Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.06.2015
Avaldamismärge:RT I, 16.06.2015, 7

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud” muutmine

Vastu võetud 11.06.2015 nr 66

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 101 lõike 10 ja § 143 lõike 7 alusel.

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 1. gruppi kuuluvad A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid;”;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi diagnoosiga 1. gruppi kuuluv juht:
1) peab enne tervisetõendi väljastamist läbima vastava eriarsti konsultatsiooni ja tal peab olema eriarsti hinnang, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud;
2) peab olema läbinud arstliku läbivaatuse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.”;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kontrollimatu alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes;
4) sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas, ja arsti hinnangul võimetus hoiduda mootorsõiduki juhtimisest nende mõju all;”;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet;”;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:

„9) epilepsia, mida käesoleva määruse tähenduses käsitatakse kahe või enama epileptilise hoona, mis on toimunud vähem kui viieaastase vahega;
10) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom või selle kahtlus, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede osaline või täielik sulgus, 15 või enam korduvat hingamispausi une ajal, millega kaasnevad vere hapniku saturatsiooni langus ja unehäired;
11) raske neerupuudulikkus, mille esinemisel võib mootorsõidukijuhile või juhtimisõiguse taotlejale erandkorras lubada mootorsõiduki juhtimist korrapärase arstliku läbivaatuse ja nefroloogi põhjendatud otsuse alusel.”;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ravitav alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel;
3) piisava kestusega võõrutusperiood varasema sõltuvuse järel psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas;”;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 5–7 sõnastatakse järgmiselt:

„5) teadvusekaotuse ja epileptiliste hoogude esinemine neuroloogi otsuse alusel, kui vähemalt ühe aasta jooksul ei ole esinenud ühtegi epileptilist hoogu. Mootorsõidukijuhi juhtimisvõimet tuleb jälgida ajani, mil juhil ei ole esinenud epileptilist hoogu vähemalt viis aastat;
6) kaasasündinud, trauma- või neurokirurgilise operatsiooni järgne või haigusest põhjustatud psüühikahäire, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet;
7) muu haigus, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet, sealhulgas organi siirdamise järgne seisund korrapärase arstliku läbivaatuse alusel;”;

8) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom, kui eriarsti hinnangul on terviseseisundi kontroll asjakohase raviga tagatud;
9) raske neerupuudulikkus perioodilise arstliku kontrolli ja nefroloogi põhjendatud otsuse alusel.”;

9) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Lõike 2 punktis 5 nimetatud epileptiliste hoogude ja juhtimisvõime hindamise seosed on järgmised:
1) esile kutsutud epileptiline hoog – mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui on ebatõenäoline epileptilist hoogu esile kutsuva teguri mõju ja epileptilise hoo esinemine mootorsõidukit juhtides;
2) esmane või ühekordne epileptiline hoog – mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja võib põhjaliku arstliku läbivaatuse ja neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilist hoogu pole esinenud vähemalt kuue kuu jooksul;
3) magades esinev epileptiline hoog – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilise hoo muster on tuvastatud aja vältel, mis ei ole lühem kui vajalik hoovaba ajavahemik epilepsia korral;
4) epileptiline hoog, millega ei kaasne teadvuse kaotust ja tegutsemisvõime vähenemist – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilise hoo muster on tuvastatud aja vältel, mis ei ole lühem kui vajalik hoovaba ajavahemik epilepsia korral;
5) epileptiline hoog, mis on põhjustatud arsti poolt antiepileptilise raviskeemi muutmisest või ravimiannuse vähendamisest – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui antiepileptilise raviskeemi muutmisest või ravimiannuse vähendamisest on möödunud vähemalt kuus kuud. Ravi taastamisel võib mootorsõidukijuhi tunnistada juhtimisvõimeliseks kolme kuu möödumisel ravi taastamisest;
6) epilepsia kuratiivse kirurgilise ravi järel võib mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tunnistada neuroloogi otsuse alusel juhtimisvõimeliseks, kui epileptilist hoogu pole esinenud vähemalt ühe aasta jooksul.”;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi diagnoosiga 2. gruppi kuuluv juht:
1) peab enne tervisetõendi väljastamist läbima vastava eriarsti konsultatsiooni ja tal peab olema eriarsti hinnang, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud;
2) peab olema läbinud arstliku läbivaatuse üks kord aasta jooksul.”;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas, või nende ainete kuritarvitamine;”;

12) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet;”;

13) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11) epilepsia, välja arvatud juhul, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas vähemalt kümme aastat ja selle aja jooksul ei ole rakendatud antiepileptilist ravi;
12) kaasasündinud, trauma- või neurokirurgilise operatsiooni järgne või haigusest põhjustatud psüühikahäire, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet;”;

14) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) raske või pöördumatu neerupuudulikkus;
16) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom.”;

15) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel;
2) piisava kestusega võõrutusperiood varasema sõltuvuse järel psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas;
3) muu haigus, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet, sealhulgas keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom, kui eriarsti hinnangul on terviseseisundi kontroll asjakohase raviga tagatud;”;

16) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) epilepsia sõltuvalt epileptiliste hoogude iseloomust.”;

17) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Lõike 2 punktis 4 nimetatud epileptiliste hoogude ja juhtimisvõime hindamise seosed on järgmised:
1) esile kutsutud epileptiline hoog, mida põhjustav tegur on tuvastatav ning epileptilist hoogu esile kutsuva teguri mõju ja epileptilise hoo esinemine mootorsõidukit juhtides on ebatõenäoline – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib tunnistada juhtimisvõimeliseks põhjaliku arstliku läbivaatuse, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsuse alusel, kusjuures epileptilise hoo esinemise võimalikkus peab jääma alla 2% aastas;
2) esmane või ühekordne epileptiline hoog – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib tunnistada juhtimisvõimeliseks põhjaliku arstliku läbivaatuse, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsuse alusel, kui epileptilisi hooge pole esinenud vähemalt viis aastat antiepileptilisi ravimeid kasutamata.”;

18) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) A-, AM-, B-, BE-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, T-kategooria traktori ja liikurmasina, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhtide ja juhtimisõiguse taotlejate ning mootorsõidukijuhtide õpetajate tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või liiklusmeditsiini komisjon.”;

19) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks.

20) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhil peavad tervisekontrollile tulles kaasas olema isikut tõendav dokument, juhtimise ajal alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jms) ja obstruktiivse uneapnoe sündroomi ravis kasutatava meditsiiniseadme kasutamist tõendav eriarsti kinnitus.”;

21) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli käigus täidetavas tervisedeklaratsioonis täidetakse andmeväljad käesolevas määruses sätestatud tervisenõuete kohta.”;

22) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kehamassiindeksi arvutamine ja kaelaümbermõõdu mõõtmine.”;

23) paragrahvi 14 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Määruse § 3 lõige 5, § 4 lõike 1 punkt 10, § 4 lõike 2 punkt 8, § 5 lõige 4 ja § 6 lõike 1 punkt 16 jõustuvad 31. detsembril 2015. a, § 9 lõige 21 jõustub 31. detsembril 2016. a.”;

24) määruse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:

„, Euroopa Komisjoni direktiiv 2014/85/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 194, 2.07.2014, lk 10–13)”.

Taavi Rõivas
Peaminister

Rannar Vassiljev
Tervise- ja tööminister

Heiki Loot
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json