Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Halduslepingu nr 16 muutmise leping nr 177

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rahastamisvahendite haldamiseks ja rakendamiseks

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, 13. juunil 2017. a.

Eesti Vabariigi Maaeluministeerium registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab maaeluminister Tarmo Tamm

ja

Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, keda edaspidi nimetatakse eraldi „pool” ja koos „pooled”, sõlmisid 17. jaanuaril 2017. a halduslepingu nr 16 (edaspidi leping). Pooled leppisid kokku, et lepingut täiendatakse uue lisaga nr 3. Lisas nr 3 sätestatakse rahastamisvahendi „Vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaen” rakendamise täpsemad tingimused järgmises sõnastuses:

1. Rahastamisvahendi rakendamisperiood

1.1. Sihtasutus avab rahastamisvahendi „Vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaen” pärast rahastamisvahendi rakendamiseks vajalike vahendite laekumist vastava sihtasutuse kontole.

2. Rahastamisvahendi eelarve

2.1. Rahastamisvahendi „Vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaen” laenulepingutega väljastatud laenude rakendamiseks on ette nähtud 4 000 000 eurot, sh EMKF osalus 75% ja riigi eelarve osalus 25%.

3. Üldised nõuded

3.1. Laenu võib anda turutingimustel või abina (s.o riigiabina või vähese tähtsusega abina). Sihtasutuste poolt laenu intressi alandamist (mis võib tuleneda ka tagatise nõude alandamisest) võrreldes turutingimustega käsitletakse abina laenusaajale.

3.2. Laenu suurus ühele taotlejale on vahemikus 10 000 – 400 000 eurot.

3.3. Laenuperioodi pikkus on kuni 15 aastat. Sihtasutus võib vajaduse tekkides anda sellest maksepuhkust kuni 5 aastat, kuid kokku ei tohi kogu laenuperioodi pikkus ületada 15 aastat. Maksepuhkuse vajadust tuleb põhjendada. Laenuperioodi alguses antud maksepuhkus peab olema seotud kavandatava investeeringu tegemiseks ja äritegevuse käivitumiseks kuluva ajaga.

3.4. Sihtasutus võib anda rahastamisvahendist otselaene või laenata koos krediidi- või finantseerimisasutusega.

3.5. Tagatisega peab olema kaetud vähemalt 50% rahastamisvahendist antava laenu summast. Laenu tagatis saab olla:
3.5.1. kinnisvara;
3.5.2. kommertspant;
3.5.3. registerpant;
3.5.4. käendus.

3.6. Kui sihtasutus lähtub laenuintressi määramisel turutingimustest siis:
3.6.1. kooslaenamisel on rahastamisvahendist antava laenu intress vähemalt võrdne krediidi- või finantseerimisasutuse laenuotsuse tingimustes toodud intressi määraga;
3.6.2. otselaenu puhul on intress võrdne või suurem Euroopa Komisjoni teatise viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta nr 2008/C 14/02 vastavalt ettevõtja krediidi- või finantseerimisasutuse antud krediidireitingule ja pakutavale tagatisele määratud intressist.

3.7. Sihtasutus võib alandada rahastamisvahendist antava laenu intressi võrreldes turutingimustega nii, et intress ei oleks väiksem kui 6% + eelmise poolaasta keskmine Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (edaspidi EKP määr), kui taotleja poolse tagatisega on kaetud vähemalt 50% rahastamisvahendist antava laenu summast.

3.8. Arvestamata punktis 3.7 märgitut võib sihtasutus alandada rahastamisvahendist antava laenu intressi võrreldes turutingimustega nii, et intress ei oleks väiksem kui 4% + EKP määr, kui taotleja poolse tagatisega on kaetud vähemalt üle 60% rahastamisvahendist antava laenu summast.

3.9. Arvestamata punktides 3.7 ja 3.8 märgitut võib sihtasutus alandada rahastamisvahendist antava laenu intressi võrreldes turutingimustega nii, et intress ei oleks väiksem kui 2% + EKP määr, kui taotleja poolse tagatisega on kaetud vähemalt üle 80% rahastamisvahendist antava laenu summast.

