Teksti suurus:

Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.05.2020, 3

Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.05.2020 nr 21

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves olevate vahendite kasutamiseks Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse andmise tingimused ja kord.

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“.

  (3) Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond (edaspidi piirkond).

  (4) Kui määruse alusel antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 või 56 alusel investeeringuteks ette nähtud regionaalabi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (5) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (6) Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

  (7) Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kes on raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (8) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 7 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) e-toetus – toetuste iseteeninduskeskkond taotluste ja dokumentide esitamiseks;
  2) projekt – tegevus või tegevuste kogum, milleks toetust taotletakse;
  3) põhivara – nii materiaalne põhivara, mida kasutatakse toodete tootmisel ja teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ning kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kui ka ilma füüsilise substantsita immateriaalne põhivara, mis on teistest varadest eristatav mitterahaline vara ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta;
  4) alginvesteering – investeering materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega;
  5) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), juhul kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
  6) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  7) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  8) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
  9) põhivarainvesteering – investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa 5 mõistes;
  10) omafinantseering – toetuse taotleja või juriidilisest isikust kaasfinantseerija rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

§ 3.  Rakendamine

  (1) Meedet viib ellu Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium).

  (2) Meetme toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

  (1) Toetust antakse eesmärgiga elavdada Ida-Viru maakonnas kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, pidurdada nooremaealise elanikkonna väljavoolu ja piirkonna eelisarendamise abil vähendada piirkonna mahajäämust võrreldes teiste Eesti piirkondadega.

  (2) Toetuse saaja peab saavutama vähemalt ühe järgmistest tulemusnäitajatest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud mahus:
  1) projektist kasu saanud unikaalsete ettevõtjate arv on vähemalt kümme;
  2) projektist kasu saanud inimeste arv on vähemalt 50.

  (3) Toetuse saaja peab saavutama vähemalt ühe järgmistest väljundnäitajatest:
  1) lisandunud uute ettevõtluse mitmekesistamist või inimeste tööturul rakendatavaid oskusi arendavate teenuste või tegevuste arv piirkonnas;
  2) ettevõtluse mitmekesistamist või inimeste tööturul rakendatavaid oskusi arendavate teenuste või tegevuste mahu kasv piirkonnas.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 5.  Toetatav projekt

  (1) Toetatakse projekti, millega panustatakse vähemalt ühte § 4 lõikes 2 nimetatud tulemusnäitajasse ning vähemalt ühte § 4 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajasse.

  (2) Määruse alusel toetatakse:
  1) projekte põhivarainvesteeringute tegemiseks (edaspidi põhivarainvesteeringute projekt);
  2) projekte taotleja tegevuste arendamiseks (edaspidi tegevuskulude projekt).

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning dokumentaalselt tõendatavad.

  (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (3) Abikõlblikud on kulud põhivarainvesteeringu tegemiseks või taotleja tegevuse arendamiseks.

  (4) Põhivarainvesteeringu projekti korral on abikõlblikud:
  1) materiaalse põhivara soetamise kulud, sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamine;
  2) põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulud;
  3) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulud;
  4) toetusest teavitamise kulud.

  (5) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (6) Põhivarainvesteeringu projekti ettevalmistamisega seotud kuludeks loetakse:
  1) ehitusliku projekteerimise kulud;
  2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud;
  3) ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise kulud;
  4) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;
  5) keskkonnamõjude hindamise kulud;
  6) ehitusloa väljastamisega seotud kulud;
  7) muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute kulud.

  (7) Tegevuskulude projekti korral on abikõlblikud:
  1) personalikulud;
  2) üldkulud;
  3) uuringute, analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud;
  4) koolituste, nõustamiste, turundustegevuste, seminaride ja õppereiside korraldamise kulud;
  5) teavitustegevuste, sealhulgas toetusest teavitamise kulud.

  (8) Tegevuskulude projekti korral hüvitatakse projekti üldkulud ühtse määra alusel, mis on 25 protsenti projekti otsestest personalikuludest. Kui projektis personalikulusid ei ole, siis üldkulusid ei hüvitata. Projekti üldkuludeks loetakse:
  1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise ja rentimise kulud;
  2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulud;
  3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara ning kontoritehnika ostmise ja rentimise kulud;
  4) kütte-, vee- ja elektrikulud;
  5) ruumide rendikulud.

  (9) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna.

  (10) Abikõlblikud on projektiga seotud kulud, mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja tasutakse enne toetuse maksetaotluse esitamist.

  (11) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu loetakse tekkinuks, kui kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatav. Lihtsustatud kulude korral peavad kulu aluseks olevad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (12) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, on põhivarainvesteeringu projekti korral abikõlblikud lõigetes 4 ja 9 ning tegevuskulude projekti korral lõigetes 7 ja 9 nimetatud kulud.

  (13) Kui põhivarainvesteeringu projekti toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse grupierandi liikide mõistes, loetakse abikõlblikuks järgmised kulud:
  1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi korral lõigetes 4 ja 9 nimetatud alginvesteeringu kulud, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest;
  2) kohalikule taristule antava investeeringuteks ette nähtud abi korral on abikõlblikud lõigetes 4 ja 9 nimetatud kulud.

  (14) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) sularahas tasutud kulud;
  2) kinnisasja soetamise kulud;
  3) trahv, vaidlustega seotud õigusabikulud, kohtukulud ja viivis;
  4) projektijuhtimise kulud;
  5) erisoodustusmaks;
  6) mitterahaline sissemakse;
  7) kulud, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;
  8) kulud, mis on tehtud väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (15) Tegevuskulude projekti edasiantava toetuse korral peab toetuse andmine olema korraldatud avalikult ja läbipaistvalt.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, kui projekt algab ja lõpeb ning projektiks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise päeval, välja arvatud juhul, kui tegemist on põhivarainvesteeringu projektiga ning toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse mõistes.

  (3) Kui põhivarainvesteeringu projekti toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse mõistes, ei tohi taotleja projekti alustada ega võtta kohustusi projekti elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt kuni taotlusvooru aastale järgneva aasta lõpuni ja selle pikendamist kuni kuue kuu võrra võib toetuse saaja taotleda järgmistel tingimustel:
  1) projekti elluviimiseks on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud;
  2) projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud taotluse enne abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-toetuse kaudu.

  (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-toetuse kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 8.  Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa põhivarainvesteeringu projekti korral on 1 650 000 eurot ja tegevuskulude projekti korral 200 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa põhivarainvesteeringu projekti korral on 40 000 eurot ja tegevuskulude projekti korral 10 000 eurot.

  (2) Toetuse osakaal põhivarainvesteeringu projekti korral on kuni 75 protsenti, tegevuskulude projekti korral kuni 90 protsenti tegevuste abikõlblikest kuludest.

  (3) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.

  (4) Kui toetust käsitatakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 mõistes, on maksimaalne toetus suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (5) Kui toetust käsitatakse abina kohalikule taristule üldise grupierandi määruse artikli 56 mõistes, ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.

  (6) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.

  (7) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
  1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
  2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
  3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
  4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (8) Kui toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse mõistes või vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes ja projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahenditest ja käesoleva määruse alusel antavast toetusest finantseerimise osakaal ületada kokku vastavale abile kohalduvaid finantseerimismäärasid.

3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 

§ 9.  Toetuse taotlemine

  (1) Taotluse esitamise tähtaja, taotlusvooru eelarve ja tingimused kuulutab rakendusüksus välja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Taotlusvooru rahalisest mahust teavitab ministeerium rakendusüksust enne taotlusvooru väljakuulutamist. Põhivarainvesteeringu projektidele ja tegevuskulude projektide taotlusvoorud kuulutatakse välja eraldi.

  (2) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtajaks.

  (3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-toetuse kaudu.

  (4) Kui taotluse esitamisel esineb e-toetuses tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

  (5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui samaaegselt on avatud taotlusvoor põhivarainvesteeringu projektidele ja tegevuskulude projektidele, saab taotleja esitada taotluse mõlemas voorus.

  (6) Sama taotleja ei saa põhivarainvesteeringu projektile toetust rohkem kui üks kord. Tegevuskulude projektile ei saa toetust rohkem kui kahes järjestikuses taotlusvoorus.

§ 10.  Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotlejaks võib olla sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik isik, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus või riik. Taotleja põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või ellu viidud ühekordsed projektid peavad toetama §-s 5 nimetatud projekti rakendamist.

  (2) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

  (3) Kui taotleja on varem saanud käesoleva määruse alusel toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.

  (4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

  (5) Kui toetust taotletakse põhivarainvesteeringu projektile, peab taotlejal olema selle kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, kasutusõigus, sealhulgas peab ta olema kinnistu omanik või omama kinnistu kasutamiseks tähtajalist rendi- või üürilepingut, hoonestusõigust või kasutusvaldust vähemalt viis aastat pärast projektile viimase makse tegemist.

