Väljaandja: Haridus- ja teadusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.09.2019
Avaldamismärge: RT I, 16.08.2019, 1

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine

Vastu võetud 07.08.2019 nr 32


Määrused kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 19 „Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 19 „Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „osutada bürooteenust,” sõnaga „majutusteenust,”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 2. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 20 „Järvamaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 20 „Järvamaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitusmasinate teenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 3. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 21 „Hiiumaa Ametikooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 21 „Hiiumaa Ametikooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:


㤠3. Kooli asukoht


(1) Kool asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.


(2) Kooli postiaadress on Lossi 3, Suuremõisa, Hiiumaa, sihtnumber 92302.”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 4. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 22 „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 22 „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „metallide töötlemise teenust” sõnadega „, IKT-alast teenust”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

 1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 5. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 23 „Tallinna Teeninduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 23 „Tallinna Teeninduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toitlustus-,” sõnaga „ilu-,”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 6. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 24 „Tallinna Majanduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 24 „Tallinna Majanduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 7. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 25 „Tallinna Polütehnikumi põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 25 „Tallinna Polütehnikumi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „kujundus- ja trükiteenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 8. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 26 „Tallinna Balletikooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 26 „Tallinna Balletikooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 9. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 27 „Tallinna Ehituskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 27 „Tallinna Ehituskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 10. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 28 „Räpina Aianduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 28 „Räpina Aianduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:


㤠3. Kooli asukoht


(1) Kool asub Põlva maakonnas Räpina vallas. Koolil on tegevuskohad Tallinnas, Antsla ja Põlva vallas.


(2) Kooli postiaadress on Aianduse 6, Räpina linn, Räpina vald, Põlvamaa, sihtnumber 64505.”;


2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 11. Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruse nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruses nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:


㤠3. Kooli asukoht


(1) Kool asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.


(2) Kooli postiaadress on Hariduse tn 2, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, sihtnumber 78003.”;


2) paragrahv 6 lõike 1 punkti 1 sõnastatakse järgmiselt:


„1) korraldab tasemeõpet humanitaaria ja kunstide; teeninduse; põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondades;”;


3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


4) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „kulinaaria-,” sõnadega „aiandus-,”;


5) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


6) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


7) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


8) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


9) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


10) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 12. Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruse nr 30 „Luua Metsanduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruses nr 30 „Luua Metsanduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja metsatehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid ning korraldada metsamaterjali transport;

18) tagada kooli valduses olevates õppemetsades, puukool-arboreetumis, metsataimlas ja pargialadel õppija praktilise töö ja praktika eesmärgipärane läbiviimine;

19) korraldada vastavalt metsamajanduskavale läbi õppetegevuse kooli valduses olevate metsade majandamine, sealhulgas metsauuendamine, -kasvatus, -kaitse ja -parandus, ning tagada metsateede- ja kuivendusvõrgu korrasolek;

20) arendada ja hooldada puukool-arboreetumit, metsataimlat ja pargialasid ning teisi õppeotstarbelisi objekte ning korraldada metsade, metsataimla, puukool-arboreetumi ja parkide kõrvalkasutust, sealhulgas jahimajandust, loodusturismi ja õpperetkede korraldamist.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 13. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 31 „Rakvere Ametikooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 31 „Rakvere Ametikooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:


„Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.”;


2) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „tehnika, tootmise ja ehituse;” sõnadega „ärinduse, halduse ja õiguse;”;


3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


6) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


8) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


9) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 14. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 32 „Kuressaare Ametikooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 32 „Kuressaare Ametikooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Kool asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 15. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 33 „Viljandi Kutseõppekeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 33 „Viljandi Kutseõppekeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:


㤠1. Kooli nimi


Kutseõppeasutuse nimi on Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimi VIKK (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Viljandi Vocational Training Centre.”;


2) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:


㤠3. Kooli asukoht


(1) Kool asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas.


(2) Kooli postiaadress on Looduse tee 2, Vana-Võidu, Viljandi vald, Viljandi maakond, sihtnumber 70108.”;


3) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „tehnika, tootmise ja ehituse” sõnadega „; humanitaaria ja kunsti”;


4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


5) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „reisijateveo- ja turismiteenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


8) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


9) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


10) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


11) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


12) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 16. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 34 „Võrumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 34 „Võrumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 17. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 35 „Tallinna Tööstushariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 35 „Tallinna Tööstushariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „osutada bürooteenust,” sõnadega „IKT-alast teenust, majutusteenust,”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 18. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 36 „Valgamaa Kutseõppekeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 36 „Valgamaa Kutseõppekeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 19. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 37 „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 37 „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 20. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 38 „Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 38 „Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:


㤠3. Kooli asukoht


(1) Kool asub Viljandi maakonnas Põhja Sakala vallas.


(2) Kooli postiaadress on Müüri tn 4, Olustvere, Põhja Sakala vald, sihtnumber 70401.”;


2) paragrahvi 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:


„Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 21. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 39 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 39 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Kool asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas. Koolil on tegevuskoht ka Tallinna linnas.”;


2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 22. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 40 „Kehtna Kutsehariduskeskuse põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 40 „Kehtna Kutsehariduskeskuse põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:


„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;

4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,” sõnadega „IKT-alast teenust,”;


3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 23. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 41 „Tartu Kunstikooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 41 „Tartu Kunstikooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 24. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 42 „Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 42 „Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:


㤠1. Kooli nimi


Kutseõppeasutuse nimi on Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, lühinimi Otsa kool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Georg Ots Tallinn Music College.”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 25. Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2016. a määruse nr 43 „Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2016. a määruses nr 43 „Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) sõnastada määruse pealkiri järgmiselt:


„Heino Elleri Muusikakooli põhimäärus”;


2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:


㤠1. Kooli nimi


Kutseõppeasutuse nimi on Heino Elleri Muusikakool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Heino Eller Music College.”;


3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:


„4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval.”;


4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


6) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


8) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


9) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 26. Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2016. a määruse nr 45 „Eesti Merekooli põhimäärus” muutmine

Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2016. a määruses nr 45 „Eesti Merekooli põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teeninduse” sõnadega „ja tehnika, tootmise ja ehituse”;


2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.”;


3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.”;


4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.”;


5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 11. Kooli nõunike kogu


(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.


(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.


(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.


(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.


(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.”;


6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuuriüksuste ülesanded” sõnaga „struktuuri”;


7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:


„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded


(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:

1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust;

2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;

3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega;

4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine;

6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut;

7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;

8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;

9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut, sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;

10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;

12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;

13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;

14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;

15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;

16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;

17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.


(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:

1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja kutsehariduse mainet;

2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli arendustegevust;

3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle kasutamist;

4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;

5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;

6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;

7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja luua võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;

8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;

9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;

10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;

11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.”;


8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:


㤠16. Kooli rahastamine


(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.


(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.


(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.


(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.


(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.


(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.


(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.”.

§ 27. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.

Mailis Reps
Minister

Mart Laidmets
Kantsler