3.10. Iga rahastamisvahendi portfelli kantud abiga laenu puhul arvutab sihtasutus brutotoetusekvivalendi kasutades Euroopa Komisjoni viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodit nagu on sätestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (2008/C 14/02).

3.11. Laen väljastatakse, kas korraga või mitmes osas, kuni 1 aasta jooksul lepingu sõlmimisest.

3.12. Laenulepingu sõlmimise tasu ja esmakordse muutmise tasu ei ole. Laenulepingu korduval muutmisel on tasu suurus kuni 1% laenujäägilt.

3.13. Laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral (s.o laenu ennetähtaegsel tagastamisel) leppetrahvi ei ole.

3.14. Laenu tagastamine toimub vastavalt graafikule võrdsete põhiosamaksetena, annuiteetmaksetena või ühekordse tagasimaksena laenuperioodi lõpus. Vajadusel võib tagastamine toimuda ka erigraafiku alusel. Kaaslaenamisel on tagasimakseid võimalik allutada ka krediidi- või finantseerimisasutuse graafikule.

4. Nõuded laenutaotlejatele/laenu saajatele

4.1. Rahastamisvahendit rakendatakse ettevõtjate puhul, kes vastavad laenulepingu allkirjastamise kuupäeval järgmistele nõuetele:
4.1.1. ettevõtja on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse;
4.1.2. ettevõtja kvalifitseerub mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtjaks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisa 1 mõistes;
4.1.3. ettevõtja ei tegutse ühes või mitmes piirangutega sektoris komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 964/2014 mõistes;
4.1.4. ettevõtja ei ole raskustes olev äriühing Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, ettevõtja on jätkusuutlik (hinnatakse tänaste teadmiste põhjal lähtudes ettevõtja eelnenud ja kavandatavatest tegevustest) ning maksejõuline;
4.1.5. ettevõtja omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele;
4.1.6. ettevõtjal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Ajatatud maksuvõla puhul ei tohi maksuvõla tekkimise põhjus ja suurus viidata ettevõtja majanduslikele raskustele;
4.1.7. ettevõtjal ei ole sihtasutuse sisesuuniste ja tavapärase laenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi sihtasutuse või muu krediidi- või finantseerimisasutuse või muu isiku antud ühegi teise võlakohustuse tähtaegselt tasumata makseid, mis võivad viidata ettevõtja majanduslikele raskustele;
4.1.8. ettevõtte juhtorgani(te) liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad;
4.1.9. ettevõtja vastab asjakohastele Euroopa Liidu riigiabi eeskirjades sätestatud nõuetele, eelkõige määrustes (EL) nr 717/2014 ja 1388/2014 sätestatud nõuetele;
4.1.10. laenu kattekordaja on konservatiivsel hinnangul soovituslikult vähemalt 1,1;
4.1.11. likviidsuskordaja on 0,5.

4.2. Ettevõtja kinnitab avalduses, et laenulepingu sõlmimisel võimaldab ta haldusorganitel vastavalt nende pädevusele teha laenulepingusse puutuvaid õiguspäraseid auditi- ja kontrolltoiminguid tema või tema tegevuse suhtes ning ka tegevuskohas.

5. Laenu otstarve

5.1. Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse;
5.2. investeeringud vesiviljelustoodangu ja kasvatatavate liikide mitmekesistamiseks vesiviljelussektoris;
5.3. investeeringud vesiviljelustoodangu toomiseks vajalike üksuste rekonstrueerimiseks, sealhulgas investeeringud töötajate töötingimuste ja ohutuse parandamiseks;
5.4. investeeringud vesiviljelustoodangut andva ettevõtte loomatervise ja loomade heaoluga seotud tegevusteks, sealhulgas investeeringud eesmärgiga kaitsta vesiviljeluskasvandust röövloomade ja -lindude eest;
5.5. investeeringud vesiviljelustoodete kvaliteedi või lisandväärtuse tõstmisse.

6. Lepingu jõustumine

6.1. Lepingu muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.