Teksti suurus:

Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.10.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.10.2013, 4

Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 20.02.2009]

Vastu võetud 04.01.2007 nr 2
RTL 2007, 4, 66
jõustumine 15.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
09.02.2009RTL 2009, 18, 21820.02.2009
26.06.2009RTL 2009, 54, 78812.07.2009
26.03.2010RTL 2010, 18, 31612.04.2010
06.12.2010RT I, 16.12.2010, 101.01.2011
23.05.2013RT I, 29.05.2013, 501.06.2013
27.09.2013RT I, 03.10.2013, 106.10.2013
11.10.2013RT I, 16.10.2013, 219.10.2013

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 23 lõigete 2 ja 10 alusel.
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 20.02.2009]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vääriselupaiga väljavaliku protseduurid, vääriselupaiga tüübid ja tüüpide iseloomuliku näitajad, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise kord, lepingu sisu ning vääriselupaiga metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahju ja hooldamise kulu hüvitise (edaspidi vääriselupaiga kasutusõiguse tasu) arvutamise alused.
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 20.02.2009]

2. peatükk VÄÄRISELUPAIGA VÄLJAVALIKU JUHEND 

§ 2.  Vääriselupaiga väljavalik

 (1) Vääriselupaiga väljavalik seisneb selle määruse 3. peatüki 2. jaos esitatud vääriselupaiga näitajatele vastavate kaitset vajavate alade väljaselgitamises.

 (2) Vääriselupaiga väljavalikut korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti kaudu.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

 (3) Vääriselupaiku võivad välja valida ja olemasolevates vääriselupaikades muudatusi teha isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse.

 (4) Metsa korralise ülepinnalise takseerimise käigus valitakse välja potentsiaalsed vääriselupaigad, mille kohta edastatakse andmed vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialistile.

 (5) Ülepinnalise takseerimise käigus väljavalitud potentsiaalsete vääriselupaikade vastavuse vääriselupaiga näitajatele selgitab ekspertiis, mille teeb vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialist.

 (6) Tunnistusega spetsialistid esitavad Keskkonnaametile vääriselupaikade digitaalsed, geoinfosüsteemis loetavad ja töödeldavad L-EST97 meeter-projektsioonis koordinaatidega seotud andmed. Keskkonnaamet kontrollib andmete õigsust ning edastab nõuetele vastavad andmed Keskkonnaagentuurile.
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

 (61) Keskkonnaagentuur kannab lõikes 6 nimetatud andmed metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse kahe nädala jooksul andmete saamisest.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

 (7) Keskkonnaagentuur esitab kord kuus Erametsakeskusele vääriselupaikade andmed ning Keskkonnaametile asjaomase maakonna vääriselupaikade andmed.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

 (8) Keskkonnaagentuur esitab kord kuus Maa-ametile ning metsamajandamiskavade koostajatele andmekogusse kantud ja sealt välja arvatud vääriselupaikade andmekogu andmefaili kirjed.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

3. peatükk VÄÄRISELUPAIGA KLASSIFIKAATOR 

1. jagu Vääriselupaigatüübid 

§ 3.  Vääriselupaikade jagunemine

  Vääriselupaigad jagunevad metsa tüübirühmaga seotud tüüpideks ja maastikuelemendiga seotud tüüpideks.

§ 4.  Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad

 (1) Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad on järgmised:
 1) loometsad;
 2) nõmmemetsad;
 3) palumetsad;
 4) laanemetsad;
 5) sürjametsad;
 6) salumetsad;
 7) lammimetsad;
 8) soostunud metsad;
 9) rabastunud metsad;
 10) madalsoometsad;
 11) siirdesoometsad;
 12) rabametsad;
 13) kõdusoometsad.

 (2) Loometsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja männisegametsad;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) laialehised metsad;
 4) teised lehtmetsad.

 (3) Nõmmemetsa vääriselupaik on männikud ja männisegametsad.

 (4) Palumetsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja männisegametsad;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) haavikud;
 4) teised lehtmetsad.

 (5) Laanemetsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja männisegametsad;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) haavikud;
 4) teised lehtmetsad.

 (6) Sürjametsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja männisegametsad;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) laialehised metsad;
 4) teised lehtmetsad.

 (7) Salumetsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja männisegametsad;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) laialehised metsad;
 4) haavikud;
 5) teised lehtmetsad;
 6) lepikud.

 (8) Lammimetsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) kuusikud ja kuusesegametsad;
 2) laialehised metsad;
 3) teised lehtmetsad;
 4) lepikud.

 (9) Soostunud metsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja kaasikud;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) laialehised metsad;
 4) haavikud;
 5) lepikud.

 (10) Rabastunud metsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja kaasikud;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad.

 (11) Madalsoometsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja kaasikud;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) lepikud.

 (12) Siirdesoometsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud.

 (13) Rabametsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud.

 (14) Kõdusoometsa vääriselupaigad on järgmised:
 1) männikud ja kaasikud;
 2) kuusikud ja kuusesegametsad;
 3) laialehised metsad;
 4) lepikud.

§ 5.  Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad

 (1) Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad on järgmised:
 1) looduslike veekogude kaldanõlvad;
 2) veekoguäärsed madalikud ja lammid;
 3) teised veest mõjutatud alad;
 4) väikesed märgalasaared ja -poolsaared;
 5) järsakud;
 6) põlendikud;
 7) puisrohumaad;
 8) sarapikud;
 9) üksikud suured puud;
 10) pargid.

 (2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigad on järgmised:
 1) jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad;
 2) jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad;
 3) ojade kaldanõlvad.

 (3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigad on järgmised:
 1) madalad jõekaldad ja jõelammid;
 2) ojalammid.

 (4) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaigad on järgmised:
 1) ajutiste veekogude kaldad;
 2) allika-alad;
 3) karbonaatsete soode ja märgade niitude äärealad;
 4) kopratammide mõjualad;
 5) muude veekogude kaldad.

 (5) Järsakute vääriselupaigad on järgmised:
 1) pangajärsakud;
 2) pinnakattejärsakud.

 (6) Puisrohumaade vääriselupaigad on järgmised:
 1) võsastunud puisrohumaad;
 2) puisniidud;
 3) puiskarjamaad.

2. jagu Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigatüüpide kirjeldus ja näitajad 

§ 6.  Vääriselupaiku iseloomustavate näitajate arvestamine

  Ala vastab vääriselupaiga näitajatele, kui sellel esineb vähemalt üks vääriselupaigatüüpi iseloomustav näitaja ja tüübile iseloomulik tunnusliik.

§ 7.  Loometsad

 (1) Loometsade hulka liigitatakse § 4 lõikes 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Loometsad selle määruse tähenduses on lubjarikkal pinnasel kasvavad looduslikud puistud.

 (3) Loometsa vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) paekiviklibu ja -paljandid;
 2) õhuke paepealne mullakiht;
 3) ilmselge metsapõlvkondade järjepidevus;
 4) häilud;
 5) vanad puud;
 6) aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud;
 7) seisvad surnud puud;
 8) lamapuit eri lagunemisastmetes;
 9) haruldased kooslused (leesikalootammik, leesikalookaasik, kastikulootammik, kastikuloosaarik, lubikalootammik, lubikaloosaarik).

 (4) Loometsa vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Aleurodiscus amorphusBoletus satanasClavariadelphus pistillarisClavariadelphus truncatusGeastrum spp., Gomphus clavatusHydnellum spp., Phellodon spp., Phellinus chrysolomaSarcodon spp., Sowerbyella spp.;
 2) samblikud: Lecanactis abietinaHypogymnia farinacea;
 3) sammaltaimedest: Nowellia curvifolia;
 4) soontaimed: Cephalanthera rubraCypripedium calceolusOrchis spp.

§ 8.  Männikud ja männisegametsad

 (1) Männikute ja männisegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõike 5 punktis 1, lõike 6 punktis 1 ja lõike 7 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Männikud ja männisegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad männid.

 (3) Männikute ja männisegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) looduslikult uuenenud mets;
 2) minimaalne inimmõju;
 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 4) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
 5) üle 150-aastased männid, iseloomuliku soomusja korbaga ja päikesele avatud;
 6) seisvad surnud puud;
 7) jämedad kuivanud oksad;
 8) puutüükad;
 9) eri lagunemisastmetes lamapuit;
 10) haruldased kooslused (tamme alusmetsaga sarapuumännik).

 (4) Männikute ja männisegametsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Asterodon ferruginosusDiplomitoporus flavescensFomitopsis roseaLeptoporus mollisMulticlavula mucidaPhellinus ferrugineofuscusPhellinus nigrolimitatusPhlebia centrifugaPycnoporellus fulgensSarcosoma globosumSkeletocutis stellae;
 2) samblikud: Arthonia leucopelleaEvernia divaricataEvernia mesomorphaFrullania dilatataHypogymnia farinaceaIcmadophila ericetorumLecanactis abietinaRamalina thrausta;
 3) sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianumBazzania trilobataGeocalyx graveolensHylocomium umbratumJamesoniella autumnalisJungermannia leianthaLepidozia reptansLeucobryum glaucumNeckera pennataNowellia curvifoliaOdontoschisma denudatumPlagiothecium undulatumRiccardia latifronsSphagnum wulfianumUlata crispa;
 4) mardikad: Ampedus sanguineusCalitys scabraCallidium coriaceumCeruchus chrysomelinusDendrophagus crenatusNothorhina punctataOstoma ferrugineaPeltis grossa;
 5) soontaimed: Corallorhiza trifidaCypripedium calceolusListera cordata.

§ 9.  Kuusikud ja kuusesegametsad

 (1) Kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktis 2, lõike 6 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused.

 (3) Kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) looduslikult uuenenud mets;
 2) minimaalne inimmõju;
 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 4) häilud;
 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
 6) vanad puud;
 7) seisvad surnud puud;
 8) puutüükad;
 9) aukude ja õõnsustega puud;
 10) eri lagunemisastmetes lamapuit;
 11) tuulemurd ja -heide;
 12) palju puiduseeni;
 13) palju rippsamblikke.