§ 11.  Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente ja informatsiooni ulatuses, mis võimaldab kontrollida taotleja ning projekti vastavust nõuetele ning hinnata projekti vastavalt § 12 lõikes 5 nimetatud kriteeriumidele:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti nimetus, asukoht, tegevused, eesmärgid, oodatavad tulemused ja väljundnäitajad;
  3) projekti tegevuste algus- ja lõpptähtpäev;
  4) kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;
  5) kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega;
  6) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;
  7) projektimeeskonna liikmete kompetentside kirjeldus;
  8) põhivarainvesteeringu korral, kui taotleja ei ole kinnistu omanik, siis kinnistu kasutusõigust sisaldav rendi-, hoonestusõiguse või kasutusvalduse leping;
  9) ehitamise korral ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;
  10) regionaalabi korral taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 2 punkti 5 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
  11) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest toetusmeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (3) Ehitamise korral peab valmiv ehitis olema kasutatav kõigile selle objekti kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele.

  (4) Paragrahvi 10 lõikes 5 nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid võib esitada pärast § 13 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemist.

§ 12.  Taotluste menetlemine ja hindamine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

  (2) Rakendusüksus viib esmalt läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (3) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
  1) hindamiskriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (osakaal 40 protsenti);
  2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal 30 protsenti);
  3) hindamiskriteerium 3 – projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 30 protsenti);
  4) lisakriteerium – projekti uudsus.

  (6) Projekti vastavust hindamiskriteeriumidele 1–3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Lisakriteeriumi lõikes saab anda kuni 0,5 punkti.

  (7) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult ministeeriumiga ja mis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (8) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kriteeriumide 1–3 koondhinne on vähemalt 2,75 ja kriteeriumides 1–3 on hinnatud vähemalt hindega 2.

  (9) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui sellele hindamisel antud kriteeriumide 1–3 koondhinne on alla 2,75 või vähemalt üht kriteeriumidest 1–3 on hinnatud madalamalt kui hindega 2.

  (10) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse hindamistulemuste alusel pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said hindamiskriteeriumi 1 raames kõrgema hinde.

§ 13.  Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise summa ei ületa pingerea alusel taotlusvooru eelarvet.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui taotletud toetuse summa või projekti kulud ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade vahendite mahu tõttu. Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul § 10 lõikes 5 nimetatud tingimuste täitmiseni või muul põhjendatud juhul.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse projekti puhul, mis ei ületa § 12 lõikes 8 nimetatud lävendit või mille summa ületab pingerea alusel taotlusvooru eelarvet.

  (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses (edaspidi otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.

  (7) Otsuses sätestatakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
  5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
  6) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sättele;
  7) projekti eesmärk, projekti tegevused ja elluviimise eeldatav ajakava;
  8) projekti mõõdetavad näitajad koos sihttasemetega;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) toetuse saaja kohustused;
  11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  14) otsuse tegija andmed;
  15) toetuse andmisega kaasnev kõrvaltingimus, kui tegemist on kõrvaltingimusega otsusega;
  16) toetuse maksmise tingimused;
  17) taotluse osalise rahuldamise otsuse puhul põhjendus.

  (8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

§ 14.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
  1) ei ole kooskõlas projekti tegevuste ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
  2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
  3) seab kahtluse alla projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  4) ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates.

  (4) Toetuse saaja võib kooskõlastatult rakendusüksusega muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise tegevuse eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsendi võrra tingimusel, et ei muutu projekti väljundid, tulemused ja eesmärgid ning projekti abikõlblike kulude kogumaht ning toetuse osakaal ei suurene. Sama tegevuse eelarverea piires võib toetuse saaja teha muudatusi rakendusüksusega kooskõlastamata.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega.

4. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 15.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (2) Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse info projekti edenemise ning oodatavate tulemuste ja väljundnäitajate saavutamise kohta rakendusüksuse ette antud vormil e-toetuse kaudu.

  (3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 16.  Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude või ühtse määra alusel vastavalt otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 10 protsenti.

  (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega.

  (3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetluse, kui:
  1) maksetaotluses esineb puudus;
  2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
  3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge.

  (5) Projektile, mille osas on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.

  (6) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on järgmised:
  1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
  2) projekti kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
  3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

  (7) Kõik projekti raames tehtud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja pangakontolt.

  (8) Toetuse saaja võib taotleda toetuse väljamaksmist pärast kulu tekkimist ja omafinantseeringu tasumist.

  (9) Lõike 8 kohase makse saamisel esitab toetuse saaja rakendusüksusele kulu toetuse ulatuses tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.

  (10) Tegevuskulude projekti korral võib taotleda osa toetuse väljamaksmist ettemaksena. Ettemakse suurus ei tohi ületada 60 protsenti kogu toetussummast. Ettemakse saamise korral saab toetuse saaja taotleda järgmist väljamakset pärast ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamise tõendamist.

  (11) Riigi Tugiteenuste Keskusel on õigus tasaarveldada projekti järgmise aruandeperioodi eest välja makstavat toetus projekti varasema aruandeperioodi käigus tagasinõutud toetusega.

§ 17.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub:
  1) tagama otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust otsusega vastavuses;
  3) tagastama toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi;
  4) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  5) esitama võrreldavad hinnapakkumised üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, kui projekti elluviimiseks teenuse, asja või ehitustöö ostutehing on suurem kui 5000 eurot, või põhjendama pakkumiste esitamise võimatust, kui tegemist ei ole riigihangete seaduse subjektiga;
  6) esitama rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
  7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
  8) taotlema projekti kestuse, tegevuste või kulude muutmiseks rakendusüksuselt nõusolekut, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
  9) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga võrreldes;
  10) võimaldama rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
  11) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud projektiga seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  12) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  13) näitama projekti abikõlblikkuse perioodil ja pärast selle lõppu kuni sihipärase kasutamiskohustuse lõpuni rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on Ida-Virumaa programmi raames antud toetusega;
  14) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse ja toetusega ning projektiga seonduvat dokumentatsiooni ja materjale viis aastat pärast projektile viimase makse tegemisest;
  15) kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitama projektiga seotud dokumente kümme aastat projektile viimase makse tegemisest;
  16) tagama põhivarainvesteeringu korral projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest, mis ei takista selle perioodi jooksul masinate või seadmete väljavahetamist, kui need on vananenud või purunenud, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas eespool nimetatud miinimumperioodi jooksul;
  17) regionaalabina antud toetuse korral tagama, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 2 punkti 5 mõistes;
  18) põhivarainvesteeringu korral kooskõlastama rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  19) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  20) viivitamata kirjalikult informeerima tegevuste käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ja projekti edasise jätkamise otstarbekust;
  21) vähese tähtsusega abi edasi andmisel kontrollima abisaaja vähese tähtsusega abi jääki enne tegevuste elluviimist ja veenduma, et vähese tähtsusega abi jääk võimaldab abi edasi anda;
  22) vähese tähtsusega abi edasi andmisel kohustuma pidama arvestust antava abi kohta ning teavitama abi saajat abi andmisest;
  23) vähese tähtsusega abi edasi andmisel esitama rakendusüksusele andmed vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimede ja antud abi summadega rakendusüksuse määratud vormil, mitte harvem kui kord kvartalis.

§ 18.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid toetuse taotlemise, kasutamise ja nendega seonduvate protseduuride kohta.

§ 19.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus kohustub:
  1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;
  2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 6 nimetatud informatsioon, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
  5) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase toetuse makse tegemisest arvates;
  6) pärast otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu;
  7) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.

§ 20.  Rakendusüksuse õigused

  Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  3) vähendada toetust, kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse määra;
  4) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi vastavalt §-le 21, kui toetuse saaja ei saavuta projektis oodatavaid tulemusi või väljundnäitajaid või toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.

5. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 21.  Toetuse tagasinõudmise alused

  (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse järgmistel juhtudel:
  1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud;
  2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  4) projekti oodatavate tulemuste saavutamine või põhivarainvesteeringu korral sihipärane kasutamine viie aasta jooksul pärast projektile viimase makse tegemisest vastavalt ettenähtud tingimustele ja tähtajale ei ole võimalik, sealhulgas toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks;
  5) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel.

  (2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui:
  1) puudust on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
  2) toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates;
  3) toetuse saajalt tagasi nõutav summa jääks alla 100 euro.

  (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (4) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

  (5) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades.

  (6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.

  (7) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

  (8) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

  (9) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

6. peatükk Vaidemenetlus 

§ 22.  Vaide esitamine ja menetlemine

  (1) Taotlejal on õigus esitada vaie 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui taotleja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaide lahendab rakendusüksus.

  (2) Vaide esitamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korrast.

Jaak Aab
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler

/otsingu_soovitused.json