Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023
Vastu võetud 14.07.2016 nr 35
RT I, 16.07.2016, 10
jõustumine 19.07.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 13.08.2018 | RT I, 17.08.2018, 1 | 01.09.2018 |
| 22.03.2019 | RT I, 29.03.2019, 1 | 01.04.2019 |
| 14.09.2022 | RT I, 21.09.2022, 6 | 24.09.2022 |
| 07.07.2023 | RT I, 15.07.2023, 2 | 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist |
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi prioriteetne suund) meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi meede) tegevust „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” (edaspidi PATEE) perioodil 2017–2023.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine” eesmärkidega.
(3) Meetme tegevuse abikõlblikuks piirkonnaks on kõik Eesti maakonnad.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond;
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
2) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
3) piirkond on käesoleva määruse mõistes maakond oma piirides;
4) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
5) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
6) maakondlik arenduskeskus on kohaliku omavalitsuse üksuse või kohalike omavalitsuse üksuste liidu poolt asutatud maakondlik arendusorganisatsioon, mis pakub tasuta nõustamisteenust loodavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning kohalikele omavalitsustele;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
7) maakondlik arendusorganisatsioon – kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste ühisasutus või -amet, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, sealhulgas maakondlik arenduskeskus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel andnud täitmiseks maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesande;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
8) vahearuanne – aruanne, mis koosneb projekti tegevusaruandest, eelarve täitmise aruandest, järgneva aasta detailset tegevuskavast ja detailsest eelarve prognoosist ning mis esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks või rakendusüksuse nõudmisel mistahes muul ajal.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmisega panustatakse meetme eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Meetme tegevusega panustatakse meetme tulemusse – väljaspool Harjumaad ja Tartumaad loodud sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) osakaalu kasvu Eesti SKP-st 0,3 protsendipunkti võrra.
(3) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtete areng ja kasv, ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvigruppide vajadusi.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(4) Meetme tegevuse väljundnäitajad on:
1) tegevustes osalenud ja neist kasu saanud ettevõtjate arv sihttasemega 450;
2) tegevuses osalenud haridusasutuste arv sihttasemega 75.
§ 4.
Rakendusasutus ja rakendusüksus
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist]
(2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(3) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 5. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse või rakendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatule:
1) kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale lahendab vaide rakendusasutus;
2) rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 25 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele ning esitatud vaide lahendab rakendusasutus;
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
3) rakendusüksuse § 25 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused on otseselt suunatud § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja § 3 lõikes 4 nimetatud näitajate saavutamisele ning mis sisalduvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 374 lõikes 2 nimetatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mida tegevuskava kohaselt rahastatakse PATEE vahenditest.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Projekt võib sisaldada tegevusi, millel on maakonnas või suuremas piirkonnas meetme tegevuse eesmärkide seisukohast põhjendatud mõju ja mis on suunatud:
1) ettevõtlusaktiivsuse suurenemisele ja uute investeeringute kaasamisele;
2) ettevõtete arengule ja kasvule, mis tekitab kõrgemat lisandväärust loovaid töökohti või tõstab olemasolevate töökohtade loodavat lisandväärtust;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
3) töökohtade loomisele ja säilitamisele;
4) tööjõu aktiviseerimisele ja kõrgemat lisandväärtust loova tööjõu arendamisele;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
5) noorte ettevõtlusalase teadlikkuse ja huvi tõstmisele;
6) muudele maakonna arengukavas või -strateegias välja toodud probleemide lahendamisele.
(3) Projekt ei tohi sisaldada:
1) investeeringuid taristu arendamiseks;
2) tegevusi, mida, arvestades nende sisu ja eesmärke, rahastatakse vastavasisuliste üleriigiliste toetusmeetmete vahenditest.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse saaja või partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi teavitamise määrus) tulenevad kulud.
(2) Abikõlblikud on Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-des 2 ja 3 nimetatud tingimustele vastavad kulud, mis on projekti tegevuste elluviimise ning maakonna arengustrateegiaga otseselt seotud, sealhulgas:
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
1) personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3, sealhulgas tegevusi ellu viiva isiku lähetusega seotud transpordi- ja majutuskulu ning päevaraha;
2) projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel, 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 3–6;
3) uuringu, analüüsi ja ekspertiisi kulu, sealhulgas nende tellimise ja teostamise kulu, ning tulemuste avalikustamise kulu;
4) koolituste (sealhulgas pikaajalised koolitusprogrammid), turundustegevuste, (välis)praktika, õppelaagrite, seminaride, ümarlaudade, avalike esinemiste ja konverentside, teavitus- ja reklaamürituste ning õppe- ja kontaktreiside ettevalmistamise, korraldamise ja läbiviimise kulud, samuti transpordikulu;
5) külaliste ja investorite vastuvõtu ja ürituste korraldamisega tekkiv transpordikulu ja vastuvõtukuluna käsitatav kulu ning sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses;
6) messi ja konverentsi külastuse ning õppevisiidi organiseerimise ja osalemise kulu;
7) juhend- ja jaotusmaterjalide, publikatsioonide, info- ja tänukirjade, tunnistuste, meenete ning audiovisuaalsete info- ja reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulu;
8) teavituskeskkonna loomise, arendamise ja aktualiseerimise kulu;
9) tõlkekulu;
10) nõustamise ja ekspertiisi tasu;
11) toetuse saaja töötajate valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmise kulu, seahulgas koolituskulu;
12) erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses.