 (4) Kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Asterodon ferruginosusDentipellis fragilisDiplomitoporus flavescensFomitopsis roseaGanoderma lucidumGeastrum spp., Hericium coralloidesLeptoporus mollisMulticlavula mucidaPerenniporia subacidaPhellinus chrysolomaPhellinus populicolaPhellinus ferrugineofuscusPhellinus nigrolimitatusPhlebia centrifugaPycnoporellus fulgensSarcosoma globosumSkeletocutis odoraSkeletocutis stellaeTremiscus helvelloidesXylaria polymorpha;
 2) samblikud: Arthonia leucopelleaBacidia rubellaCetrelia olivetorumChaenotheca brachypodaEvernia divaricataEvernia mesomorphaHypogymnia farinaceaIcmadophila ericetorumLecanactis abietinaLeptogium saturninumLobaria pulmonariaMycoblastus sanguinariusNephroma spp., Opegrapha spp., Parmeliella triptophyllaRamalina thrausta;
 3) sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianumBazzania trilobataFrullania dilatataGeocalyx graveolensHylocomium umbratumJamesoniella autumnalisJungermannia leianthaLejeunea cavifoliaLepidozia reptansLeucobryum glaucumMetzgeria furcataNeckera complanataNeckera pennataNowellia curvifolia, Odontoschisma denudatumPlagiothecium undulatumRiccardia latifronsRiccardia palmataSphagnum wulfianum, Ulota crispa;
 4) mardikad: Agrilus aterAnoplodera variicornisCalitys scabraCallidium coriaceumCeruchus chrysomelinusCucujus cinnaberinusDendrophagus crenatusDicerca furcataNecydalis majorNothorhina punctataOstoma ferrugineaPeltis grossaSaperda perforataXylotrechus rusticus;
 5) soontaimed: Cinna latifoliaCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusEpipogium aphyllumGalium triflorum.

§ 10.  Laialehised metsad

 (1) Laialehiste metsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 3, lõike 6 punktis 3 ja lõike 7 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Laialehised metsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher, pärn, jalakas, saar, künnapuu.

 (3) Laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) looduslikult uuenenud mets;
 2) minimaalne inimmõju;
 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 4) häilud;
 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
 6) vanad puud;
 7) seisvad surnud puud;
 8) puutüükad;
 9) väga suured õõnsustega puud;
 10) eri lagunemisastmetes lamapuit;
 11) tuulemurd ja -heide;
 12) palju puiduseeni;
 13) palju vanu sarapuid;
 14) neli eri laialehist liiki;
 15) nektaririkaste õitega põõsad;
 16) haruldased kooslused (sarapuutammik, sinililletammik, sinilillesaarik, naaditammik, naadisaarik, naadi-jalaka-vahtra-pärnasegamets, kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets).

 (4) Laialehiste metsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Ceriporia purpureaGeastrum spp., Lindtneria trachysporaLycoperdon echinatumPerenniporia medullapanisPhellinus ferruginosusSteccherinum robustiusXylaria polymorphaXylobolus frustulatus;
 2) samblikud: Acrocordia gemmataArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca brachypodaChaenotheca chlorellaChaenotheca phaeocephalaCliostomum corrugatumCyphelium inquinansGyalecta ulmiLecanactis abietinaLobaria pulmonariaMegalaria grossaNephroma spp., Opegrapha spp., Pertusaria pertusaSclerophora spp., Thelotrema lepadinum;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusAnomodonviticulosusDicranum virideFrullania dilatataIsothecium alopecuroidesJame soniella autumnalisLejeunea cavifoliaLepidozia reptansMetzgeria furcataMnium hornumNeckera complanataNeckera pennataPorella spp., Ulota crispa;
 4) mardikad: Calosoma inquisitorCyrtoclytus capraGnorimus nobilisLiocola marmorataLymexylon navaleMycetochara spp., Osmoderma eremitaRhamnusium bicolor;
 5) soontaimed: Allium ursinumBromus benekeniiCircaea lutetianaCypripedium calceolusFestuca altissimaHordelymus europaeus.

§ 11.  Haavikud

 (1) Haavikute hulka kuuluvad § 4 lõike 4 punktis 3, lõike 5 punktis 3, lõike 7 punktis 4 ja lõike 9 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Haavikud selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad haavad.

 (3) Haavikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) looduslikult uuenenud mets;
 2) minimaalne inimmõju;
 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 4) häilud;
 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga;
 6) vanad puud;
 7) seisvad surnud puud;
 8) puutüükad;
 9) õõnsustega puud;
 10) eri lagunemisastmetes lamapuit;
 11) tuulemurd ja -heide.

 (4) Haavikute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Dentipellis fragilisHericium coralloidesJunghuhnia pseudozilingianaMulticlavula mucidaSistotrema raduloidesSkeletocutis odoraTomentella crinalis;
 2) samblikud: Acrocordia gemmataBacidia rubellaChaenotheca brachypodaCollema subnigrescensLeptogium saturninumLobaria pulmonariaMycoblastus sanguinariusNephroma spp., Parmeliella triptophyllaPeltigera collina;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusFrullania dilatataJamesoniella autumnalisLejeunea cavifoliaMetzgeria furcataNeckera complanataNeckera pennataNowellia curvifoliaTrichocolea tomentellaUlota crispa;
 4) mardikad: Acanthoderes clavipesAgrilus aterCeruchus chrysomelinusCucujus cinnaberinusDescarpentriesina variolosaHololepta planaNecydalis majorSaperda perforataXylotrechus rusticus;
 5) soontaimed: Cinna latifoliaFestuca altissima.

