Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks

Vastu võetud 11.05.2023 nr 26

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2¹ lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile ja toiduainetööstusele toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2.  Riigiabi

  (1) Toetust antakse Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. a teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 kohase riigiabina Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud.

  (2) Valdkonnad, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud, on § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud toiduainetööstuse tegevusvaldkond.

  (3) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsevale põllumajandustootjale toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi).

§ 3.  Toetuse taotleja

  (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (edaspidi põllumajandustooted) esmatootmisega järgmises tegevusvaldkonnas:
  1) seakasvatus;
  2) linnukasvatus;
  3) kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatus avamaal;
  4) köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones.

  (2) Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb taotluse esitamise ajal ja tegeles taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal tegevusalal, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102) ning lemmikloomade valmistoidu tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 1092).

§ 4.  Nõuded taotlejale

  (1) Paragrahvis 3 nimetatud isiku (edaspidi taotleja) suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti.

  (2) Toetust ei anta riigiabi ajutise raamistiku punkti 52 alusel taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.

  (3) Kui toetust taotleb äriühing, kes on täielikult üle võtnud oma füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes oli füüsilisest isikust ettevõtja, kuulunud põllumajandusettevõtte või toiduainetöötlemise ettevõtte (edaspidi töötlemisettevõte), võetakse toetuse saamiseks esitatud nõuete kindlaks tegemiseks arvesse ka ülevõetud ettevõtte asjakohased andmed.

2. peatükk Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antav toetus 

§ 5.  Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antava toetuse andmise tingimused

  (1) Toetust antakse riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt:
  1) maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” § 2 lõike 3 punktides 3–6 nimetatud emise (edaspidi emis) või muu sea kohta, keda taotleja pidas põllumajandusloomade registri andmetel 31. detsembri 2022. aasta seisuga ja kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal;
  2) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende broilerite, partide, hanede või kalkunite koguarvu aritmeetilise keskmise alusel, kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal;
  3) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende munakanade arvu aritmeetilise keskmise alusel, kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal;
  4) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende vuttide arvu aritmeetilise keskmise alusel, kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal;
  5) hektari kohta, millel taotleja kasvatas 2022. aastal kartulit;
  6) hektari kohta, millel taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja;
  7) hektari kohta, millel taotleja kasvatas 2022. aastal maasikat, puuvilja või marju;
  8) köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta, millel taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimi, maasikat või lilli.

  (2) Seakasvatuse puhul antakse toetust emise või muu sea kohta, kui 2022. aastal on toimunud põllumajandusloomade registri andmetel sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja või tapamajja. Tegevuskohast välja liikumiseks selle määruse tähenduses ei loeta sigade liikumist taotleja eri tegevuskohtade vahel.

  (3) Kui taotlejal puudus 31. detsembri 2022. aasta seisuga emis, antakse muu sea kohta toetust üksnes siis, kui taotleja pidas 31. detsembri 2022. aasta seisuga vähemalt 20 siga.

  (4) Linnukasvatuse puhul antakse toetust, kui taotleja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist müügitulu ja ta pidas:
  1) lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil keskmiselt kokku vähemalt 25 broilerit, parti, hane või kalkunit;
  2) lõike 1 punktis 3 nimetatud perioodil keskmiselt vähemalt 25 munakana;
  3) lõike 1 punktis 4 nimetatud perioodil keskmiselt vähemalt 100 vutti.

  (5) Lõike 1 punktides 2–4 sätestatud lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamisel võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) aluseks nimetatud ajavahemikul registripidajale maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” kohaselt teavitatud lindude arvu ning ümardab saadud tulemuse täisarvuni.

  (6) Avamaal kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul antakse toetust, kui taotleja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist kogu tema kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuride aluse maa hektari kohta vähemalt 500 eurot müügitulu ning ta kasvatas 2022. aastal:
  1) kartulit vähemalt 0,5 hektaril;
  2) köögivilja vähemalt 0,5 hektaril;
  3) maasikat, puuvilja või marju kokku vähemalt 0,5 hektaril.

  (7) Köetava kasvuhoone puhul antakse toetust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimi, maasikat või lilli vähemalt üheksal kuul, sealhulgas oktoobris ja novembris, köetavas kasvuhoones vähemalt 100 ruutmeetril;
  2) kasvuhoone on registreeritud ehitisregistris ja sellel on kasutusluba või selle kohta on esitatud kasutusteatis, välja arvatud enne 1995. aastat õiguslikul alusel ehitatud kasvuhoone, mille puhul kasutusluba või kasutusteatis ei ole nõutav;
  3) taotleja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist müügitulu.

