Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.09.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 16.09.2022, 11 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus Vastu võetud 15.09.2022 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kooli nimetus () Kooli nimetus on Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi kool). § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse (II-III kooliaste). Koolis toimub üksnes mittestatsionaarne õpe. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht () Kool asub ja tegutseb Pärnu linnas. § 4. Pitsat ja sümboolika () Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. § 6. Kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada mittestatsionaarses õppes või eksternina heatasemeline põhiharidus või üldkeskharidus õppija individuaalset arengut toetavas koolikeskkonnas. (2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. (3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd piirkonna teiste haridusasutuste, ettevõtjate, omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga. 2. peatükk Kooli õppe ja kasvatustegevuse korraldus § 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused (1) Koolis omandatakse mittestatsionaarses õppes põhiharidust II ja III kooliastmes ja üldkeskharidust. (2) Õpingute alusdokumendiks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Põhikooli riikliku õppekava“ ja „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekavad. (3) Õpilastele võimaldatakse valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste ja kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi. Valikkursused on kas riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused, koolis loodud või koostööpartneritega (sh kutseõppeasutused ja kõrgkoolid jm) koostöös väljapakutud kursused. (4) Kool toetab vabaharidusliku koolitusena kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. § 8. Kooli raamatukogu () Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õppimise ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. 3. peatükk Kooli õppekavaväline tegevus § 9. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Õppekavaväline tegevus on huvitegevus ning õppekava läbimist toetavate ürituste ja projektide ning täiskasvanute täiendkoolituste korraldamine. (2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud kursustevälist huvitegevust või muid tegevusi. (3) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja mille kaasrahastamine toimub õpilase või tema vanema nõusolekul. (4) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada järgmisi teenuseid: 1) õppematerjalide koostamine ja levitamine; 2) kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine; 3) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamine. Kool võib viia läbi täiskasvanute tööalaseid ja vabahariduslikke koolitusi, sh ka tasulisi koolitusi. (6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt kalkulatsioonidega eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. (7) Kooli juures võib tegutseda laste mängutuba, mille kasutamise korra ja tingimused kehtestab kooli direktor. 4. peatükk Kooli juhtimine § 10. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja. (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid. (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. § 11. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli õppenõukogu () Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on analüüsida ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja kasvatust ning teha õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid. 5. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused § 13. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis pakutaval õppesuunal; 2) võtta osa õppetööst; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta; 7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös; 8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises; 9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 10) teha direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta; 11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös kooli tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. § 14. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast. (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku. (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased. (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette. (6) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. § 15. Vanema õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 5) osaleda vanemate koosolekul; 6) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 16. Töötajate õigused ja kohustused (1) Töötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada „Täiskasvanute koolituse seaduses” ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta; 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ja suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Põhikooli riiklikus õppekavas” ning „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas” sätestatud sihiseadest ning alusväärtustest. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused § 17. Kooli vara ja eelarve (1) Kooli vara moodustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara ning eelarvevahendid. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. (4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetustest, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud kooli õppekavavälise tegevuse tulemusena saadud tuludest. (5) Kooli raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. § 18. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal. Tõnis Lukas Minister Kristi Vinter-Nemvalts Kantsler