuse järelevalve perioodi lõppemist. Kontrolli eesmärk on veenduda, et tagatud on tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning et tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktile 8. Puuduste tuvastamisel teavitab Terviseamet rakendusüksust.

§ 29.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.

 (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne, välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018. a seisuga, mis tuleb esitada igal juhul.

 (4) Kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil tulu ja teenitud tulu on Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust suurem, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.

5. peatükk Toetuse maksmine 

§ 30.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja 18–19 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 21, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 8 ning käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel tervisekeskuse koormamine piiratud asjaõigusega.

 (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis.

 (4) Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (5) Toetuse saajale makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse üks kord kvartalis.

 (6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid:
 1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
 2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13.

 (7) Riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3.

 (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 10 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

 (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos.

§ 31.  Finantskorrektsioonid

 (1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

 (4) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud kohustusi või ei koorma tervisekeskust käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel piiratud asjaõigusega, on toetuse saajal kohustus toetus tagasi maksta. Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta, kui esmatasandi tervisekeskuse projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 32.  Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” muutmine

  Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” § 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „5%” tekstiosaga „10%”.

§ 33.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine” tunnistatakse kehtetuks.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused

Lisa 2 Toetuse maksimaalne summa

Lisa 3 Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht

Lisa 4 Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht