Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded
Vastu võetud 11.06.2015 nr 34
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 93 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse metsatee seisundinõuded (edaspidi seisundinõuded).
(2) Metsatee käesoleva määruse tähenduses on ehitusseadustiku § 93 lõikes 1 nimetatud riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee.
(3) Seisundinõuetega määratakse metsatee seisund, mis tagab metsatee kandevõime, võimaldab teha ohutult metsamajandustöid ja liigelda liiklusseaduse ning metsatee kasutamise ja kaitse nõudeid täites.
§ 2. Ohutu liiklemise tagamine ja liikluskorraldusvahendid
(1) Ohutu liiklemise tagamiseks peab metsatee või selle lõik vastama käesoleva määrusega sätestatud üldistele seisundinõuetele.
(2) Metsatee või selle lõik, kus ohutu liiklemine ei ole tagatud metsamajandustööde tõttu või muul põhjusel, tähistatakse liiklusmärgiga majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” kohaselt.
(3) Metsateed valdaval riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel (edaspidi metsatee valdaja) on õigus metsamaterjali laadimise ja töötlemise ajaks või juhul, kui liiklusmärgiga tähistamisega ei ole võimalik luua tingimusi ohutuks liiklemiseks, sulgeda metsatee või selle lõik lõikes 2 nimetatud määruse § 9 lõike 1 punktis 17 sätestatud keelumärgiga nr 331 „Sissesõidu keeld” koos lisatahvliga, mis paigaldatakse laadimise või töötlemise või ohtliku ala vahetusse lähedusse.
§ 3. Omanikujärelevalve
Metsatee seisundinõuetele vastavuse üle korraldab järelevalvet metsatee valdaja.
2. peatükk Metsatee seisundinõuded ja nende tagamine
§ 4. Metsatee seisundinõuded
(1) Metsatee üldised seisundinõuded on:
1) metsateel liiklust ohustavad esemed, surnud linnud ja loomad peavad olema eemaldatud;
2) metsateelt ja metsatee äärest peavad olema kõrvaldatud ohtlikud puud;
3) metsatee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
4) defektsed tähispostid peavad olema asendatud;
5) truubi kohal ja sillal ei tohi olla auke ega läbivajumisi;
6) sildade maha- ja pealesõidud ning piirded peavad olema tähistatud, kui silla sõidutee laius on kitsam metsatee laiusest;
7) sildade ja truupide kandevõime, kui see on väiksem lubatud maksimaalsest autorongi tegelikust massist, peab olema liiklusmärkidel märgitud.
(2) Vastavus lõike 1 punktides 1–5 nimetatud üldistele seisundinõuetele tuleb tagada ühe kuu jooksul ajast, mil metsatee valdaja sai teada seisundinõuetele mittevastavusest.
(3) Metsatee seisundinõuded metsatee järkude kaupa on esitatud käesoleva määruse lisas.
§ 5. Metsatee seisundinõuete tagamine
(1) Metsatee seisundinõuete tagamine on kohustuslik kõigile metsatee valdajatele.
(2) Metsatee või selle lõigu seisund peab vastama käesoleva määrusega kehtestatud metsatee järgu seisundinõuetele.
(3) Metsatee või selle lõigu hooldamisega tagatakse iga metsatee või selle lõigu vastavus sellele metsatee lõigule määratud järgu seisundinõuetele.
(4) Juhul kui metsatee või selle lõik on amortiseerunud ja hooldamisega ei ole vastavus seisundinõuetele saavutatav, teostatakse metsatee või selle lõigu rekonstrueerimistööd.
§ 6. Metsamaterjali ladustamine metsatee ääres
(1) Metsamaterjali ladustamine metsatee äärde tuleb kooskõlastada metsatee valdajaga.
(2) Ladustamisel ja laadimistöödel tuleb järgida keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” (edaspidi metsa majandamise eeskiri) § 81 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
3. peatükk Metsatee liigid ja järgud
§ 7. Metsatee liigid
(1) Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).
(2) Kruusatee on metsatee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
(3) Pinnastee on metsatee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajalise kasutamisega väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel.
§ 8. Metsatee järgud
(1) Metsateed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel:
1) 1. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on rohkem kui 10 000 tm aastas ning seda metsateed kasutatakse väljaveoks aasta ringi, v.a kevadisel intensiivsel teede lagunemise ajal;
2) 2. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000–10 000 tm aastas ning seda metsateed kasutatakse väljaveoks aasta ringi, v.a kevadisel intensiivsel teede lagunemise ajal;
3) 3. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000–10 000 tm aastas ning seda metsateed kasutatakse väljaveoks külmal või kuival ajal;
4) 4. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on 1000–10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal ajal;
5) 5. järgu metsatee on tee, millel üldjuhul ei toimu metsamaterjali väljavedu.
(2) Metsatee järgu määrab metsatee valdaja teelõikude kaupa. Metsatee järk märgitakse riiklikus teeregistris.
4. peatükk Määruse rakendamine
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määrus nr 49 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded” tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.
Marko Pomerants
Minister
Andres Talijärv
Kantsler
Lisa Metsatee seisundinõuded