Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.04.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.09.2019 Avaldamismärge: RT I, 16.04.2019, 11 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1 Vastu võetud 31.07.2001 nr 82 RT I 2001, 100, 1369 jõustumine 01.06.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 28.06.2002 - RTL 2002, 84, 1299 - 02.08.2002 16.06.2005 - RTL 2005, 69, 971 - 01.07.2005 17.01.2007 - RTL 2007, 8, 131 - 29.01.2007 15.01.2009 - RTL 2009, 10, 124 - 01.02.2009 15.06.2009 - RTL 2009, 48, 697 - 25.06.2009 14.12.2009 - RTL 2009, 99, 1482 - 01.01.2010 04.01.2013 - RT I, 11.01.2013, 1 - 14.01.2013 18.11.2015 - RT I, 24.11.2015, 3 - 28.11.2015 20.09.2017 - RT I, 27.09.2017, 1 - 27.10.2017 09.04.2019 - RT I, 16.04.2019, 9 - 19.04.2019 Määrus on kehtestatud «Veeseaduse» paragrahvi 13 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldnõuded (1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. (2) Määruse nõuded ei laiene: 1) looduslikule mineraalveele; 2) veele, mis on ravim «Ravimiseaduse» mõistes; [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] 3) isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m^3  ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest; 4) joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi, seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta. (3) Terviseamet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse omanikke määruse nõuete kohaldamata jätmisest. Samuti teavitab Terviseamet viivitamata ja nõustab tasuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse omanikke, kui vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimeste tervisele, ning annab nõu meetmete kohta, mida on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Sõit objektile ja tagasi, objekti külastamine, joogiveeproovide võtmine ja veeproovide analüüsimine toimub rahvatervise seaduse § 21 lõike 5 alusel kehtestatud hinnakirja kohaselt. [RT I, 16.04.2019, 9 - jõust. 19.04.2019] (4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata. (5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmed, vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas ehitusseadustiku § 11 ja selle alusel kehtestatud nõuetega ning kiirgusseaduse §-ga 22. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 2. Joogivee käitleja (1) Joogivee käitleja on ettevõtja «Veeseaduse» § 13^2  lõike 1 tähenduses. [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] (2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. (3) Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. [RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002] 2. peatükk JOOGIVEE KVALITEEDINÕUDED § 3. Joogivee kvaliteet (1) Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi. [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] (2) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada §-des 4–6 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 6^1 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (3) [Kehtetu – RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002] (4) Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (5) Parameetri kontrollväärtus käesoleva määruse mõistes on radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ /250 ml 0 Enterokokid PMÜ /250 ml 0 Pseudomonas aeruginosa PMÜ /250 ml 0 Kolooniate arv 22 0C PMÜ /ml 100 Kolooniate arv 37 0C PMÜ /ml 20 [RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002] § 5. Keemilised kvaliteedinäitajad Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 5,0 µg/l   Arseen 10 µg/l   Benseen 1,0 µg/l   Benso(a)püreen 0,010 µg/l   Boor 1,0 mg/l   Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l   Elavhõbe 1,0 µg/l   Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l   Kaadmium 5,0 µg/l   Kroom 50 µg/l   Nikkel 20 µg/l Märkus 9 Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 Plii 10 µg/l Märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 7 Seleen 10 µg/l   Tetrakloroeteen ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Trihalometaanide summa 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus;   Märkused 2 ja 8      Tsüaniid 50 µg/l   Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1 Märkus 1 Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. Märkus 2 Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema väiksema väärtuse poole. Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused. Järelevalvet kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda. Märkus 5 Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 6. Indikaatorid Indikaatorid joogivees on järgmised:Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,5 mg/l Elektrijuhtivus 2500 µS cm-1 20 ºC juures Märkus 1 Jääkkloor ≥0,2 ja ≤0,5 mg/l Märkus 6 Jääkosoon 0,3 mg/l Märkus 6 Kloriid 250 mg/l Märkus 1 Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 Märkus 3 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ebaloomulike muutusteta Märkus 4 Raud 200 µg/l Sulfaat 250 mg/l Märkus 1 Vesinikioonide kontsentratsioon ≥6,5 ja ≤9,5 pH ühik Märkused 1 ja 2 Hägusus Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta NTU Märkus 5 Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100 ml Märkus 7 Kolooniate arv 22 ºC Ebaloomulike muutusteta Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml Märkus 8 Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla tabelis esitatust väiksem, kuid mitte alla 4,5. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m³. Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. Märkus 6 Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega. Märkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi on pärit või mõjutatud pinnaveest. Clostridium perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes. Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv / 250 ml. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 6^1. Radioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Indikatiivdoos käesoleva määruse mõistes on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. (2) Indikatiivdoosi hindab Keskkonnaamet või ekspert kiirgusseaduse mõistes. (3) Joogivee radioloogilised kvaliteedinäitajad on järgmised: Radioloogiline näitaja Parameetri kontrollväärtus Ühik Märkused Triitium 100 Bq/l Märkus 1 Indikatiivdoos 0,10 mSv Märkused 2 ja 3 Radoon 100 Bq/l Märkus 4 Märkus 1 Triitiumit tuleb joogivees määrata juhul, kui joogiveeks kasutatava vee valgalal on tehislikke radionukliide emiteerida võiv rajatis. Märkus 2 Indikatiivdoosi seire toimub määruse lisas kehtestatud korra kohaselt. Märkus 3 Efektiivdoosi hindamine toimub kiirgusseaduse alusel kehtestatud korras. Märkus 4 Radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] § 6^2. Indikatiivdoosi seire () Indikatiivdoosi seirel kasutatakse järgmist strateegiat: 1) Kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi või ordoviitsiumi veekihist pärineva joogivee ja nende kihtide veega segatud muust veekihist pärineva joogivee korral määrab joogivee käitleja joogivees raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 kontsentratsiooni; 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata veekihtidest ja pinnaveest pärineva joogivee korral indikatiivdoosi ei seirata; 3) kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et indikatiivdoosi kujunemisel võivad olulist osa etendada ka punktis 1 nimetamata veekihtidest pärinev joogivesi või täiendavad radionukliidid, on joogivee käitlejal kohustus Terviseameti nõudmisel vastavate radionukliidide kontsentratsioonid joogivees määrata. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] 3. peatükk JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED § 7. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine (1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades: 1) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavatest kraanidest. Kui joogivesi ei vasta nõuetele rakendatakse § 2 lõiget 3; [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] 2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas; 3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas); 4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas; 5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas;. (1^1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele nende näitajate puhul, mis jaotusvõrgus ebasoodsas suunas ei muutu, võib kontrollida veetöötlusjaamas või veevärgis. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (1^2) Vase, plii ja nikli vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Päevasel ajal võetakse juhuslik proov, mille maht on üks liiter. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (1^3) Mikrobioloogiliste näitajate vastavusproove võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (1^4) Proovivõtt jaotusvõrgus, välja arvatud proovivõtt tarbija kraanist, peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste näitajate puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (2) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad. (3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (4) Lõikes 3 nimetatud laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 8. Joogivee kontroll (1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 9 nõuetele. (2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedist ja joogivee töötlemise (eriti desinfektsiooni) tõhususest. (3) Tavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid:Näitaja Uurimise nõuded Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus   Elektrijuhtivus   Escherichia coli   Vesinikioonide kontsentratsioon pH   Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Lõhn   Pseudomonas aeruginosa Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. Maitse   Kolooniate arv 22 ºC juures   Coli-laadsed bakterid   Hägusus   Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (3^1) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb § 9^1 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (4^1) Joogivee käitleja peab joogivee tarbimisest saadava indikatiivdoosi määrama iga kümne aasta tagant, välja arvatud § 6^2 punktis 3 esitatud tingimusel. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (4^2) Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatud, teavitab joogivee käitleja sellest Terviseametit, kes otsustab proovivõtusageduse suurendamise vajaduse üle, et tagada aasta keskmise kontrollväärtuse representatiivsus. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:Ühisveevärgi, mahutite, tsisternide, kanistrite ja pudelite kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas (vt märkus 1) Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas (vt märkus 2) Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas (vt märkus 2) kuni 100 1 1 kümne aasta jooksul 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4 + 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 1 + 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 10 001 kuni 100 000 4 + 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 3 + 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust üle 100 000 4 + 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 12 + 1 iga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l. Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (6) [Kehtetu - RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (7) [Kehtetu - RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (8) Juhul, kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu Terviseamet. [RT I, 16.04.2019, 9 - jõust. 19.04.2019] (9) Proovide arv peab jagunema aja ja koha lõikes võrdselt niipalju kui võimalik. [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] (10) [Kehtetu - RTL 2005, 69, 971 - jõust. 01.07.2005] (11) [Kehtetu - RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 9. Joogivee kontrolli kavandamine (1) Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (1^1) Joogivee kontrolli kavaga tuleb tagada, et inimese tervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni ning et nõuetele vastavuse kohas on vesi tervislik ja puhas. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (1^2) Kvaliteedinäitajate valimisel joogivee kontrolli kavasse tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (2) Kontrolli kavas peab olema esitatud: 1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus; 2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi; 3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad, arvestades eraldi proovide võtmise vajadust juhul, kui veekvaliteeti veevarustussüsteemis ei saa käsitleda umbes ühetaolisena; [RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009] 4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul. (3) Kontrolli kava võib sisaldada järgmist: 1) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll; 2) valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (4) [Kehtetu - RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (5) [Kehtetu - RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] (6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda § 9^1 lõikes 1 nimetatud riskihinnangul. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 9^1. Riskihindamine (1) Joogivee käitleja võib teha erandeid §-s 8 esitatud tava- ja süvakontrolli näitajatest ja proovivõtusagedustest, kui ta on koostanud käesoleva paragrahvi kohase riskihinnangu, mis kooskõlastatakse Terviseametiga. (2) Lõikes 1 nimetatud riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised”. (3) Lõikes 1 nimetatud joogivee kvaliteeti käsitlev riskihinnang peab koosnema vähemalt järgmistest osadest: 1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) joogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine; 3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine; 4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine; 5) riskide haldamise tõendamine; 6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või määramata jätmise alused ja põhjendused. (4) Riskihindamisel tuleb selliste veekogumite puhul, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 100 m³ vett, võtta arvesse veeseaduse § 37 lõike 2 kohaste veeseireprogrammide tulemusi. (5) Riskihindamise tulemuste põhjal tuleb § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu täiendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust suurendada järgmistel juhtudel: 1) paragrahvis 8 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 13^2 lõikes 2 esitatud kohustusi; 2) rahvatervise seaduse § 13^1 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele; 3) on vaja tagada § 9 lõikes 1^1 sätestatud nõuded. (6) Riskihindamise tulemuste põhjal võib § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu lühendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on arvestatud järgmisi tingimusi: 1) määratakse proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse § 2 lõiget 3, § 7 lõiget 1 ja § 10 lõiget 1 ning rahvatervise seaduse § 13^1 lõike 1 punkti 5; 2) paragrahvi 8 lõike 5 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60% näitaja väärtusest; 3) näitaja väljajätmiseks § 8 lõigete 3 ja 4 kohasest seirega hõlmatud loetelust peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30% näitaja väärtusest; 4) paragrahvi 8 lõigete 3 ja 4 kohasest seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee mistahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on sätestatud § 1 lõikes 1; 5) proovivõtusagedust võib vähendada või näitaja loetelust välja jätta vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. (7) Lõiget 6 ei kohaldata Escherichia coli suhtes, mille proovivõtusagedus ei tohi olla väiksem kui § 8 lõikes 5 esitatud sagedus. (8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. (9) Joogivee käitleja teeb teabe riskihindamise läbiviimise kohta ja riskihindamise tulemused avalikkusele kättesaadavaks. (10) Riskihinnang tuleb ajakohastada juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et riskihinnang ei kajasta enam tegelikku olukorda. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] § 10. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine (1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja kohe: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ning andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks; 3) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit. [RT I, 16.04.2019, 9 - jõust. 19.04.2019] (1^1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-s 6^1 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja: 1) kohe uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatud riskihindamise tulemustest sõltuvalt võtma vajaduse korral parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab inimese tervise kaitsmise nõuetele, teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ja andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks. [RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] (2) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning veega varustamine ei ole võimalik muul viisil, siis otsustab Terviseamet sellise vee edasise kasutamise vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nõuetele ning teavitab sellest veekäitlejaid ning tarbijaid. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] (2^1) [Kehtetu - RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] 4. peatükk ANALÜÜSIMEETODID § 11. Analüüsimeetodid (1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks peab kasutama alljärgnevaid analüüsimeetodeid:Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed bakterid EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN ISO 9308-2 Enterokokid EVS-EN ISO 7899-2 Pseudomonas aeruginosa EVS-EN ISO 16266 kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 22 ºC juures EVS-EN ISO 6222 kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 36 ºC juures EVS-EN ISO 6222 Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) EVS-EN ISO 14189 (2) Joogivee keemilised ja indikaatornäitajad, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid, on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6. (3) Täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”: Näitaja Mõõtemääramatus (vt märkus 1) Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) Märkused Alumiinium 25   Ammoonium 40   Antimon 40   Arseen 30   Benso(a)püreen 50 vt märkus 5 Benseen 40   Boor 25   Bromaat 40   Kaadmium 25   Kloriid 15   Kroom 30   Elektrijuhtivus 20   Vask 25   Tsüaniid 30 vt märkus 6 1,2-dikloroetaan 40   Fluoriid 20   Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) 0,2 vt märkus 7 Raud 30   Plii 25   Mangaan 30   Elavhõbe 30   Nikkel 25   Nitraat 15   Nitrit 20   Oksüdeeritavus 50 vt märkus 8 Pestitsiidid 30 vt märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 50 vt märkus 10 Seleen 40   Naatrium 15   Sulfaat 15   Tetrakloroeteen 30 vt märkus 11 Trikloroeteen 40 vt märkus 11 Trihalometaanid kokku 40 vt märkus 10 Orgaanilise süsiniku kogusisaldus 30 vt märkus 12 Hägusus 30 vt märkus 13 Akrüülamiid-, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid Sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.   (4) Lõikes 3 esitatud näitajate puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta näitaja väärtusele vastavaid kontsentratsioone, selle määramispiir peab olema 30% või vähem asjaomasest näitaja väärtusest ja mõõtemääramatus peab vastama lõikes 3 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga kui §-de 5 ja 6 kohased näitaja piirväärtused. (5) Lõikes 3 sätestatud mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui §-des 4–6 sätestatud näitajate piirsisalduste lisahälvet. (6) Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja „avastamispiir”: Näitaja Tõesus (vt märkus 2) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul) Täpsus (vt märkus 3) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul) Avastamispiir (vt märkus 4) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul) Märkused Alumiinium 10 10 10   Ammoonium 10 10 10   Antimon 25 25 25   Arseen 10 10 10   Benso(a)püreen 25 25 25   Benseen 25 25 25   Boor 10 10 10   Bromaat 25 25 25   Kaadmium 10 10 10   Kloriid 10 10 10   Kroom 10 10 10   Elektrijuhtivus 10 10 10   Vask 10 10 10   Tsüaniid 10 10 10 vt märkus 6 1,2-dikloroetaan 25 25 10   Fluoriidid 10 10 10   Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) 0,2 0,2   vt märkus 7 Raud 10 10 10   Plii 10 10 10   Mangaan 10 10 10   Elavhõbe 20 10 20   Nikkel 10 10 10   Nitraat 10 10 10   Nitrit 10 10 10   Oksüdeeritavus 25 25 10 vt märkus 8 Pestitsiidid 25 25 25 vt märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 25 25 25 vt märkus 10 Seleen 10 10 10   Naatrium 10 10 10   Sulfaat 10 10 10   Tetrakloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trikloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trihalometaanid kokku 25 25 10 vt märkus 10 Hägusus 25 25 25   Akrüülamiid, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile   (7) Lõigete 3 ja 6 märkused on järgmised: Märkus 1 Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja väärtusest või parem. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja väärtuse tasemel. Märkus 2 Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardisarjas EVS-ISO 5725. Märkus 3 Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardisarjas EVS-ISO 5725. Märkus 4 Avastamispiir on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve või võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve. Märkus 5 Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%). Märkus 6 Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Märkus 7 Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes. Märkus 8 Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467 Märkus 9 Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%). Märkus 10 Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest. Märkus 11 Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest. Märkus 12 Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484). Märkus 13 Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1. (8) Kui lõigetes 3 ja 6 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, tuleb tagada, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 12. Järelevalve (1) Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab Terviseamet vastavalt «Rahvatervise seadusele» ja «Toiduseadusele» ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt «Toiduseadusele». [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] (2) [Kehtetu - RT I, 24.11.2015, 3 - jõust. 28.11.2015] § 13. Määruse rakendamine (1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee käitlejatele. (2) Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a. (6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (7) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (8) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue trihalometaanide piirsisalduse kohta kehtib kuni 1. jaanuarini 2009. a. Alates 1. jaanuarist 2009. a on trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l. (9) Määruse § 7 lõikes 2 sätestatud nõue jõustub 1. juulil 2003. a. (10) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (11) Määruse § 8 lõikes 11 sätestatud nõudeid rakendatakse tegutsevatele veekäitlejatele alates 30. juulist 2008. a. [RTL 2005, 69, 971 - jõust. 01.07.2005] (12) Määruse § 11 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel võib kasutada lõike 6 kohast tõesust, täpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a. [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] 1 Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 05.12.1998, lk 32–54); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 07.10.2015, lk 6–17). [RT I, 27.09.2017, 1 - jõust. 27.10.2017] Lisa Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid