Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 14.01.2020 nr 1

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „lõpueksamite andmekogu” sõnadega „testide andmekogu” vastavas käändes;

2) määruses asendatakse läbivalt sõnad sõnad „elektroonilises testimiskeskkonnas” sõnadega „testide andmekogus”;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaks nädalat” sõnaga „nädal”;

4) paragrahvi 4 lõike 6 teksti täiendatakse pärast sõnu „Tasemetöö ja selle” sõnaga „eristuskirja,”;

5) paragrahvi 4 lõike 7 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Testide andmekogusse sisenevad õpilased kasutades isikutunnistust (ID-kaarti), digitaalset isikutunnistust (mobiil-ID), elamisloakaarti, muud kõrge turvalisuse tasemega audentimisvahendit (Smart-ID) või kooli või testi administraatorilt saadud testimiskeskkonna loodud salasõna.”;

6) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Tasemetööde läbiviimise erisused üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste puhul

(1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale õpilasele tasemetöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest:
1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) viia tasemetöö läbi eraldi ruumis;
3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on raskesti loetav;
5) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) lubada küsimuste ja teksti ettelugemist;
7) anda tasemetöö korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;
8) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid (sõnaraamatud, keele reeglid, abivalemid jms);
9) selgitada töökorraldusi ning ülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt;
10) kasutada viipekeele tõlki.

(2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on tasemetöös vaja kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimusi, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.

(3) Rakendatud eritingimused ja tasemetöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid märgitakse pärast tasemetöö toimumist samal päeval testide andmekogus eeltäidetud aruandesse.”;

8) paragrahvi 6 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli direktori poolt määratud õpetaja testide andmekogus hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.”;

9) paragrahvi 6 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Paberil läbiviidud tasemetööd kontrollib kooli direktori poolt määratud õpetaja hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul.”;

10) paragrahvi 8 lõike 4 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„1) teeb elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde tulemused testide andmekogu kaudu teatavaks igale valimisse kuulunud õpilasele ja koolile hiljemalt viis tööpäeva pärast tasemetöö toimumist;
2) avaldab elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde üleriigilised tulemused testide andmekogus hiljemalt üks kuu pärast tasemetöö läbiviimist, valimisse kuulunud koole nimetamata;
2¹) avaldab paberil läbiviidud tasemetööde üleriigilised tulemused testide andmekogus hiljemalt tasemetöö läbiviimise aasta 1. novembriks, valimisse kuulunud koole nimetamata;
3) annab hiljemalt kaks kuud pärast tasemetöö läbiviimist tasemetöö tulemuste analüüsi põhjal igale valimisse kuulunud koolile tagasisidet õppe tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse;”;

11) paragrahvi 10 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 11 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Eksamimaterjalide saamiseks registreerivad koolid õpilaste valikute alusel õpilased testide andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks.”;

13) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koolid teavitavad eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks testide andmekogu kaudu üldist, tõhustatud või erituge saavate põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest käesoleva määruse § 16 lõigetes 2 ja 8 sätestatud eritingimustest.”;

14) paragrahvi 14 lõike 3 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eksamit korraldav asutus võib eesti keele kui teise keele eksami suulist osa hinnata salvestiselt, andes sellest koolile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolm päeva enne eksami algust teada. Sel juhul viibib eksamiruumis suulise osa läbiviimisel välisvaatleja.”;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Lõikes 5 nimetatud juhul täidab kooli direktor välisvaatleja ülesandeid kuni välisvaatleja saabumiseni. Selle kohta tehakse vastav märge ühtse põhikooli lõpueksami toimumise protokolli.”;

16) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elektrooniliselt läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö, selle eristuskirja, hindamisjuhendi, läbiviimisjuhendi ja vastavustabeli, vajaduse korral küsimustikud kooli direktorile, õpetajale ja eksaminandile ning eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruande teeb eksameid korraldav asutus koolile kättesaadavaks testide andmekogus või muul viisil elektrooniliselt.”;

17) paragrahvi 15 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Testide andmekogusse sisenevad eksaminandid kasutades isikutunnistust (ID-kaarti), digitaalset isikutunnistust (mobiil-ID), elamisloakaarti, muud kõrge turvalisuse tasemega audentimisvahendit (Smart-ID) või kooli või testi administraatorilt saadud testimiskeskkonna loodud salasõna.”;

18) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise erisused üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste puhul

(1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest:
1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) viia eksam läbi eraldi ruumis;
3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
5) lubada eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
6) anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;
7) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid);
8) selgitada töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt;
9) hinnata kirjutamisraskusega õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult;
10) kasutada viipekeele tõlki.

(2) Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib kooli direktor otsustada üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:
1) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on toe vajadusest tingituna raskesti loetav;
2) muuta nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas;
3) viia kuulmispuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma kuulamis- ja suulise osata;
4) viia raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma suulise osata.

(3) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamil vaja kohaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.

(4) Ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist testide andmekogus eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse.

(5) Eksamineerimiseks rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle toe saamise kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist ja õpilasele ei ole sarnaseid meetmeid rakendatud tema igapäevases õppetöös ning Eesti Hariduse Infosüsteemis puudub märge tema toe saamise kohta, tehakse eritingimuse kasutamise kohta märge koos põhjendusega testide andmekogusse.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist, esitab kool viivitamata eksameid korraldavale asutusele taotluse.

