Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 16.12.2016, 2

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” muutmine

Vastu võetud 09.12.2016 nr 142

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 24 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Keemilise hapnikutarbe (KHTCr) analüüsimiseks kasutatakse Eesti standardit EVS-ISO 15705 või meetodit, mis annab samaväärseid tulemusi.

(22) Keemiline hapnikutarve (KHTCr) käesoleva määruse tähenduses on veeproovi töötlemisel dikromaadiga kindlates tingimustes kulunud ekvivalentne hapnikumass mahuühiku kohta.”;

2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisas 3 nimetatud ohtlikke aineid ei tohi leiduda veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees või ei tohi nende ainete sisaldus veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ületada samas lisas esitatud piirväärtusi, välja arvatud naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisalduse osas.

(2) Vase, tsingi, baariumi ja nende ühendite ning fluoriidide puhul võib loa andja isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele heitvee piirväärtuse seadmisel lähtuda võetava vee looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loasse määratavat piirväärtust. Erand märgitakse keskkonnaloas kui ainele kehtestatud piirväärtus.

(3) Ohtliku aine puudumise tuvastamiseks rakendatakse lisas 3 esitatud aine mõõteprintsiipi näitaja analüüsimisel uuritavas maatriksis.

(4) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisel ei tohi naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisaldus heitvees ületada lisas 1 sätestatud piirväärtusi või reovee puhastusastmeid ning sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimisel ei tohi naftasaaduste sisaldus sademevees ületada § 5 lõikes 3 sätestatud piirväärtust.

(5) Kui vesi juhitakse tagasi samasse veekogusse, kust see võeti, ning veekasutuse käigus ei lisandu vette täiendavaid ohtlikke aineid, siis sellist tegevust ei loeta ohtlike ainete keskkonda juhtimiseks.

(6) Lõikes 1 sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi võib ületada või aine mitteleidumise nõude võib jätta järgimata heit- ja sademevee juhtimisel veekogusse, kui loa omaja või taotleja esitab vastavasisulise taotluse loa andjale ning kui täidetakse kõik järgmised tingimused:
1) loa omaja või taotleja tõendab, et nõuete kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel võimalik;
2) loa omaja või taotleja esitab loa andjale ettepaneku ohtliku aine või ainete segunemispiirkonna kohta, sealhulgas kirjeldab selle määramise metoodikat ja märgib segunemispiirkonna paiknemise kaardil;
3) loa omaja või taotleja koostab nõuete täitmiseks tegevuskava projekti ja esitab selle loa andjale;
4) loa omaja või taotleja tagab ja tõendab regulaarse seirega, et heit- ja sademevee veekogusse juhtimine ei põhjusta veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool segunemispiirkonda, välja arvatud juhul, kui veekogus ületatakse ohtliku aine sisalduse piirväärtus fooni tõttu.

(7) Loa andja kinnitab segunemispiirkonna kirjelduse ja kaardi ning tegevuskava loa lisana või esitab põhjendused nende kinnitamata jätmise kohta loamenetluse tähtaja jooksul.

(8) Loa omaja tegutseb loa andja kinnitatud tegevuskava järgi, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul.

(9) Kui loa omaja või taotleja rakendab tööstusheite seaduse mõistes parimat võimalikku tehnikat, siis otsustab tegevuskava koostamise vajaduse loa andja, arvestades loa omaja või taotleja põhjendatud selgitusi lõike 6 punkti 3 suhtes erandi kohaldamiseks.

(10) Heit- või sademevee juhtimisel pinnasesse võib lõikes 1 sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi ületada või aine mitteleidumise nõude jätta järgimata, kui on täidetud lõike 6 punktides 1 ja 3 ning lõikes 8 sätestatud tingimused.”;

3) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva paragrahvi nõuded kehtivad ainult § 8 lõikes 6 sätestatud juhul.

(2) Ohtliku aine segunemispiirkond on heite keskkonda laskmise kohaga piirnev veekogu osa, milles mittenõuetekohase heit- või sademevee tõttu võib veekogus olev vesi ületada veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust mainitud piirväärtusele.

(3) Ohtliku aine segunemispiirkonna keskpunkt on heitvee või sademevee väljalask ja välispiir on väljalasule lähim proovivõtupunkt, milles mitte üheski veest võetud proovis ei või ohtliku aine sisaldus ületada veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtust.

(4) Vooluveekogus soovituslik segunemispiirkonna ulatus on väljalasust 10-kordne vooluveekogu laius või 1 km, olenevalt sellest, kumb on väiksem, kuid mis ei ületa 10% terve veekogu pikkusest.

(5) Rannikumeres ja seisuveekogus soovituslik segunemispiirkonna ulatus on mahuga 2000 m3 väljalasu ümbruses.

(6) Segunemispiirkonna määramisel võib aluseks võtta lõigetes 4 ja 5 sätestatud soovitusliku segunemispiirkonna ulatuse või määrata sellest väiksema segunemispiirkonna. Mõlemal juhul tuleb veeproovide tulemuste alusel tagada, et ohtlikku ainet sisaldav heide ei põhjusta veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist segunemispiirkonnast väljaspool.

(7) Segunemispiirkonna võib määrata soovituslikust segunemispiirkonnast suuremana, juhul kui vahetult soovitusliku segunemispiirkonna piirist väljaspool ületatakse veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Sellisel juhul tuleb segunemispiirkonna ulatust vähendada lõikes 4 või 5 sätestatud ulatuseni vastavalt §-s 91 nimetatud tegevuskavale.