§ 12.  Teised lehtmetsad

 (1) Teiste lehtmetsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 5 punktis 4, lõike 6 punktis 4, lõike 7 punktis 5 ja lõike 8 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Teised lehtmetsad selle määruse tähenduses on looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lehtpuud, lisatingimusega, et haava osakaal ning laialeheliste puuliikide osakaal puistust on väiksem kui 50%.

 (3) Teiste lehtmetsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) looduslikult uuenenud mets;
 2) minimaalne inimmõju;
 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 4) häilud;
 5) vanad puud;
 6) seisvad surnud puud;
 7) puutüükad;
 8) õõnsustega puud;
 9) eri lagunemisastmetes lamapuit;
 10) tuulemurd ja -heide;
 11) palju vanu sarapuid.

 (4) Teiste lehtmetsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Dentipellis fragilisHericium coralloidesJunghuhnia pseudozilingianaMulticlavula mucidaSistotrema raduloidesSkeletocutis odoraTomentella crinalisXylobolus frustulatus;
 2) samblikud: Acrocordia gemmataBacidia rubellaChaenotheca brachypodaHypogymnia farinaceaLecanactis abietinaLeptogium saturninumLobaria pulmonariaMycoblastus sanguinariusNephroma spp., Opegrapha spp., Parmeliella triptophyllaPeltigera collinaPertusaria pertusaThelotrema lepadinum;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusFrullania dilatataJamesoniella autumnalisLejeunea cavifoliaMetzgeria furcataNeckera complanataNeckera pennataNowellia curvifoliaUlota crispa;
 4) mardikad: Acanthoderes clavipesAgrilus aterCeruchus chrysomelinusCucujus cinnaberinusDescarpentriesina variolosaHololepta planaNecydalis majorSaperda perforataXylotrechus rusticus;
 5) soontaimedest: Cypripedium calceolus.

§ 13.  Lepikud

 (1) Lepikute hulka kuuluvad § 4 lõike 7 punktis 6, lõike 8 punktis 4, lõike 9 punktis 5, lõike 11 punktis 3 ja lõike 14 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Lepikud selle määruse tähenduses on perioodiliselt üleujutataval, niiskel mineraalsel või turbasel alal kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lepad.

 (3) Lepikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) liigniiske ala;
 2) mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega;
 3) looduslikult uuenenud mets;
 4) minimaalne inimmõju;
 5) metsapõlvkondade järjepidevus on ilmselge;
 6) esinevad häilud;
 7) vanad puud;
 8) puudel on hästiarenenud tugijuured;
 9) iseloomulik on leppade uuenemine kännuvõsudest ja vanade puude jalamilt;
 10) esineb surnud või pehkinult seisvaid puid ning lamapuitu;
 11) esineb tuulemurd ja -heide;
 12) palju on puiduseeni;
 13) esinevad haruldased kooslused (luhttarnasanglepik, sõnajalasanglepik, soovõhasanglepik, lodusanglepik).

 (4) Lepikute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Physisporinus vitreusPhlebia subochraceaPycnoporellus fulgens;
 2) samblikud: Arthonia leucopelleaArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca brachypodaHypogymnia farinaceaLecanactis abietinaMycoblastus sanguinariusMenegazzia terebrataThelotrema lepadinum;
 3) sammaltaimed: Bazzania trilobataGeocalyx graveolensFrullania dilatataJamesoniella autumnalisJungermannia leianthaMnium hornumNeckera pennataPseudobryum cinclidioidesRiccardia latifronsRiccardia palmataTrichocolea tomentellaUlota crispa;
 4) mardikad: Ampedus nigroflavusCeruchus chrysomelinusDicerca alniPeltis grossa;
 5) soontaimedest: Carex disperma.

§ 14.  Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

 (1) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 1, lõike 9 punktis 2, lõike 10 punktis 2, lõike 11 punktis 2 ja lõike 14 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on turbasel või liigniiskel pinnasel kasvav kuusik, kuuse- ja männisegamets või okas- ja lehtpuusegamets, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused.

 (3) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) liigniiske ala;
 2) looduslikult uuenenud mets;
 3) minimaalne inimmõju;
 4) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 5) häilud;
 6) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
 7) vanad puud;
 8) iseloomulikud aeglase kasvuga kuused;
 9) seisvad surnud puud;
 10) puutüükad;
 11) lamapuit eri lagunemisastmetes;
 12) tuulemurd ja -heide;
 13) palju puiduseeni;
 14) palju rippsamblikke;
 15) palju epifüütseid samblaid.