(3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) finants- ja pangakulu, sealhulgas intressikulu, finantstehingu tasu, valuutavahetuse tasu või pangakonto avamise ja haldamise kulud;
2) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu;
3) kinnisasja soetamise kulu;
4) väljaspool Euroopa Liitu toimuv koolitus või õppereis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise tingimustele ja käesolevas määruses sätestatule ja taotluse rahuldamise otsuses toodule.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma ajavahemikku 2017. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, mis ei või olla varasem kui 2017. aasta 1. jaanuar. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
(4) Projekti rakendamise käigus võib toetuse saaja taotleda põhjendatud juhtudel rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi mõistliku aja võrra pikendamist, kuid tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.
§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne määr on 84 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 16 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(2) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Projektile antava toetuse rahaline maht ei tohi ületada perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. detsembrini PATEE vahenditest maakonnale eraldatud summat, millele lisandub eelmisest perioodist 2016. aasta 20. oktoobrist kuni 2019. aasta 31. märtsini kohustustega katmata jääk ning vabanevad vahendid.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]
3. peatükk Piirkondlike algatuste tugiprogrammid
[Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 10.
Piirkondlike algatuste tugiprogrammide koostamine
[Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 11.
Piirkondlike algatuste tugiprogrammi muutmine
[Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
4. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 12. Taotluse esitamine
(1) Taotlusi võib esitada jooksvalt alates rakendusüksuse seatud tähtpäevast kuni 2020. aasta 31. märtsini. Rakendusüksus kuulutab toetuse andmiseks rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(31) Taotleja võib esitada taotlusvooru raames ühe taotluse perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. detsembrini, välja arvatud § 15 lõikes 3 või 8 nimetatud juhul, kui taotlejal on õigus muuta taotlust ja esitada taotlus uuesti. Taotlejal on õigus esitada uus, täiendatud taotlus ka juhul, kui taotlus jääb rahuldamata § 17 lõike 2 alusel.
[RT I, 21.09.2022, 6 - jõust. 24.09.2022]
(4) Taotleja on taotluse esitamisel kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeid.
§ 13. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotluse võib esitada vastavalt omavahelisele kokkuleppele maakondlik arenduskeskus või maakondlik arendusorganisatsioon.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Partneriks võib olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksus või nende liit;
2) sihtasutus või mittetulundusühing, kui projektis kavandatud tegevused vastavad selle organisatsiooni põhikirjalistele eesmärkidele, sealhulgas usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses;
3) riigiasutus;
4) avalik-õiguslik juriidiline isik.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-le 2.
(4) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1 ja 2. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud. Selle kinnituseks peavad projekti rahastamises osalevad isikud taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks osas, mida toetus ei kata.
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvatele tegevustele;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
2) toetust taotletakse §-s 6 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
4) toetust taotletakse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja väljundi saavutamiseks.
5) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Taotlus esitatakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvate ja käesoleva määruse § 3 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks tehtavateks tegevusteks.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
1) projekti eelarve jaotus aastate lõikes kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
11) projekti elluviimise esimese aasta detailne eelarve;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
2) projekti plaan tegevuste lõikes kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
21) projekti elluviimise esimese aasta detailne tegevuskava;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
3) omafinantseeringut, sealhulgas partnerite panust tõendavad dokumendid;
4) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
5) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
6) rakendusüksuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid ja informatsioon;
7) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(4) Kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
(5) Toetust ei anta projektile, mille raames on §-s 6 nimetatud tegevus lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluse menetlemine tähendab taotluse esitamist e-keskkonna kaudu ja selle registreerimist rakendusüksuses, taotluse esmast läbivaatamist, taotluse menetlusse võtmist või menetlusse võtmata jätmist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimist taotlejalt, taotluse esmast nõuetele vastavuse kontrolli rakendusüksuses, taotluse läbivaatamist hindamiskomisjonis ja taotluse hindamisele eelnevaid taotleja läbirääkimisi hindamiskomisjoniga hindamiskriteeriumide täitmise osas ning hindamiskomisjoni kirjalikke soovitusi, korrigeeritud taotluse esitamist, taotleja ja taotluse korrigeeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning vajadusel nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist rakendusüksuses, üldjuhul projektide kirjalikku hindamist hindamiskomisjonis ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist rakendusüksuses.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või partner ei vasta §-s 13 nimetatud nõuetele või taotlus ei vasta §-s 14 nimetatud nõuetele. Rakendusüksus edastab taotlejale rahuldamata jätmise otsuse e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust kahes etapis. Esmalt kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja vastavust §-des 6, 8, 9 ja 12–14 sätestatud nõuetele ning teises etapis korrigeeritud taotluse vastavust §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Taotluse ja taotleja esmast vastavust kontrollitakse pärast taotluse menetlusse võtmist, teine taotluse ja taotleja vastavuskontroll viiakse läbi pärast lõikes 61 nimetatud läbirääkimisi § 16 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjoniga (edaspidi hindamiskomisjon) ning taotluse korrigeerimist taotleja poolt.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(61) Pärast taotluse ja taotleja esmast vastavuskontrolli saadab rakendusüksus taotluse hindamiskomisjonile läbi vaatamiseks ja § 16 lõikes 6 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel esmaseks hindamiseks, mille käigus hindamiskomisjon taotluse osas hindeid ei pane. Hindamiskomisjonil on taotluse esmase hindamise käigus õigus esitada taotlejale ettepanekuid ja soovitusi taotluse korrigeerimiseks ning pidada selleks taotlejaga läbirääkimisi. Hindamiskomisjoni ettepanekute ja soovituste järgi korrigeeritud taotlust hinnatakse § 16 lõikes 6 nimetatud korras.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(7) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlejale või taotlusele struktuuritoetuse seaduse §-s 21 või käesolevas määruses sätestatud nõuded ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
(8) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 16.
Hindamiskomisjoni moodustamine, taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksus üldjuhul kirja teel elektroonselt, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hindamiskriteeriumidest ja taotluste menetlemise määruse §-s 7 sätestatud nõuetest. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksuse hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema erapooletud ja sõltumatud hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(4) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(5) [Kehtetu - RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) toetatava tegevuse tulemuste eeldatav mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja projekti tegevuste jätkusuutlikkus – 50 protsenti;
2) toetatava tegevuse ja eelarve põhjendatus ning kuluefektiivsus – 30 protsenti;
3) tegevuse ettevalmistatuse tase, taotleja ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia – 20 protsenti.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(7) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 6 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus kuulub rahuldamisele, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(8) Hindamiskomisjon võib teha ettepanekuid seada projekti elluviimisel kõrvaltingimusi.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(9) Juhul kui taotluse koondhinne ei ületa lõikes 7 sätestatud lävendit, teeb hindamiskomisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada. Põhjendatud juhtudel, kui projektiga kavandatud tegevused ja kulud on ebamõistlikud või ebaotstarbekad tulenevalt hindamiskriteeriumitest võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid projekti koosseisust konkreetse tegevuse väljaarvamiseks. Juhul kui korrigeeritud kujul hinnatud projekt ületab lõikes 7 sätestatud lävendi, võib hindamiskomisjon teha ettepaneku taotluse osaliseks rahuldamiseks.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuulub taotlus, mis on saanud hindamisel § 17 lõike 7 kohaselt positiivse hinde ja mille toetusmaht kogumis ei ületa maakonnale määratud rahalist mahtu.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotluse kohta, mis ei saa käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud hindamismetoodika järgi § 17 lõike 7 kohaselt positiivset hinnangut või mis ületab maakonnale määratud rahalist mahtu, samuti taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(3) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab rakendusüksus otsuse. Taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud toetuse saaja õigused ja kohustused. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega;
2) toetuse maksmise tingimused;
3) projekti aruannete esitamise kuupäevad.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(4) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevusele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärk, tulemus või väljund on saavutatav ka väiksema toetusega, kui on taotletud.
(5) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Otsus rahuldada taotlus kõrvaltingimusega tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(7) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast seda, kui rakendusüksus tuvastab toetuse saaja esitatud teabe või muu andmeallika põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.
(8) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud andmed.
(9) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatult e-keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. Vastav avaldus esitatakse e-keskkonna kaudu.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
1) soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
2) soovitav muudatus ei ole kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
3) soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) soovitavat muudatust ei loeta põhjendatuks.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul kuni 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimisest arvates. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 10 tööpäeva võrra.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarve mahu teise tegevuse eelarve mahu arvele kuni 10 protsendi ulatuses kogu projekti maksumusest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei suurene ja toetuse osakaal ei vähene. Muudatusest teavitatakse rakendusüksust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ühe kuu jooksul enne tegevuste algust ja muudatuse tegemist.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 19. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
3) toetuse saaja ei täida taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
4) vahearuande täitmise hinnangust selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud detailses tegevuskavas märgitule.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas, vastavalt § 17 lõike 3 punktis 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(11) Rakendusüksus vaatab igal aastal üle toetuse saaja poolt lõike 1 kohaselt esitatud vahearuande ja projekti lõppemisel lõpparuande ning teeb põhjendatud juhul otsuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks §-s 19 sätestatud korras. Vajadusel esitab rakendusüksus vahe- ja lõpparuanded enne kinnitamist hindamiskomisjonile hinnangu saamiseks.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
(2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja teeb need kättesaadavaks toetuse saajatele.
