Eelarveklassifikaator
Vastu võetud 16.12.2015 nr 47
RT I, 22.12.2015, 1
jõustumine 25.12.2015
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.10.2016 | RT I, 28.10.2016, 1 | 01.01.2017 |
| 12.12.2016 | RT I, 16.12.2016, 7 | 01.01.2017 |
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 2. Eelarveklassifikaator
(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad, peetakse arvestust ja korraldatakse seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Eelarveklassifikaator on toodud käesoleva määruse lisas 1.
§ 3. Üld- ja arvestuspõhimõtted
(1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus;
3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada;
4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid;
6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu;
7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
1) 2016. aasta riigieelarve koostamisel ja täitmisel kassapõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud raha liikumise hetkel ehk perioodil, millal raha laekub või välja makstakse;
2) alates 2017. aasta riigieelarve koostamisest ja täitmisest tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmide ja kulud tegevuste lõikes võimaldamaks avalike teenuste maksumuse täpsemat arvestust.
2. peatükk Arvestusobjektide kasutamine
§ 4. Arvestusobjektide liigitus
(1) Kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) organisatsioon ja eelarveüksus;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto;
4) eelarve objekt;
5) tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
7) toetus.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Riigieelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) eelarveüksus;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto;
4) eelarve objekt;
5) tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
7) toetus.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) tulu-/kuluüksus;
2) projekt;
3) majanduslik sisu;
4) ressurss/kulukoht.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(4) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) organisatsioon;
2) planeerimistasand;
3) eesmärk;
4) mõõdik.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 5. Organisatsioon
(1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Organisatsioonid on toodud käesoleva määruse lisas 2.
§ 6. Eelarveüksus
(1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus” (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse tekkepõhist arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse tekkepõhised piirmäärad.
§ 7. Eelarve liik
(1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel peetakse arvestust ja liigendatakse riigieelarve vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele riigieelarve piirmäärade seadmise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise põhimõtetele vastavalt.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Eelarve liigid on toodud käesoleva määruse lisas 3.
§ 8. Eelarve konto
(1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse riigieelarve piirmäärad.
(2) Eelarve kontod on toodud käesoleva määruse lisas 4.
§ 9. Eelarve objekt
(1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) kasutatakse juhul, kui konkreetse aasta riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kinnitatavas liigenduses määratletakse eelarve sihtotstarve detailsemalt lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole.
(2) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
1) esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina eelarve objekti liigi koodi;
2) kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina üleriigilist objekti või objekti kasutavat valitsemis- või haldusala või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti;
3) viies kuni kaheksas koht on objekti tunnus, sealhulgas tehingupartneri koodi korral selle neli viimast numbrit.
(3) Tehingupartneri koode kasutatakse eelarve objektina eelarve ja selle täitmise aruande konsolideerimiseks.
(4) Eelarve objektide liigid on toodud käesoleva määruse lisas 5.
§ 10. Tegevusala
(1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Tegevusala kasutatakse arvestuse pidamiseks siis, kui valitsemisala ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele.
(3) Eelarve piirmäärad seatakse majandusarvestuse tarkvaras SAP (edaspidi SAP) tegevusalade kaupa, kuid asutusel on õigus eelarve piirmäärad ühelt tegevusalalt teisele ümber tõsta. Piirmäärade ümbertõstmiseks saadab asutus teatise Rahandusministeeriumile.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(4) Erandjuhtudel on valitsemisalal võimalik taotleda Rahandusministeeriumilt eelarve piirmäära seadmist kõrgemale kui 5-kohalise koodi tase.
§ 11. Planeerimistasand
(1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse strateegilisel planeerimisel, eelarve planeerimisel ja finantsjuhtimisel.
(2) Meetmed ja tegevused määratletakse programmi tasemest alates.
(3) Tegevusele võib määratleda alategevuse.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 111. Eesmärk
(1) Arvestusobjekti „Eesmärk” (edaspidi eesmärk) kasutatakse erinevatel planeerimistasanditel sihi määramisel ja see peab olema mõõdetav või hinnatav.
(2) Meetmele ei pea eesmärki seadma.
(3) Tegevusele ega alategevusele eesmärki ei seata, nende eesmärgiks on programmi või meetme eesmärk.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 112. Mõõdik
(1) Arvestusobjekti „Mõõdik” (edaspidi mõõdik) kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks.
