Teksti suurus:

Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.09.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.09.2022, 4

Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 09.03.2021 nr 16
RT I, 11.03.2021, 18
jõustumine 21.03.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.09.2021RT I, 10.09.2021, 220.09.2021
12.09.2022RT I, 16.09.2022, 226.09.2022

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Püsiksannika püsielupaikade kaitse-eesmärk

  (1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 1 lõike 2 punkti 21 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi püsiksannika (Swertia perennis) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks.

  (2) Püsiksannika püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse, välja arvatud Kaatsi ja Reola-Ülenurme püsielupaik, mis kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse.

  (3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.   Püsielupaikade asukohad

  (1) Põlva maakonnas võetakse kaitse alla Prangli püsielupaik Kanepi vallas Prangli külas.

  (2) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad:
  1) Aakaru Kambja vallas Aakaru külas;
  2) Haava Tartu vallas Haava külas;
  3) Kaatsi Kambja vallas Ransi külas;
  4) Kastli Tartu vallas Kastli külas;
  5) Kavilda Elva vallas Kobilu, Mäeotsa ja Vahessaare külas;
  6) Kolga Nõo vallas Kolga külas;
  7) Lalli Kambja vallas Lalli külas;
  8) Madise Kambja vallas Mäeküla ja Madise külas;
  9) Raua Tartu vallas Haava külas;
  10) Reola-Ülenurme Kambja vallas Ülenurme alevikus ja Reola külas;
  11) Reolasoo Kambja vallas Vana-Kuuste külas;
  12) Tatra oru Kambja vallas Lepiku, Madise ja Reolasoo külas.

  (3) Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad:
  1) Hiie Tõrva vallas Ransi külas;
  2) Hummuli Tõrva vallas Ransi külas;
  3) Tõlliste Valga vallas Tõlliste külas.

  (4) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised püsielupaigad:
  1) Allaste Mulgi vallas Allaste ja Raja külas;
  2) Kulla Mulgi vallas Kulla ja Päigiste külas;
  3) Leeli Mulgi vallas Leeli ja Pöögle külas.

  (5) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas1.

§ 3.   Püsielupaiga valitseja

  Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.

  (2) Püsielupaigas on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.

  (3) Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud:
  1) lõkke tegemine;
  2) rahvaürituse korraldamine.

§ 6.   Keelatud tegevus

  (1) Püsielupaigas on keelatud telkimine.

  (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.   Sihtkaitsevööndi määratlus

  Sihtkaitsevöönd on püsielupaiga osa seal väljakujunenud või kujundatavate sookoosluste, seal leiduvate püsiksannika ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade ning allikate säilitamiseks.

§ 9.   Lubatud tegevus

  Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  2) loodusliku veerežiimi taastamine;
  3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on püsielupaiga valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
  4) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

§ 10.   Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 11.   Piiranguvööndi määratlus

  Piiranguvöönd on püsielupaiga majanduslikult kasutatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse ja on vajalik püsiksannika kasvukohtades looduslähedase veerežiimi tagamiseks.

§ 12.   Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) uuendusraie.

  (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

§ 13.   Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul;
  2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) uue veekogu rajamine;
  5) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaal.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Püsielupaiga valitseja võib lubada puidu kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 14.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 15.   Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/695 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 16.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.

2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.

Lisa Tatra oru püsiksannika püsielupaik
[RT I, 10.09.2021, 2 - jõust. 20.09.2021]

Lisa Reola-Ülenurme püsiksannika püsielupaik
[RT I, 16.09.2022, 2 - jõust. 26.09.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json