Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.04.2014 otsus nr 410

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.03.2014

§ 1.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole;”;

2) paragrahvi 3¹ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Isiku tuvastamist võimaldav infotehnoloogiline lahendus on Eesti Töötukassa elektrooniline iseteeninduskeskkond, mis on kättesaadav Eesti Töötukassa veebilehe kaudu.”;

3) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks Eesti Töötukassale avalduse ja nõutavad dokumendid isiklikult Eesti Töötukassa kohalikus osakonnas või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu.

(2) Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja muud kontaktandmed. Lisaks kantakse töötuna arvelevõtmise avaldusele andmed käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolude kohta.”;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Isiklikul pöördumisel Eesti Töötukassasse esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmist taotlev isik isikut tõendava dokumendi.

(2²) Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist.”;

5) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht;”;

6) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;”;

7) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kellele on väljastatud koolitusluba”;

9) paragrahvi 17 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti Töötukassa osutab tööharjutuse teenust ise või sõlmib teenuse osutamiseks halduslepingu, milles määratakse kindlaks:”;

10) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

(2) Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on:
1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–3² või 7 sätestatud asjaoludel;
4) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.

(3) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral.

(4) Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
2) palgatoetuse maksmise periood;
3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus;
4) tööandja kohustused;
5) lepingu lõppemine.

(5) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

(6) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

(7) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.

(8) Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

(9) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.”;

11) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.”;

12) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates.

(4) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
5) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
6) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
7) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel;
8) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.”;

13) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses:

„(7¹) Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse töötu pangakontole ülekandmisest, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra.

(7²) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.”;

14) paragrahvi 19 lõiget 8 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast;”;

15) paragrahvi 19 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil.”;

16) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt.”;

17) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 18–20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12).

(2) Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47). Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas üldise grupierandi määrusega juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 või 20 sätestatule.

(3) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.”;

18) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „61” arvuga „101”;

19) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „viie” sõnaga „kümne”;

20) paragrahvi 29 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.”;

21) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Töötutoetus makstakse:
1) töötu pangakontole Eestis maksja kulul;
2) töötu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
3) töötu Eesti Töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.”;

22) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Stipendiumi makstakse kord kuus käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud korras.”;

23) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 37. Sõidu- ja majutustoetuse maksmine ning toetuse määr”;

24) paragrahvi 37 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud korras.”;

26) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8” tekstiosaga „§ 18 lõikes 7, § 19 lõigetes 8 ja 8¹”;

27) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Eesti Töötukassa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku.”;

28) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 15–18 järgmises sõnastuses:

„(15) 2014. aasta 1. mail töötuna arvel olnud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht võib olla töötuna arvel kuni 2014. aasta 1. novembrini.

(16) Käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punkti 3 kohaldatakse töötu suhtes, kes on tööle või teenistusse asumisele eelneva 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud, kui tema töötuna arvelolek enne 2014. aasta 1. maid on olnud lõpetatud kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni § 6 lõike 5 punktis 8 sätestatud asjaoludel.

(17) Töötul, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui:
1) ta on jäänud 12 kuu jooksul töötutoetuse määramise päevast arvates uuesti töötuks;
2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 4¹ nimetatud asjaoludel ja
3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.

(18) Enne 2014. aasta 1. maid sõlmitud halduslepingu alusel palgatoetuse maksmisele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni.”.

§ 2.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või”;

2) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kindlustatu töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.”;

3) paragrahv 12¹ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14⁴ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku:
1) pangakontole Eestis maksja kulul;
2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
3) töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.”;

5) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse sõnad „töötaja pangakontole” sõnaga „töötajale”;

6) paragrahvi 22 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või”;

7) paragrahvi 22 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) töötaja töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.”;

8) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:
1) ta on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 4¹ nimetatud asjaoludel ja
3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. mail.