Teksti suurus:

Maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 16.04.2014, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.04.2014 otsus nr 405

Maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 26.03.2014

§ 1. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Puudutatud haldusorgani taotlusel lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke, et teha kanne maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Otsuse kandmine töötamise registrisse

Jõustunud otsuse alusel teeb Tööinspektsioon kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks:
1) töötaja tööle asumise aeg;
2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik;
3) töölepingu lõppemise kuupäev;
4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.”.

§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 15 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Andmed õppetoetuse, töötamistoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.”.

§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.”;

2) paragrahvid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral kahe kuu möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.

(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse jätkub Maksu- ja Tolliametilt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse täies ulatuses täitmise kohta andmete saamise päevale järgnevast päevast ilma ooteajata.

§ 9. Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral kahe kuu möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.

(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse jätkub Maksu- ja Tolliametilt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse täies ulatuses täitmise kohta andmete saamise päevale järgnevast päevast ilma ooteajata.”;

3) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tööandjaga kokkuleppel tööandja”;

4) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis.”;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 nimetatud isikule tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need haigekassale.”;

6) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Töötamise register edastab andmed pärast seda, kui registreerimiseks kohustatud isik on kandnud need töötamise registrisse.”;

7) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.”;

9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse rikkumise korral on haigekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeks ajaks lõpetamata või peatamata.”;

10) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse töötamise registri andmete alusel.”;

11) paragrahvi 19 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikute töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmetega.”.

§ 5. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduse § 31 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse andmed peretoetuste taotleja ja saaja lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta.

(14) Maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse andmed peretoetuste taotleja ja saaja töötamise kohta peretoetuste määramiseks ja maksmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), alusel. Peretoetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest.”.

§ 6. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 371 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni ja kontrollida andmete õigsust maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.”.

§ 7. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–2 ja 6 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, välja arvatud ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena, arvestatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

§ 431. Töötutoetuse määramise erisus

Kuni 2015. aasta 1. juulini võetakse töötutoetuse määramisel arvesse enne 2014. aasta 1. juulit täitunud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 ja 6 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, mis ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse.”.

§ 8. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood:
1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.

(2) Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.”;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

(22) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.”;

3) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud registri andmete alusel;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 17 sätestatud registri andmete alusel.”;

4) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;
2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.”;

5) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid.”;

6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.05.2011, lk 1–12) artikli 11 lõike 2 tähenduses eriasutuse ülesandeid;”;

7) paragrahvi 35 lõiget 5 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) kindlustatu töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte kohta tööandjate kaupa;
7) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö- või teenistussuhte kohta tööandjate kaupa.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 523 järgmises sõnastuses:

§ 523. Töötuskindlustusstaaži arvestamise erisus

(1) Alates 2014. aasta 1. juulist kehtivat kindlustusstaaži arvestamise korda rakendatakse pärast 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaži arvestamisel. Enne 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaž arvestatakse kuni 2014. aasta 1. juulini kehtinud korras. Kindlustusstaaži kuud liidetakse.

(2) Enne 2014. aasta 1. juulit määratud töötuskindlustushüvitist ümber ei arvutata.”.

§ 9. Vanemahüvitise seaduse muutmine

Vanemahüvitise seaduse § 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse andmed vanemahüvitise taotleja ja saaja töötamise kohta.

(32) Vanemahüvitise määramisel ja maksmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), alusel lähtutakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest.”.

§ 10. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees