Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.12.2021 otsus nr 39
2022. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 08.12.2021
§ 1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes)
(1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes).
(2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes).
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 569 eurot kalendrikuus;
2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 157,75-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 220 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 157,76 kuni 315,50 eurot korral 135 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 315,51 kuni 631 eurot korral 75 eurot õppekuus;
5) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus.
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 771 lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.
(3) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 584 eurot kalendrikuus.
(4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kalendrikuus.
(5) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot;
3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise tasu ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga aastas;
4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär 9,42 eurot;
5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.
(6) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta alates 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. märtsini 2092 eurot kalendrikuus ja alates 2022. aasta 1. aprillist 2208 eurot kalendrikuus;
2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 269 eurot kalendrikuus ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 269 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 316 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;
3) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kalendrikuus;
4) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionitoetust, 669 eurot kalendrikuus ja pensionitoetuse suurus 200 eurot aastas.
(7) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 584 eurot.
(8) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2022. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 30 000 000 eurot;
2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta.
(9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 7 184 000 000 eurot;
2) seaduse § 61 lõike 41 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 1 687 000 000 eurot;
3) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot.
(10) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmääraks, millest alates välisleping peab olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T | – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses; |
AK |
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; |
AT |
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; |
k |
– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0); |
(AK – AT) ⚹ k |
– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus; |
ÜK |
– kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse aastatel 2018–2025); |
Cn |
– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega täiskasvanud isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2021. aasta 10. novembri seisuga; |
Pn |
– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes; |
Hn |
– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 75 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 8,61-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse keskmise kasvuga. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3; |
– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu ja munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes; |
|
TM |
– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks, sealhulgas 2019. aastal korrutatuna 11,96-ga ja jagatuna 11,93-ga; |
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa ja 2,0 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2021. aastal eurodes, millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates 2022. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastused; |
|
KK |
– kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal; |
VT |
– püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus; |
Veetee |
– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites; |
D |
– arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta; |
VElanik |
– püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga; |
E |
– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta; |
F |
– arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest; |
HK |
– enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav hüvitis; |
HISIK |
– enne 1993. aasta 1. jaanuari hoolekandeasutusse elama asunud isikute arv Sotsiaalministeeriumi andmetel; |
HM |
– hüvitise määr isiku kohta. |
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetus, antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.
(3) Riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (380 718 065 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (10 250 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (15 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (62 778 eurot), raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), asendus- ja järelhooldusteenuse toetus (19 006 052 eurot), matusetoetus (4 000 000 eurot), toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (17 549 315 eurot) ning rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot).
(4) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 5,94 eurot;
2) sündide registreerimise kulude hüvitis 13,65 eurot;
3) surmade registreerimise kulude hüvitis 8,27 eurot;
4) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 6,82 eurot;
5) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmise kulude hüvitis 3,72 eurot;
6) isaduse vormistamise kulude hüvitis 13,65 eurot;
7) abielu vormistamise kulude hüvitis 52,10 eurot;
8) lahutuse vormistamise kulude hüvitis 37,63 eurot;
9) nime muutmise vormistamise kulude hüvitis 29,77 eurot;
10) soo muutmise vormistamise kulude hüvitis 9,92 eurot;
11) vaimulike juhendamise kulude hüvitis 24,81 eurot;
12) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamise, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamise, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamise ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemise ja parandamise kulude hüvitis 14,89 eurot.
(5) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.
§ 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste
2022. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes.
§ 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine
(1) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist:
1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti;
2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:
918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.
§ 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved
(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse eelarve 588 675 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 139 000 eurot ja Riigi Valimisteenistuse eelarve 616 000 eurot.
(2) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab Ohutusjuurdluse Keskuse eelarve 159 333 eurot.
(3) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 505 883 eurot.
§ 7. Kaitsekulu
Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 749,6 miljonit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid.
§ 8. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon
Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
1) 2022. aastal 102,0 miljonit eurot;
2) 2023. aastal 88,8 miljonit eurot;
3) 2024. aastal 69,0 miljonit eurot;
4) 2025. aastal -24,0 miljonit eurot.
§ 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine
Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiukulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni.
§ 10. Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioonilepingu sõlmimise luba
(1) Kaitseministeeriumil või tema valitsemisala asutusel on lubatud sõlmida Tapa valla ja ehituse kontsessiooni hanke võitjaga kolmepoolne kontsessioonileping Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituseks ja keskuse teenuste ostmiseks.
(2) Kontsessioonilepingu tähtaeg võib olla kuni 18 aastat kontsessioonilepingu sõlmimisest arvates. Kontsessioonilepinguga võib võtta teenuse ostmise kohustuse kuni 15 aastaks spordi- ja vabaajakeskuse teenuste osutamise algusest arvates.
(3) Kontsessioonilepinguga võetava teenuste ostmise kohustuse suurus Kaitseministeeriumi valitsemisalale võib olla maksimaalselt 3,75 miljonit eurot. Ühel eelarveaastal võib teenuste ostmise kohustuse suurus Kaitseministeeriumi valitsemisalale olla maksimaalselt 0,25 miljonit eurot.
(4) Kontsessioonilepinguga täiendavate rahaliste kohustuste võtmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatust.
§ 11. Tulude laekumise korralduse erisus
Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees