Eesti õppekeelega koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide toetusmeede täiendava eestikeelse õppe toetamiseks
Vastu võetud 14.07.2022 nr 21
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrus sätestab Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) valitsemisala eelarves olevate sihtotstarbeliste vahendite arvelt antava täiendava toetuse (edaspidi toetus) taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele täiendavaks eesti keele õppeks ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks.
(2) Määrust kohaldatakse munitsipaal- ja eraõigusliku koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) ning munitsipaal- ja eraõigusliku põhikooli (edaspidi kool) pidajale (edaspidi koos ka toetuse taotleja ja toetuse saaja), kui ta taotleb toetust:
1) eesti õppekeelega lasteasutusele, kus on eesti keelest erineva emakeelega lapsi vähemalt 10%, sealhulgas vähemalt kümme eesti keelest erineva emakeelega last kõikides lasteasutuse rühmades kokku ning vähemalt kolm eesti keelest erineva emakeelega last ühes rühmas;
2) lasteasutusele, mis on liitunud keelekümblusprogrammiga ja rakendab haridus- ja teadusministri 27. aprilli 2022. a määruses nr 11 „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord” §-s 7 kirjeldatud keelekümblusprogrammi mudeleid;
3) eesti õppekeelega koolile, kus I–III kooliastmeni on vähemalt 10% õpilastel ja absoluutarvuna vähemalt kaheksal õpilasel eesti keelest erinev emakeel.
(3) Toetuse kasutamise periood on 1. september 2022 kuni 15. juuni 2023.
§ 2. Toetusmeetme eesmärk
(1) Toetuse eraldamise eesmärk eesti õppekeelega ja keelekümblusprogrammi kuuluvas lasteasutuse rühmas on:
1) luua täiendavaid võimalusi 3–7-aastastele lastele rühmapõhiseks eesti keele õppeks ja eestikeelseteks tegevusteks;
2) toetada lasteasutustes õppivate eesti keelest erineva emakeelega 3–7-aastaste laste eesti keele oskuse arendamist, et lapsed saaksid kooliks võimetekohase ettevalmistuse;
3) tagada käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud tegevuste kaudu 3–7-aastaste laste õigus saada lasteasutuselt tuge eesti keele õppimises ja arengus;
4) saada ülevaade tõhusatest õppekorralduse viisidest alushariduses eesti keelest erineva emakeelega 3–7-aastaste laste eesti keele oskuse taseme tõstmisel.
(2) Toetuse eraldamise eesmärk eesti õppekeelega koolis on:
1) luua täiendavaid võimalusi õpilastele eesti keele ning eestikeelse õppe ja lisategevuste korraldamiseks;
2) aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmisele, et õpilased saaksid võimetekohaselt õppida;
3) tagada käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tegevuste kaudu õpilaste õigus saada koolilt individuaalsetele vajadustele ja võimetele vastavat tuge õppimises ja arengus;
4) võimaldada eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele sujuv üleminek järgmisele haridustasemele.
§ 3. Toetusmeetmest toetatavad tegevused
(1) Lasteasutusele eraldatakse täiendav toetus rühma kohta alates 3-aastastest lastest eesti keele õppe ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks mahuga 3,5 tundi nädalas, kui:
1) keeleõpet korraldatakse rakendades lisaõpetajat ühes rühmas või kaheks jagatud rühmas samaaegselt;
2) keeleõpet toetatakse lisategevustega.
(2) Toetus eraldatakse koolile ühe klassi või ühe kooliastme kohta moodustatud vähemalt kaheksa õpilasega väikerühma eesti keele õppe ja lisategevuste korraldamiseks, kui:
1) täiendavat eesti keele õpet korraldatakse mahuga kaks õppetundi nädalas tunniplaani alusel või väikerühmale pakutakse konsultatsiooni väljaspool tunniplaani mahuga kaks õppetundi nädalas;
2) pakutakse muid tõhusaid eesti keele õpet toetavaid tegevusi.
(3) Toetust on õigus kasutada õpetajate tööjõukulude katmiseks.
(4) Lasteasutusele ja koolile ei eraldata toetust:
1) õpilase jaoks, kes on 2022. aastal saanud pearaha koolis keelekümblusprogrammi rakendamiseks;
2) lapse ja õpilase jaoks, kelle kohta on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) UA märge;
3) õpilase jaoks, kes on 2022. aastal saanud pearaha vähemalt 40% eestikeelse õppe või uussisserändaja eestikeelse õppe rakendamiseks;
4) õpilase jaoks, kes on 2022. aastal saanud pearaha eritoe või tõhustatud toe rakendamiseks;
5) kui kool on saanud täiendavat toetust õpetaja tööjõukulu kompenseerimiseks 30% ulatuses;
6) võõrkeeletundide läbiviimiseks, kui sihtkeel ei ole eesti keel.