(2) Kui meetmele on eesmärk seatud, seatakse talle ka mõõdik.
(3) Tegevuse mõõdik peab näitama selle panust programmi või meetme eesmärgi saavutamisse.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 12. Toetus
(1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) lõikes seatakse piirmäärad ja peetakse arvestust eelarve kontode lõikes.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Toetuste eelarve piirmäärad avab Rahandusministeerium koos sildfinantseerimisvahendite kasutamise taotlusega esitatud välistoetuse saamist kinnitava dokumendi alusel või Riigi Tugiteenuste Keskus pärast vastavate vahendite laekumist.
(3) Sildfinantseerimisvahendite taotlemise kord on sätestatud riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.
§ 13. Tulu-/kuluüksus
Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” lõikes peetakse tekkepõhist kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa ja seatakse kuluarvestuses tekkepõhised piirmäärad.
§ 14. Majanduslik sisu
(1) Arvestusobjekti „Majanduslik sisu” (edaspidi majanduslik sisu) lõikes peetakse tekkepõhiselt raamatupidamisarvestust ja kuluarvestust, grupeerides majandustehingud erinevatesse liikidesse lähtudes nende ühetaolisest sisust.
(2) Majanduslik sisu kuni 6-kohaliste koodidena on määratud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 1.
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3) Majanduslikku sisu võib detailsemalt määrata, kasutades 6-kohaliste kontode alamkontosid.
§ 15. Projekt
(1) Arvestusobjekti „Projekt” (edaspidi projekt) on omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust tekkepõhiselt lähtuvalt asutuse vajadustest.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Projektile võib asutus seada tekkepõhise eelarve.
(3) Projektipõhine arvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.
§ 16. Ressurss/kulukoht
(1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” (edaspidi ressurss/kulukoht) kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.
(2) Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks.
(3) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel.
3. peatükk Arvestusobjektide kodeerimine ja koodi kasutamine
§ 17. Arvestusobjektide kodeerimine
(1) Arvestusobjektide, välja arvatud eesmärgi kasutamiseks luuakse ühtsed koodid (edaspidi kodeerimine). Koodid sisestatakse maksete teostamise ja arvestuse pidamise infosüsteemidesse.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
1) eelarve liik;
2) eelarve konto;
3) eelarve objekt;
4) organisatsioon;
5) eelarveüksus;
6) toetuse tase „Toetuse liik” ja tase „Organisatsioon”;
7) projekti tase „Organisatsioon”;
8) majanduslik sisu;
9) planeerimistasand;
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
10) ressursi/kulukoha tase „Ressursi liik” ja tase „Organisatsioon”;
11) tegevusala;
12) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase „Organisatsioon”;
13) mõõdik.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(3) Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
1) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 3” ja tase „Tulu-/kuluüksus – tase 4”;
2) projekti tase „Projekt”;
3) ressursi/kulukoha tase „Ressurss/tegevus/kulukogum”;
4) toetuse tase „Toetus”.
§ 18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäära olemasolu kontrollimisel
(1) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(2) Asutused, kes ei kasuta SAP-i, esitavad eelarve muudatuste ja eelarve täitmise andmete kohta aruande Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(3) Eelarve kontona kasutatakse käesoleva määruse lisaga 4 kehtestatud kõige detailsemat eelarve kontot.
(4) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
(5) Kui asutus kasutab SAP-i, lisatakse kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele SAP-is:
1) organisatsiooni ja eelarveüksuse tunnus;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto;
4) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
5) tegevusala tase 3 või planeerimistasandi tase 6 „Tegevusala”;
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
6) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega.
(6) SAP-i kasutavate asutuste eelarve piirmäärade piisavuse kontroll toimub SAP-is. Sealjuures kontrollitakse eelarve piisavust lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodust järgmiste erisustega:
1) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära piisavust programmi tasandil;
2) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära piisavust eelarve kontodel I, K või F.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Lisa 1 Eelarveklassifikaator
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
Lisa 2 Administratiivne tunnus
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
Lisa 3 Eelarve liik
Lisa 4 Eelarve kontod
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
Lisa 5 Eelarve objekti liigid
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
Lisa 6
[Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
Facebook
Twitter