Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 13.02.2015 nr 4
Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ (edaspidi prioriteetne suund) meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuste „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ ja „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine)“ eesmärkide elluviimiseks.
(2) Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud projektide puhul on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad. Tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 6 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud projektide puhul on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad. Erandiks on § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud ülemaakondlikud ühistranspordiprojektid, mille puhul on abikõlblik sihtpiirkond kogu ülemaakondlik ühistranspordiprojekti sihtpiirkond.
(3) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. aasta korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“.
(4) Kui määruse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või turismiinvesteeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 53, 55 või 14, siis kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Kui määruse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel antav toetus on koolitusabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 31, siis kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(6) Kui määruse § 6 lõike 1 punktide 2–5 alusel antav toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 14, siis kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(7) Kui määruse § 6 lõike 1 punktide 1–4 alusel antav toetus on saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 45, siis kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(8) Kui määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 4 alusel antav toetus, välja arvatud avalikult kasutatavate teede tarvis, on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, siis kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus).
(9) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(10) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(11) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 10 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5, komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ning komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses on kasutatud termineid järgmises tähenduses:
1) ehituslik projekteerimine – projekteerimine ehitusseaduse § 2 lõike 4 tähenduses;
2) ehitustöö – ehitamine ehitusseaduse § 2 lõike 6 tähenduses;
3) e-teenindus – rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik lepingu ning mille kasutamise kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduses;
4) ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) – keskus, mille põhitegevus on inkubatsiooniprotsessi alusel inkubatsiooniteenuste osutamine, sealhulgas nõustamis-, info-, koolitus- ja taristuteenused ning seadmete ühiskasutus, ettevõtete kasvu kiirendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks tööstus- ja ettevõtlusaladele tulnud ettevõtetele ning alustavatele ettevõtetele või kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, avalik-õigusliku ülikooli või regionaalse kompetentsikeskuse juures tegevust alustavatele ettevõtetele, sealhulgas inkubantidele ja eelinkubantidele;
5) Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkond – Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald, Toila vald;
6) jalg- ja jalgrattatee – tee, mis on ehitatud või kohandatud liiklemiseks kas ainult jalakäijatele, sealhulgas ratastoolis liikleja, rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja, nii jalakäijatele kui ka jalgratturitele või ainult jalgratturitele;
7) Narva linnapiirkond – Narva linn koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald;
8) „Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava“ – dokument, mis maakonna arengukavale ja kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavadele toetudes määrab kindlaks toimepiirkonnas vajalikud tegevused prioriteetse suuna teise alaeesmärgi „Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud“ raames käesoleva määruse alusel antavast toetusest kaasrahastatavates valdkondades (edaspidi tegevuskava);
9) Pärnu linnapiirkond – Pärnu linn koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Audru vald, Paikuse vald, Sauga vald, Sindi linn ja Tahkuranna vald;
10) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas sätestatud kriteeriumitele;
11) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald;
12) Tartu linnapiirkond – Tartu linn koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Luunja vald, Tartu vald, Tähtvere vald ja Ülenurme vald;
13) toimepiirkond – keskuse-tagamaa-süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest ning sellega funktsionaalselt seotud tagamaal asuvatest paikkondadest ja kohalikest keskustest, mille elanike jaoks see toimepiirkonna keskus on peamine igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkoht ning mille ulatuses peaksid olema kaetud valdava osa elanike ja ettevõtjate vajadused nii tööhõive kui teenuste järele;
14) tootearenduskeskus – keskus, mille põhitegevus on tootearendusteenuste, sealhulgas nõustamis-, info- ja koolituseteenus ning seadmete ühiskasutus, osutamine ettevõtjatele piirkonna seisukohast olulises ja perspektiivses tootearendusvaldkonnas ettevõtete toodangu lisandväärtuse kasvu tagamiseks;
15) turismiatraktsioon – turistidele atraktiivne, külastuselamusi pakkuv ja turismihooaega pikendav sihtkoht, kus on võimalused meelelahutuseks, sportimiseks ja teadmiste täiendamiseks;
16) turismitoode – terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib;
17) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas sätestatud kriteeriumitele;
18) väikeehitis – kas kuni 60 ruutmeetri suuruse ehitusealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel on avalikkusele suunatud funktsioone või mis on olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. Käesolevas määruses kasutatud termin erineb ehitusseaduse §-s 15 kasutatud terminist, sest käesoleva määruse tähenduses on väikeehitisel avalikkusele suunatud funktsioon, seetõttu on vaja koostada ehitusprojekt.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk, oodatav tulemus ning väljundid
(1) Toetuse andmise eesmärk on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
(2) Meetme oodatav tulemus on väljaspool Harjumaad ja Tartumaad loodud sisemajanduse koguprodukti osakaalu kasv Eesti sisemajanduse koguproduktist 0,3 protsendi võrra.
(3) Meetme tegevuse väljundid on:
1) käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–4 nimetatud tegevuste tulemusel saab 630 ettevõtet mitterahalist abi ning lisandub 1700 töökohta, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega töökohad;
2) käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud tegevuse tulemusel lahendatakse 30 kitsaskohta toimepiirkondade ühendamiseks ning töökohad ja teenused muutuvad paremini kättesaadavaks.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on rakendusasutus Siseministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Vaide esitamine ja menetlemine
(1) Otsuse või toimingu peale võib esitada vaide perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) §-s 51 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi.