2. peatükk Toetuse taotlemine ja eraldamine
§ 4. Toetuse taotlemise tingimused
Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
2) tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
3) tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded;
4) tal puuduvad varasemad täitmata kohustused toetuse andja ees;
5) eesti õppekeelega kooli pidajal on 15. juuliks 2022. a esitatud haridus- ja teadusministri 18. augusti 2021. a käskkirja nr 216 „Täiendav toetus munitsipaal- ja eraõiguslike eesti õppekeelega põhikoolide pidajatele kooli õppekeelest erineva emakeelega õpilastele eesti keele õppeks lisavõimaluste loomiseks 2021/2022. õppeaastal” alusel eraldatud toetuse aruanne või vahearuanne ning toetuse andja on selle heaks kiitnud.
§ 5. Taotluse esitamine
(1) Toetuse taotleja esitab taotluse toetuse andja veebilehel avalikustatud elektroonilise taotluskeskkonna kaudu hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
(2) Taotluses esitatakse:
1) toetuse taotleja üldandmed;
2) toetust kasutava haridusasutuse nimi;
3) eesti keelest erineva emakeelega laste või õpilaste arv rühmade või klasside lõikes;
4) planeeritavad tegevused.
(3) Toetuse taotleja kinnitab, et:
1) planeeritavad tegevused vastavad käesoleva määruse §-s 2 esitatud eesmärgile ning §-s 3 nimetatud toetatavatele tegevustele;
2) tegevusi ja õpet viivad läbi kvalifitseeritud ja eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel valdavad õpetajad.
§ 6. Taotluste menetlemine
(1) Taotlusi menetleb toetuse andja poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).
(2) Komisjon kontrollib toetuse taotleja vastavust tingimustele ja esitatud taotluse vastavust nõuetele. Puuduste korral teavitab komisjon toetuse taotlejat taotluskeskkonna kaudu.
(3) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks on toetuse taotlejal aega kuni viis tööpäeva. Kui toetuse taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata.
(4) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele ja küsida toetuse taotlejalt täiendavat informatsiooni.
(5) Toetuse andja otsustab komisjoni ettepaneku alusel:
1) eraldada toetust, kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja nõuetele;
2) mitte eraldada toetust, kui toetuse taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja nõuetele.
§ 7. Toetuse määrad
Toetuse taotlejal on õigus saada toetust järgnevalt:
1) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kirjeldatud lisategevuste korraldamiseks 2020 eurot lasteasutuse ühe rühma kohta;
2) käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kirjeldatud lisatundide ja -tegevuste korraldamiseks 353 eurot õpilase kohta.
§ 8. Toetuse eraldamine ja kontroll
(1) Täiendav toetus eraldatakse, arvestades:
1) EHISe alusandmeid 1.06.2022. a seisuga ja vastavalt kooli pidaja esitatud munitsipaal- ja erakoolide põhihariduse statsionaarses eestikeelses õppes õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arvule;
2) EHISe alusandmeid seisuga 1.06.2022. a. ning vastavalt lasteasutuse pidaja esitatud eesti õppekeelega ja keelekümblusprogrammi kuuluvate lasteasutuse 3–7-aastaste laste rühmade arvule.
(2) Toetus makstakse toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andjal on õigus haridusasutuses läbiviidavaid tegevusi ja toetuse eesmärgipärast kasutamist kohapeal kontrollida, kaasates vajaduse korral eksperte.
(4) Toetuse saajal on kohustus:
1) teavitada toetuse andjat viivitamatult kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse andja otsust või toetuse taotleja kohustuste täitmist;
2) teavitada toetuse andjat, kui ta on saanud või taotleb samade tegevuste läbiviimiseks toetust teistest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest või kohalikult omavalitsuselt.
3. peatükk Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine
§ 9. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab elektroonilise taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise vahearuande hiljemalt 2023. aasta 15. jaanuariks ja lõpparuande hiljemalt 2023. aasta 30. juuniks.
(2) Aruandes tuleb esitada vormikohane:
1) sisutegevuste kokkuvõte, mis sisaldab ka eesti keele oskuse arengut toetanud tegevuste kirjeldust;
2) kasutatud kulude ülevaade.
(3) Toetuse andja kontrollib aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
(4) Kui aruanne ei vasta nõuetele, siis on toetuse andjal õigus küsida toetuse saajalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni, andes selleks aega kuni viis tööpäeva. Kui toetuse saaja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, tekib toetuse andjal õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi käesoleva määruse § 10 alusel.
§ 10. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud;
2) toetuse saaja pole esitanud aruannet § 9 lõikes 1 määratud tähtajaks;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus;
4) toetuse saaja on kaasanud taotluses esitatust vähem lapsi või õpilasi;
5) toetuse saaja ei ole kasutanud toetust taotluses esitatule vastavalt, tegevuste läbiviimisel ei ole lähtutud käesoleva määruse nõuetest või ei ole läbi viidud kõiki taotluses esitatud tegevusi.
(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.
Liina Kersna
Minister
Kristi Vinter-Nemvalts
Kantsler
Facebook
Twitter