 (4) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Asterodon ferruginosusDentipellis fragilisEocronartiummuscicolaFomitopsis roseaLeptoporus mollisPerenniporia subacidaPhellinuschrysolomaPhellinus ferrugineofuscusPhellinus nigrolimitatusPhlebia centrifugaPhysosporinus vitreusPycnoporellus fulgensSkeletocutis odoraSkeletocutis stellae;
 2) samblikud: Arthonia leucopelleaBacidia rubellaChaenotheca subroscidaEvernia divaricataEvernia mesomorphaIcmadophila ericetorumLecanactis abietinaLobaria pulmonariaMycoblastus sanguinariusOpegrapha spp., Ramalina thraustaThelotrema lepadinum;
 3) sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianumBazzania trilobataFrullania dilatataGeocalyx graveolensJamesoniella autumnalisJungermannia leianthaLepidozia reptansLeucobryum glaucumNeckera pennataNowellia curvifoliaOdontoschisma denudatumPlagiothecium undulatumRiccardia latifronsRiccardia palmataSphagnum wulfianumSplachnum ampullaceumTrichocolea tomentellaUlota crispa;
 4) mardikad: Anoplodera variicornisCalitys scabraCallidium coriaceumCeruchus chrysomelinusOstoma ferrugineaPeltis grossa;
 5) soontaimed: Cinna latifoliaCorallorhiza trifidaGalium triflorumListera cordata.

§ 15.  Märgalade männikud ja kaasikud

 (1) Märgalade männikute ja kaasikute hulka kuuluvad § 4 lõike 9 punktis 1, lõike 10 punktis 1, lõike 11 punktis 1, lõike 12 punktis 1, lõike 13 punktis 1 ja lõike 14 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Märgalade männikud ja kaasikud selle määruse tähenduses on männikud, männi- ja kasesegametsad ning kaasikud liigniisketel, enamasti toitainetevaestel pinnastel.

 (3) Märgalade männikute ja kaasikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) pinnas liigniiske, kraavitamata;
 2) looduslikult uuenenud mets;
 3) minimaalne inimmõju;
 4) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga;
 6) vanad puud;
 7) aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud;
 8) päikesele eksponeeritud vanade jämedate puude ja kuivanud jämedate okste olemasolu;
 9) puutüükad;
 10) lamapuit eri lagunemisastmetes;
 11) märgalaga metsaserv;
 12) haruldased kooslused (luhttarnakaasik, soovõhakaasik).

 (4) Märgalade männikute ja kaasikute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Diplomitoporus flavescensLeptoporus mollis;
 2) samblikud: Hypogymnia farinaceaMycoblastus sanguinariusOpegrapha spp.;
 3) sammaltaimed: Jamesoniella autumnalisLeucobryum glaucumNowellia curvifoliaSplachnum ampullaceumUlota crispa.

§ 16.  Märgalade laialehised metsad

 (1) Märgalade laialehiste metsade alla kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 2, lõike 9 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Märgalade laialehised metsad selle määruse tähenduses on õhukesel turbapinnasel või märjal mineraal- (savisel) pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid.

 (3) Märgalade laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) viljakas liigniiske ala;
 2) mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega;
 3) looduslikult uuenenud mets;
 4) minimaalne inimmõju;
 5) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
 6) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
 7) vanad, suuremõõtmelised puud;
 8) puudel hästiarenenud tugijuured;
 9) seisvad surnud puud;
 10) puutüükad;
 11) aukude ja õõnsustega puud;
 12) lamapuit eri lagunemisastmetes;
 13) palju puiduseeni;
 14) palju epifüütseid samblaid;
 15) neli eri laialehist liiki;
 16) haruldased kooslused (sõnajalasaarik, sõnajalatammik, humala-jalaka-(künnapuu)-saare-, pärna- või tammesegamets, luhttarnasaarik).

 (4) Märgalade laialehiste metsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Ceriporia purpureaGeastrum spp., Lindtneria trachysporaLycoperdon echinatumPerenniporia medulla-panisPhellinus ferruginosusPhysisporinus vitreusPhlebia subochraceaSteccherinum robustiusXylaria polymorphaXylobolus frustulatus;
 2) samblikud: Acrocordia cavataAcrocordia gemmataArthonia leucopelleaArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca brachypodaChaenothecachlorellaCyphelium inquinansGyalecta ulmiLobaria pulmonariaMegalariagrossaNephroma spp., Pertusaria pertusaSclerophora spp., Thelotrema lepadinum;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusAnomodon viticulosusFrullania dilatataIsothecium alopecuroidesJamesoniella autumnalisLejeunea cavifoliaLepidozia reptansMetzgeria furcataMnium hornumNeckera complanataNeckera pennataNowellia curvifoliaTrichocolea tomentellaUlota crispa;
 4) mardikad: Calosoma inquisitorGnorimus nobilisLiocola marmorataLymexylon navaleOsmoderma eremita;
 5) soontaimed: Circaea lutetianaFestuca altissima.

3. jagu Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigatüüpide kirjeldus ja näitajad 

§ 17.  Looduslike veekogude kaldanõlvad

 (1) Looduslike veekogude kaldanõlvade hulka kuuluvad § 5 lõikes 2 nimetatud vääriselupaikade tüübid.

 (2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
 1) jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk on üle 20° ning jõgi on laiem kui 5 meetrit;
 2) jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk mahub vahemikku 5–20° ning jõgi on laiem kui 5 meetrit;
 3) ojade kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk ületab 5° ning oja on kitsam kui 5 meetrit.

 (3) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) stabiilselt niiske mikrokliima;
 2) pinnaseerosioon;
 3) järskkallastel paljandub lähtekivim;
 4) omapärase võra ja juurestikuga puud.

 (4) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaikadele iseloomulikud tunnusliigid on järgmised sammaltaimed: Geocalyx graveolensMnium hornumPseudobryum cinclidioidesRiccardia latifronsRiccardia palmata.

§ 18.  Veekoguäärsed madalikud ja lammid

 (1) Veekoguäärsete madalike ja lammide hulka kuuluvad § 5 lõikes 3 nimetatud vääriselupaikade tüübid.

 (2) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
 1) madalad jõekaldad ja jõelammid, kus kalda tõusunurk on alla 5 ning jõgi on laiem kui 5 meetrit;
 2) ojalammid, kus kalda tõusunurk on alla 5 ning oja on kitsam kui 5 meetrit.

 (3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) stabiilselt niiske mikrokliima;
 2) pinnaseerosioon;
 3) ladestunud alluviaalsed setted.

 (4) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaikadele iseloomulikud tunnusliigid on järgmised sammaltaimed: Geocalyx graveolensMnium hornumPseudobryum cinclidioidesRiccardia latifronsRiccardia palmata.

§ 19.  Teised veest mõjutatud alad

 (1) Teiste veest mõjutatud alade alla kuuluvad § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud vääriselupaikade tüübid.

 (2) Muude veest mõjutatud alade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
 1) ajutised veekogud – perioodiliselt liigniisked alad, mis täituvad veega ainult tugevate vihmasadude või lume sulamise järel;
 2) allika-alad – üksik põhjavee väljumiskoht või põhjavee hajusa väljavoolu soostunud koht, kus algallikat pole näha;
 3) karbonaatsed sood ja märjad niidud – lagedad või hõredalt puudega kaetud madalsood või niisked niidud karbonaatsel pinnasel kasvavates metsades;
 4) kopratammide mõjualad – kopratammide tõttu vee äravoolu takistumisest üleujutatud puistud nõvades ja orgudes, st piiratud aladel;
 5) muude veekogude kaldad – mitmesugused kaldaalad, mis ei kuulu eelloetletud looduslike veekogude kaldanõlvade, veekoguäärsete madalike ja lammide ning teiste veest mõjutatud alade hulka.

 (3) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) stabiilselt niiske mikrokliima;
 2) ala kraavitamata;
 3) muld toitaineterikas;
 4) ladestunud alluviaalsed setted;
 5) karbonaatse pinnasevee ja põhjavee mõju;
 6) ala mõjutavad perioodiliselt üleujutused ja jää.

 (4) Allika-alade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt järgmised näitajad:
 1) ümbrus on kraavitamata ja ilma ehitusteta;
 2) allika lähiümbruse temperatuur püsib aastaringselt suhteliselt stabiilne.

 (5) Kopratammide mõjualade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt järgmised näitajad:
 1) järsult niiskemaks muutunud pinnas, halvenenud veeäravool;
 2) vee püsimine ka suvel;
 3) üleujutuse tagajärjel hukkunud, püsti seisev kuivanud mets.

 (6) Muude veest mõjutatud alade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) sammaltaimed: Geocalyx graveolensHamatocaulis vernicosusHelodium blandowiiMnium hornumPaludella squarrosaPseudobryum cinclidioidesRiccardia latifronsRiccardia palmataTrichocolea tomentella;
 2) mardikad: Dicerca furcata, Melandrya dubia, Peltis grossa;
 3) soontaimed: Cladium mariscusCorallorhiza trifidaDactylorhiza cruentaFestuca altissimaHammarbya paludosaLiparis loeseliiMalaxis monophyllosOphrys insectiferaOrchis mascula, Orchis militarisPrimula farinosa.

§ 20.  Väikesed märgalasaared ja -poolsaared

 (1) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte hulka kuuluvad § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud vääriselupaikade tüübid.

 (2) Väikesed märgalasaared ja -poolsaared on selle määruse tähenduses märgalal paiknevad mineraalpinnasega alad, mille pindala on alla 3 ha.

 (3) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) stabiilselt niiske mikrokliima;
 2) asukoha isoleeritus;
 3) hästi arenenud metsa ja märgala vahelised üleminekutsoonid;
 4) avatus päikesele;
 5) avatus tuultele.

§ 21.  Järsakud

 (1) Järsakute hulka kuuluvad § 5 lõikes 5 nimetatud vääriselupaigatüübid.

 (2) Järsakute vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
 1) pangajärsakud – pangametsad kasvavad pangaalusel nõlvakul, klindilõhedes, enam kui 20-kraadise kaldega pangal ning kuni 10 meetri ulatuses pangaservast;
 2) pinnakattejärsakud – kõik muud metsad enam kui 20-kraadise kaldega nõlvadel, mis ei lange vooluveekogu suunas ning mille kõrgus on vähemalt 10 m.

 (3) Järsakute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) enam kui 20-kraadise kaldega järsk nõlv;
 2) omapärased pinnasetingimused (kõrge pH tase, suur lubjarikkus);
 3) paljanduv lähtekivim;
 4) nõrgvesi;
 5) pinnaseerosioon;
 6) maalihked;
 7) põhjapoolsetel nõlvadel stabiilselt niiske mikrokliima;
 8) lõunapoolsed nõlvad päikesele avatud;
 9) haruldased kooslused (kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets).

 (4) Järsakute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusAnomodonviticulosus, Frullania dilatataJamesoniella autumnalisJungermannia leianthaMetzgeria furcataMnium hornumNeckera pennataPlagiopus oederianaPorella spp.;
 2) mardikatest: Peltis grossa;
 3) soontaimedest: Lunaria rediviva.

§ 22.  Põlendikud

 (1) Põlendike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud vääriselupaigatüüp.

 (2) Põlendikud on selle määruse tähenduses selgete põlengujälgedega metsaalad, kus paljudel puudel on tulekahjustusi ja esineb söestunud surnud puid.

 (3) Põlendike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) pärast tulekahju on mets taastunud looduslikult;
 2) esineb söestunud tüvesid ja tüveosi;
 3) esineb jämedaid põlengu üle elanud puid;
 4) esineb tulekahju järel vaiguga kattunud männitüvesid;
 5) esineb tulekahjustuste tõttu surevaid puid.

 (4) Põlendike vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) mardikad: Arhopalus tristisMelanophila acuminataPterostichus angustatus;
 2) soontaimedest: Geranium bohemicum.

§ 23.  Puisrohumaad

 (1) Puisrohumaade hulka kuuluvad § 5 lõikes 6 nimetatud vääriselupaikade tüübid.

 (2) Puisrohumaade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
 1) võsastunud puisrohumaa – hõre pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on viimastel aastatel lõpetatud;
 2) puisniit – hõre pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud puistu, mida jätkuvalt niidetakse;
 3) puiskarjamaa – hõre pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi.

 (3) Puisrohumaade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) vanad, alt laasumata puud;
 2) rohurinne on väga liigirikas;
 3) puud on avatud päikesele;
 4) puud ja põõsad kasvavad hajusalt või väikeste gruppidena;
 5) esineb vanu sarapuid.

 (4) Puisrohumaade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Fistulina hepatica;
 2) samblikud: Acrocordia gemmataArthonia leocopelleaArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca chlorellaGyalecta ulmiLobaria pulmonariaPertusaria pertusaSclerophora spp.;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifoliusAnomodonviticulosusIsothecium alopecuroides, Metzgeria furcataNeckera pennataUlota crispa;
 4) mardikad: Agrilus mendaxAmpedus nigroflavusDicerca alniLiocola marmorataLymexylon navale;
 5) soontaimedest: Cypripedium calceolus.

§ 24.  Sarapikud

 (1) Sarapike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud vääriselupaigatüüp.

 (2) Sarapik on selle määruse tähenduses sarapuu enamusega lehtpuusalu.

 (3) Sarapike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) pikaajaline sarapuude järjepidevus;
 2) esineb vanu sarapuid;
 3) iseeneslik hõrenemine;
 4) mosaiikne struktuur;
 5) rohurinne on väga liigirikas.

 (4) Sarapike vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Ceriporea purpureaCeriporia reticulataGeastrum spp., Phellinus ferruginosus;
 2) sammaltaimed: Anomodon attenuatusIsothecium alopecuroidesMetzgeria furcataMnium hornumUlota crispa;
 3) mardikatest: Melandrya dubia.

§ 25.  Üksikud suured puud

 (1) Üksikuid suuri puid iseloomustab § 5 lõike 1 punktis 9 nimetatud vääriselupaigatüüp.

 (2) Üksik suur puu selle määruse tähenduses on puu, mis omaette või koos sarnaste puude grupiga on piisavalt suur, et olla elupaigaks elupaigaspetsiifilise liigi elujõulisele populatsioonile.

 (3) Üksikute suurte puude vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) väga vana ja suur puu või puude grupp;
 2) väga suur surnult seisev või lamav puu;
 3) aukude ja õõnsustega puu;
 4) surnud jämedad oksad;
 5) puude avatus päikesele.

 (4) Üksikute suurte puude vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) samblikud: Acrocordia gemmataArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca chlorellaChaenotheca phaeocephalaCliostomum corrugatumGyalecta ulmiLobaria pulmonariaPertusaria pertusaSclerophora spp.;
 2) mardikad: Boros schneideriCossonus cylindricusGnorimus nobilisLiocola marmorataLymexylon navaleMycetochara spp., Mycetophagus quadripustulatusOsmoderma eremita.

§ 26.  Pargid

 (1) Parkide hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 10 nimetatud vääriselupaigatüüp.

 (2) Pargid selle määruse tähenduses on inimese rajatud valgusküllased vanad puistud, mida enam ei hooldata.

 (3) Parkide vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
 1) vanad, suuremõõtmelised puud;
 2) seisvad surnud puud;
 3) puutüükad;
 4) aukude ja õõnsustega puud;
 5) puude avatus päikesele.

 (4) Parkide vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
 1) seened: Boletus spp., Ceriporia purpureaGeastrum spp., Grifola frondosaFistulina hepaticaStecherinum robustiusXylaria polymorphaXylobolus frustulatus;
 2) samblikud: Acrocordia cavataAcrocordia gemmataArthonia vinosaBacidia rubellaChaenotheca brachypodaChaenotheca phaeocephalaCliostomum corrugatumGyalecta ulmiLobaria pulmonariaPertusaria pertusaSclerophora spp.;
 3) sammaltaimed: Anomodon attenuatusAnomodon longifoliusAnomodon viticulosusFrullania dilatataIsothecium alopecuroidesUlota crispa;
 4) mardikad: Agrilus mendaxAmpeus nigroflavusLiocola marmorataLymexylon navaleOsmoderma eremita.

4. peatükk VÄÄRISELUPAIGA KAITSEKS LEPINGU SÕLMIMINE, LEPINGU SISU JA VÄÄRISELUPAIGA KASUTUSÕIGUSE TASU ARVUTAMISE ALUSED 
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 18.02.2009]

§ 27.  Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja lepingu sisu

 (1) Vääriselupaiga kaitseks notariaalse lepingu (edaspidi leping) sõlmimise ja selle alusel kinnisasja koormamise isikliku kasutusõigusega riigi kasuks korraldab riik erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi EMK) kaudu.

 (2) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse viib läbi ning lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet. Kinnisasja omanik kohustub tagama Keskkonnaametile ja EMK esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks.

 (21) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse käigus Keskkonnaamet:
 1) kontrollib vääriselupaiga olemasolu;
 2) määrab geograafilise positsiooneerimise süsteemi abil vääriselupaiga piirid ja digitaliseerib need säästva metsanduse seire infosüsteemis;
 3) vajadusel edastab vääriselupaiga piiride muudatusettepaneku metsaressursi arvestuse riikliku registri pidajale;
 4) vormistab määruse lisa 4 kohase kontrollakti;
 5) koostab ja esitab EMK-le määruse lisa 5 kohase akti lepingu sõlmimiseks vajalike algandmetega.
[RTL 2009, 54, 788 - jõust. 12.07.2009]

 (3) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ja notari tasu maksab EMK.

 (4) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja lisasid:
 1) poolte nimed, isikukoodid ja elukohad või ärinimed, registrikoodid ning asukohad;
 2) kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse nimi, katastriüksuse tunnus ja asukoha andmed;
 3) vääriselupaiga nimetus, seda iseloomustavate näitajate loetelu, pindala ja asukoha kirjeldus;
 4) poolte õigused ja kohustused vääriselupaiga kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud;
 5) lepingu alusel makstava vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr ja maksegraafik;
 6) lepingu lisana katastriüksuse tunnusega seotud vääriselupaiga asukoha kaart.

 (5) Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul.

 (6) Lepingu rikkumisel tasub lepingut rikkunud pool leppetrahvi, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tagastab lepingut rikkunud või lepingut lõpetada sooviv täitja lepinguga saadud tasu ja tasub leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast.

 (7) Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekust informeerib võõrandaja EMK-d vähemalt kaks nädalat enne tehingut. Vääriselupaiga omandi üleminekul ei ole omandajal õigus lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates.
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

 (8) EMK teatab Keskkonnaagentuurile sõlmitud lepingu numbri, sõlmimise aja, täitja või täitja ja tema esindaja nime, makstava kasutusõiguse tasu suuruse ja lepingu lõpetamise päeva kirjalikult ühe nädala jooksul selle sõlmimisest või muutmisest arvates.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

 (9) EMK esitab ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu teksti koos lisadega digitaalsel kujul Keskkonnaagentuurile.
[RT I, 29.05.2013, 5 - jõust. 01.06.2013]

 (10) EMK teavitab Keskkonnaametit lepingu sõlmimisest ja ennetähtaegsest lõpetamisest arvates kahe nädala jooksul.
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 18.02.2009]

 (11) Lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet üks kord aastas ja vormistab selle kohta lisa 4 kohase akti, mida ta säilitab enda juures. Lepingu objekti hindamisel ilmnenud puudustest teavitab Keskkonnaamet koheselt EMK-d.
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

§ 28.  Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu arvutamise alused

 (1) Lepingu alusel makstav vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr arvutatakse käesoleva määruse lisade 1–3 alusel.

 (2) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
 1) hinna määramisel ja vääriselupaiga hooldamisel tehtavate kulude arvutamisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistika, teenuse hindade ja raiekulu andmeid;
 2) likviidse puidu koguse määramisel metsa takseerimise andmeid metsaeraldiste kaupa.
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 18.02.2009]

 (3) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määra arvutab Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 54, 788 - jõust. 12.07.2009]

§ 29.  Määruse rakendamine

  Enne käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingutega määratud iga-aastane osamakse, mille väljamaksmise tähtaeg on 01.01.2013 või hilisem, korrutatakse väljamaksmisel läbi lisas 1 punktis 9 toodud koefitsiendiga.
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

Lisa 1 Erametsas paikneva vääriselupaiga puistu arvutuslik sortimenteerimine
[RT I, 16.10.2013, 2 - jõust. 19.10.2013]

Lisa 2 R. Ozolinši tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

Lisa 3 Kulude arvutamine
[RT I, 03.10.2013, 1 - jõust. 06.10.2013]

Lisad 4-5 Akt