§ 6.  Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antava toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine

  (1) Toetuse ühikumäärad on järgmised:
  1) emise kohta kuni 67 eurot;
  2) emise kohta, keda peeti Saaremaal, kuni 80 eurot;
  3) muu sea kohta kuni 4,30 eurot;
  4) muu sea kohta, keda peeti Saaremaal, kuni 5,20 eurot;
  5) broileri, pardi, hane ja kalkuni kohta kuni 0,85 eurot;
  6) munakana kohta kuni 0,60 eurot;
  7) vuti kohta kuni 0,13 eurot;
  8) avamaal kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul kuni 100 eurot hektari kohta;
  9) köetavas kasvuhoones köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika- või lille- kasvatuse puhul kuni kaheksa eurot ruutmeetri kohta.

  (2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA lõikes 1 nimetatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (3) Toetuse suurus ühe taotleja kohta on riigiabi ajutise raamistiku punkti 62 alapunkti a kohaselt 250 000 eurot võttes arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem antud toetuse summa.

  (4) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad võivad kokku saada toetust 250 000 euro ulatuses.

  (5) Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi koos jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot.

  (6) Toetuse suuruse arvutamisel vähese tähtsusega abi puhul loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antav toetus 

§ 7.  Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse andmise tingimused

  (1) Toetust antakse riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt taotleja töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamiseks. Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses.

  (2) Toetust antakse üksnes siis, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvuga 10 protsendi võrra halvenenud.

§ 8.  Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse suuruse arvutamine

  (1) Toetuse suurus § 7 lõikes 1 sätestatud töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulust, mis tekkis ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal, lahutatakse töötlemisettevõtte 2021. aasta samal ajavahemikul tekkinud energiakulu.

  (2) Toetuse suuruse arvutamisel ei võeta arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel universaalteenusena tarbitud elektri kulu ega tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikult ostetud energia maksumust.

  (3) Toetust saab taotleda minimaalselt 1000 eurot ühe taotleja kohta ja maksimaalselt 200 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem antud toetuse summa, mis ei tohi ületada riigiabi ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära.

  (4) Taotleja ning taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad võivad kokku saada toetust 350 000 euro ulatuses.

  (5) Kui taotlejate esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalses võimalikus ulatuses, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

4. peatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 9.  Taotluse esitamine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas ajavahemikul 14. juunist kuni 21 juunini 2023. aastal ja põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ajavahemikul 4. juulist kuni 11. juulini 2023. aastal PRIA-le taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
  1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed;
  2) taotleja registrikood;
  3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse;
  4) teave taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
  5) teave § 4 lõikes 3 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja põllumajandusettevõtte või töötlemisettevõtte ülevõtmise kohta;
  6) teave taotleja suuruse kohta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa 1 tähenduses.

  (2) Kui toetust taotleb § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsev isik, esitab ta lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:
  1) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2022. aastal kartulit, köögivilja, maasikat, viljapuid või marjapõõsaid, ning selle põllu number ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, kui ta ei ole selle põllumajandusmaa kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuste taotlust või erakorralise toetuse taotlust, ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus;
  2) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paiknes 2022. aastal taotleja kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuridealune maa, selle põllumaa ja püsikultuuridealuse maa pindala 0,01 hektari täpsusega, kui ta ei ole selle maa kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuste taotlust ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus, kui taotleja taotleb toetust avamaal kasvatud põllumajanduskultuuri kohta;
  3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses olev köetav kasvuhoone, selle kasvuhoone ehitisregistri kood ja köetav pind ruutmeetri täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, ning 2022. aastal selles kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ja kasvuhoone kasutusperiood;
  4) nõusolek saada toetust vähese tähtsusega abina § 2 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Kui toetust taotleb § 3 lõikes 2 nimetatud toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsev isik, esitab ta lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
  1) selle isiku väljastatud arve, kellelt taotleja ostis töötlemisettevõtte jaoks energiat, või muu dokument, millega tõendatakse töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2021. ja 2022. aastal;
  2) töötlemisettevõtte energiakulu tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
  3) teave selle kohta, kas taotleja töötlemisettevõttes 2022. aastal elektrituruseaduse alusel on tarbinud elektrit universaalteenusena.

§ 10.  Taotluse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajaduse korral kohapealse kontrolli käigus.

  (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

  (3) Taotleja majandustegevusega seotud andmed tehakse kindlaks 2022. aasta majandusaasta aruande ja tuludeklaratsiooni vorm E andmete põhjal, mis peab olema esitatud äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 30. juuniks.

  (4) Taotleja teeb PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud.

§ 11.  Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine

  (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud § 2 lõike 1 nimetatud riigiabi ajutise raamistiku alusel esitatud riigiabi teatisekohta lubava otsuse.

  (3) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (4) Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina, jäetakse taotlus rahuldamata.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 12.  Rakendussätted

Maaeluministri 16. jaanuari 2023. a määruse nr 2 „2023. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.”.

§ 13.  Määruse kehtivus

  Määrus kehtib 30. juunini 2024. aastal.