(8) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikooli lõpetajale eesti keele kui teise keele lõpueksami sooritamiseks ühte või mitut käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eritingimust.”;

19) paragrahv 18 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib testide andmekogus vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli lõpueksamikomisjon eksameid korraldava asutuse poolt koostatud hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.”;

20) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elektrooniliselt läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tulemused teatab eksameid korraldav asutus igale õpilasele ja koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt viis tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.”;

21) paragrahvi 20 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Õpilasele, kellel on gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt õigus sooritada eesti keele kui teise keele eksam eesti keele riigieksami asemel, ei pea sooritama eesti keele kui teise keele eksamit, kui talle on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning ta on selle esitanud koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.”;

24) paragrahvi 27 lõike 11 teksti täiendatakse pärast sõnu „viib läbi inglise keele” tekstiosaga „B1/B2-taseme”;

25) paragrahvi 27 lõike 11 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);”;

26) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11¹ järgmises sõnastuses:

„(11¹) Inglise keeles saab sooritada riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge English C1 Advanced eksami.”;

27) paragrahvi 27 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamile või Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksamile registreerija võib lisaks valida inglise keele riigieksami, ühe käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 või 3 esitatud rahvusvahelise eksami prantsuse või vene keeles või käesoleva paragrahvi lõikes 11¹ esitatud rahvusvahelise eksami inglise keeles.”;

28) paragrahvi 27 lõike 15 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Cambridge English: B1 Preliminary (PET) (inglise keel);
2) Cambridge English: B2 First (FCE) (inglise keel);
3) Cambridge English: C1 Advanced (CAE) (inglise keel);
4) Cambridge English: C2 Proficiency (CPE) (inglise keel);
5) The International English Language Testing System (IELTS) (inglise keel);
6) Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT (inglise keel);
7) Pearson Test of English General (PTE General) (inglise keel);
8) Diplôme approfondi en langue française (DALF C1) (prantsuse keel);”;

29) paragrahvi 27 lõike 17 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 11 punktides 1–3” tekstiosaga „ja lõikes 11¹”;

30) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Võõrkeele riigieksamit asendav rahvusvaheline võõrkeele eksam võib olla sooritatud enne gümnaasiumiõpingute algust.”;

31) paragrahvi 28 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ja eksternid täidavad hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks testide andmekogus registreerimisvormi selle kohta, kas nad soovivad sooritada eesti keele või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keele kui teise keele riigieksami, kitsa või laia matemaatika ainekavale vastava riigieksami ja inglise keele riigieksami või rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami.”;

32) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerimiseks täidavad gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste kutsekeskhariduse tasemel õppivad õpilased testide andmekogus eeltesti tulemuste alusel registreerimisvormi hiljemalt 6 nädalat enne eksamisessiooni algust.”;

33) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15. märtsiks” tekstiosaga „kaks nädalat enne esimest riigieksamit”;

34) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Lõikes 8 nimetatud juhul täidab kooli direktor välisvaatleja ülesandeid kuni välisvaatleja saabumiseni. Selle kohta tehakse vastav märge ühtse riigieksami toimumise protokolli.”;

35) paragrahvi 33 lõige 18 sõnastatakse järgmiselt:

„(18) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrike komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 17 esitatud nõudeid.”;

36) paragrahvi 33 lõike 19 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahv 34 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 34. Riigieksamite läbiviimise erisused üldist, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste puhul

(1) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse üldist, tõhustatud või erituge saavale gümnaasiumilõpetajale tema toe vajadusest tulenevalt riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:
1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) viia eksam läbi eraldi ruumis;
3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on raskesti loetav;
5) lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või lugemisraskusega õpilasele;
7) anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;
8) hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult kirjutamisraskusega õpilasel;
9) muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele;
10) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele;
11) kasutada viipekeele tõlki;
12) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele;
13) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud;
14) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

(2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamineerimiseks vaja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool eksamile registreerides vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.

(3) Eksamineerimiseks rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös gümnaasiumi vältel ning kelle toe saamise kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(4) Kool esitab testide andmekogu kaudu hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks eksameid korraldavale asutusele kinnitamiseks üldist, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste eksamineerimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimused.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist ja õpilasele ei ole sarnaseid meetmeid rakendatud tema igapäevases õppetöös ning Eesti Hariduse Infosüsteemis puudub märge tema toe saamise kohta, esitab kool viivitamata eksameid korraldavale asutusele põhjendatud taotluse testide andmekogusse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud eritingimustest teavitab kool eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks.

(7) Varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isiku puhul otsustab eritingimuste rakendamise eksameid korraldav asutus vastava taotluse alusel, mis esitatakse eksamile registreerimisel.

(8) Riigieksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse pärast eksami toimumist eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokolli.”;

38) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerinud, kuid mõjuvatel põhjustel puudunud õpilane saab eksami sooritada järgmisel eksamisessioonil või sooritada eksameid korraldava asutuse inglise keele B1/B2-taseme riigieksami.”;

39) paragrahvi 39 lõike 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eksameid korraldav asutus esitab testide andmekogus hiljemalt riigieksamite läbiviimise aasta 1. novembriks kooli pidajale riigieksamite analüüsi alusel tagasisidet, milles kõrvutatakse kooli pidaja iga kooli õppe tulemuslikkust ja kooli panust õpilaste edasijõudmisse:
1) teiste kooli pidajale kuuluvate koolide tulemustega;
2) sarnaste koolide rühma (tegevusnäitajad, õpikeskkond) tulemustega;
3) kõikide koolide tulemustega.”;

40) paragrahvi 46 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4–6 esitatud nõuetega hiljemalt 2022. aastaks.”.