Teksti suurus:

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.04.2014
Avaldamismärge:RT I, 16.04.2014, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.04.2014 otsus nr 406

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 26.03.2014

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 22 lõikes 1” tekstiosaga „§ 22 lõigetes 1 ja 2”;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;”;

3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme volituste algamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui juriidiline isik esitab ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul volituste alguspäevast arvates. Kui juriidiline isik esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui volituste algamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.”;

4) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib temaga sõlmitud töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu alusel teenuse osutamise alguspäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui sotsiaalmaksu maksja esitab ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul teenuse osutamise alguspäevast arvates. Kui sotsiaalmaksu maksja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui teenuse osutamise alguspäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.”;

5) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik, kes:
1) on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt kaksteist kuud kindlustatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3, 31 või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel või
2) saab pensioni välisriigist, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastav isik saab sõlmida lõikes 1 nimetatud lepingu oma ülalpeetava kasuks, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.”;

6) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki.”;

7) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud juriidiline isik või sama lõike punktis 5 nimetatud lepingu teine pool on kohustatud maksma isiku eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna ja on jätnud selle kohustuse nimetatud määras täitmata, on haigekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku eest või isikule, kellel ravikindlustushüvitise saamise ajal puudus õigus kindlustuskaitsele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib haigekassa teha kohustuse rikkujale ettekirjutuse koos hoiatusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

8) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) jaemüügi eest.”;

9) paragrahvi 41 lõikes 8 asendatakse sõna „impordi-” sõnaga „sisseveo-”;

10) paragrahvi 45 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine”;

11) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.”;

12) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatule;”;

13) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Sotsiaalministeerium või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse.”;

14) paragrahvi 45 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, algatab Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust.”;

15) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse haigekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind.”;

16) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend.”;

17) paragrahvi 481 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 21 nimetatud meditsiiniseadme korral.”;

18) paragrahvi 481 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „Ravimiamet” sõnaga „Terviseamet”;

19) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json