(8) Lõikes 7 sätestatud segunemispiirkond tuleb veeproovide tulemuste alusel määrata, arvestades, et ohtlikku ainet sisaldava heide ei põhjusta veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist segunemispiirkonnast väljaspool.

(9) Kui suublaks olevas veekogu vees on veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud ohtliku aine pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus fooni tõttu ületatud, siis määratakse segunemispiirkond lõikes 4 või 5 esitatud ulatusega.

(10) Kui mitme ohtliku aine korral ületatakse ohtliku aine heite piirväärtus või tuvastatakse leidumine heit- või sademevees ja on vaja määrata mitme ohtliku aine segunemispiirkond, siis määratakse kõigi ohtlike ainete kohta üks ühine segunemispiirkond lähtuvalt kõige suurema ulatusega segunemispiirkonnast.”;

4) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Tegevuskava

(1) Paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks koostab loa taotleja või loa omanik tegevuskava projekti kuueks aastaks nende ainete kohta, mida lisa 3 kohaselt heitvees leiduda ei või, ja kaheteistkümneks aastaks nende ainete kohta, millele on lisa 3 kohaselt kehtestatud konkreetne numbriline piirväärtus.

(2) Tegevuskava projekt peab sisaldama järgmisi loa omaja või taotleja tegevuste kirjeldusi:
1) lepinguliste klientide poolt temale kuuluvasse või hallatavasse kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete tuvastamine ja nende sisalduse määramine ning nende ainete sisalduse vähendamine või ainete keskkonda juhtimise lõpetamine, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;
2) reoveepuhastusprotsessi käigus lisanduvate ohtlike ainete sisalduse vähendamine või nende lisamise lõpetamine, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;
3) reoveepuhastusprotsessi tehnoloogilise lahenduse muutmine, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;
4) heite väljalasu juures ohtlikke aineid sisaldava heite tõhus hajutamine või kiire segunemise soodustamine või heitega seotud vooluhulkade ja ohtlike ainete sisalduse dünaamika muutmine, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat;
5) segunemispiirkonna seireplaan tegevuskava kestel.

(3) Segunemispiirkonna seireplaan sisaldab andmeid selle kohta, milliste ajavahemike järel ja millistest kohtadest veeproove tuleb võtta, et tõendada segunemispiirkonna ulatuse vähenemist.

(4) Tegevuskava kohast segunemispiirkonna seiret tuleb teha vahetult väljaspool segunemispiirkonna välispiiri, kui segunemispiirkond on määratud vastavalt § 9 lõikele 6. Kui segunemispiirkond on määratud vastavalt § 9 lõikele 7, siis tuleb seiret teha ka vahemikus, mis jääb soovitusliku ja tegeliku segunemispiirkonna vahele.

(5) Kui segunemispiirkond on moodustatud baariumi, tsingi, fluoriidi või vase suure sisalduse tõttu heitvees või sademevees ja koheseks heite vähendamiseks puuduvad loa omajal sotsiaal-majanduslikult põhjendatud meetmed, võib loa andja otsusel tegevuskava sisu piirduda segunemispiirkonna seirega.

(6) Loa omaja esitab loa andjale ülevaate tegevuskava täitmisest tegevuskava tähtaja lõppemisel ja iga kolme aasta tagant tegevuskava täitmise seisust, ning vajaduse korral ettepaneku tegevuskava muutmiseks või ettepaneku segunemispiirkonna ulatuse vähendamiseks, kui ei ole saavutatud vastavus § 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(7) Segunemispiirkonna ulatuse vähendamata jätmine on põhjendatud juhul, kui segunemispiirkond on määratud § 9 lõike 6 kohaselt või loa omaja tõendab, et tegevuskavas kavandatu elluviimisest hoolimata ei ole segunemispiirkonna ulatus muutunud või kui veekogus ületatakse ohtliku aine veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus fooni tõttu.

(8) Kui tegevuskava tähtaja jooksul ei ole täidetud § 8 lõikes 1 sätestatud nõuded ja loa omaja tõendab, et ta on ellu viinud kõik tegevuskavas kavandatud toimingud ning kasutab ohtlike ainete eemaldamiseks reoveest teada olevat parimat võimalikku tehnikat, siis koostatakse uus tegevuskava käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt.”;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Reostusnäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal.”;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5, 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskkonnaamet peab enne 1. jaanuari 2017. a antud keskkonnaload viima vastavusse lisas 3 sätestatud piirväärtustega hiljemalt 31. märtsiks 2017. a.

(6) Paragrahvi 8 lõikes 2 ja muude lisas 3 sätestatud heit- ja sademevee piirväärtuse määramise erisuste kohaldamiseks esitab isik vastavasisulise taotluse loa andjale. Erisuse kohaldamise korral ei rakendu lõikes 5 nimetatud tähtaeg ning muudatus jõustub loa andja otsuse tegemisest arvates.

(7) Käesoleva määruse kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud § 8 lõike 4 (RT I, 04.12.2012, 1) kohaseid tingimusi vee erikasutusloas võib loa andja muuta loa omaja vastavasisulise taotluse alusel. Sellisel juhul ei rakendu lõikes 5 nimetatud tähtaeg ning muudatus jõustub loa andja otsuse tegemisest arvates.”;

7) määruse lisa 1 täiendatakse järgmise reaga:

„Reostusnäitaja
Reostusnäitaja
piirväärtus, mg/l
Reovee
puhastusaste, %
Tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstuse ettevõtja heitvee üldlämmastiku sisaldus süvamerelasu korral*
15
75”;

8) määrust täiendatakse lisaga 3 (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.

Jüri Ratas
Peaminister

Marko Pomerants
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 3 Veekogusse või pinnasesse juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

/otsingu_soovitused.json