(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-keskkonna kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates.
§ 21. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-des 11–15 ja 18 sätestatule ning taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele vastavalt otsuses märgitud sagedusele e-keskkonna kaudu.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(3) Toetuse väljamakse teostatakse tegelike kulude alusel pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist või pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja sellest omafinantseeringu osa maksmist vastavalt ühendmääruse § 14 lõigetele 2‒5.
(4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, kulude tekkimine ja maksmine või kulu tekkimine ja sellest omafinantseeringu ulatuses maksmine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide (kuludokumentide) või nende koopiate ja maksetaotluse esitamist rakendusüksusele ning rakendusüksuse nõudmisel § 20 lõikes 1 sätestatu kohta aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt;
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
3) vähese tähtsusega abi andmise korral seda saanute nimekirja ja neile antud abi suuruse kohta käiva info esitamine rakendusüksusele.
(5) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha mitteriigiabi ettemakseid ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1, lõikes 2 ja lõike 8 punktis 1 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9‒12.
(6) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumente kuni 20 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapeal.
(7) Kuludokumendiks loetakse vastava majandustehingu toimumist tõendav dokument, kaasa arvatud arve, saateleht, tööde vastuvõtu akt, palgaleht või leping.
(8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(9) Kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on omafinantseeringu ulatuses makstud, esitab toetuse saaja toetuse väljamakse tegemiseks rakendusüksusele maksetaotluse ja vastava aruandeperioodi kulu- ja maksedokumentide koopiad.
(10) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse saamisest arvates vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2. Personalikulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.
(11) Enne uue maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja olema kõik käesoleva paragrahvi lõikes 10 esitatud nõuded täitnud. Rakendusüksus võib keelduda toetuse saajale toetuse maksmisest, kui toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 10 esitatud nõudeid täitnud.
(12) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.
7. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti tulemuste täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
2) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
3) hankijana riigihangete seaduse mõistes järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
4) tagab projekti eesmärkide elluviimise ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuste saavutamise;
5) muudab vajadusel tegevuste sisu, et saavutada eeldatud tulemus;
6) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil ellu viidava projektiga, kasutades selleks teavitamise määruses ette nähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
7) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
8) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
(2) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(3) Partneri kohustused on loetletud struktuuritoetuse seaduse §-des 25 ja 26.
(4) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
§ 23. Toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi andmisel
(1) Kui toetuse saaja ellu viidavate tegevuste raames saavad tegevustes osalejad vähese tähtsusega abi, kohaldatakse:
1) komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 17 ja §-s 20 sätestatut või
3) komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), ning kalandusturu korraldamise seaduse §-s 43 ja §-s 46 sätestatut.
(2) Ühele ettevõtjale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
(3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.
(4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse saaja kohustatud kontrollima enne tegevuse toimumist tegevuses osaleja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste ja struktuuritoetuse andmise nõuetele (sh vähese tähtsusega abi jääk, välistatud tegevusvaldkonnad ja raskustes olevad ettevõtjad) vastavalt rakendusüksuse juhistele.
(7) Vähese tähtsusega abi andmisel on kulud abikõlblikud vaid juhul, kui nimetatud osalejate puhul on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi andmise tingimused.
(8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele andmed vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimede ja antud abi summadega rakendusüksuse määratud vormil iga kord koos kuluaruandega, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
(9) Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 vähese tähtsusega abi saajat sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa.
§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele:
1) edastama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) teostama kontrolli taotluse rahuldamise otsuse täitmise, sealhulgas projekti elluviimise üle;
4) nõustama toetuse saajat vähese tähtsusega abi menetlemisel;
5) koostama ja avalikustama veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
6) teavitama toetuse saajat vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktidele 14 ja 17 vara sihipärasest kasutamisest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
7) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42;
8) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
9) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
10) säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi;
11) teostama muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusasutuse korraldusel antud toiminguid.
[RT I, 17.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja territooriumil kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste või kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse või selle alusel antud määruste või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud.
§ 25. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
8. peatükk Rakendussätted
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
§ 26. Rakendussätted
Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud käesoleva määruse redaktsiooni.
[RT I, 29.03.2019, 1 - jõust. 01.04.2019]
Facebook
Twitter