(2) Rakendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatakse vaie lahendamiseks rakendusasutusele.
(3) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.
2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemuse ja väljundite saavutamisse ning mille objekt ja tegevused sisalduvad vastava maakonna tegevuskavas. Toetust antakse projekti järgmistele tegevustele:
1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine;
2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamine ja selle loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
3) inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine;
4) linnakeskuse avaliku ruumi, sealhulgas linnasüdamed ja väljakud, kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks;
5) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, sealhulgas ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee, arendamine.
(2) Meetme raames ei toetata järgmisi investeeringuid:
1) investeeringud uute või olemasolevate tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus olemasolevad ettevalmistatud või kasutusest välja jäänud alad on sobivad või kohandatavad uute ettevõtete lisandumiseks ning kus potentsiaal lisanduvate tööstus- ja ettevõtlusalade täiendavaks kasutuselevõtuks lisaks olemasolevatele on väike;
2) investeeringud uute või olemasolevate tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus on rajatud tööstusalad ilma avaliku sektori toetuseta; investeeringud olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel ei pakuta külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust;
3) investeeringud rajatavate või edasiarendatavate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajate teenindamisele või otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega külastuseesmärgil;
4) investeeringud, mis ei aita kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi, -tulemuse ja väljundite saavutamisele;
5) investeeringud objektidesse, kui selliste investeeringute tegemine erasektori poolt on Eestis tavapärane ning tegemist ei ole turutõrkega.
(3) Toetust ei anta projektile, mille lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning §-s 3 nimetatud toetuse eesmärgi, tulemuse ja väljundite saavutamiseks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tulenevad kulud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud tuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
(3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid kõige hiljem 31. augustil 2023. aastal.
(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1) turismitoodete- ja atraktsioonide arendamisega seotud kulud, näiteks külastusobjektide rajamise ja rekonstrueerimisega, miljööd risustavate ning kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimise ja pinnase puhastamise, jääkreostuse likvideerimise kulud, külastajaprogrammide ja ekspositsioonide loomisega, toetatava objektiga seotud turunduse ja koolitusega seotud kulud;
2) külastusobjektide tugitaristu ja tugiteenuste arendamisega seotud kulud;
3) külastajateekonna terviklikkust toetavate turismimarsruutide, võrgustike arendamise ja kasutuselevõtuga seotud kulud.
(5) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulud, sealhulgas avalikult kasutatavad teed teeseaduse § 4 tähenduses (välja arvatud parklad), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sealhulgas sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2 tähenduses, gaasivõrgud maagaasiseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, soojusvõrgud kaugkütteseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, elektrivõrgud elektrituruseaduse § 3 punkti 29 tähenduses, sidevõrgud üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks elektroonilise side seaduse § 2 punkti 68 tähenduses ja muu selline;
2) endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamise kulud nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil, sealhulgas miljööd risustavate ning kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimise ja pinnase puhastamise, jääkreostuse likvideerimise kulud, ja kulud kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimiseks taaskasutuselevõtmise eesmärgil;
3) turunduse ja võrgustike loomise kulud ettevõtjate tööstus- ja ettevõtlusalale toomise eesmärgil.
(6) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1) inkubaatori või tootearenduskeskuse teenuste pakkumiseks vajalike ehitiste, sealhulgas ruumide rajamise ja rekonstrueerimise kulud;
2) ühiskasutatavate seadmete ostmise ja rentimise kulud;
3) inkubatsiooni- ja tootearendusteenuste osutamise käivitamiskulud, sealhulgas inkubaatori ja tootearenduskeskuse töötajate ja ekspertide töötasu kõige rohkem ühe aasta jooksul objekti valmimisest arvates;
4) inkubaatorite ja tootearenduskeskuste ning nende pakutavate teenuste osutamise kulud.
(7) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised linnakeskuse avaliku ruumi, sealhulgas linnasüdamed ja väljakud, rajamise ja rekonstrueerimise kulud ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks:
1) olulise avaliku taristu rajamise ja rekonstrueerimise kulud, sealhulgas avalikult kasutatavad teed teeseaduse § 4 tähenduses, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sealhulgas sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2 tähenduses, gaasivõrgud maagaasiseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, soojusvõrgud kaugkütteseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, elektrivõrgud elektrituruseaduse § 3 punkti 29 tähenduses, sidevõrgud üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks elektroonilise side seaduse § 2 punkti 68 tähenduses ja muu selline;
2) avalikuks kasutamiseks mõeldud väikeehitiste projekteerimise ja ehitamise, linnamööbli soetamise ja paigaldamise ning haljastuse kulud;
3) linnakeskuse avaliku ruumi ettevalmistamise kulud selle taaskasutuselevõtuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil, sealhulgas miljööd risustavate ning kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimise ja pinnase puhastamise, jääkreostuse likvideerimise kulud ning kulud kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimiseks taaskasutuselevõtmise eesmärgil.
(8) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1) jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamise kulud, sealhulgas teeseaduse § 4 tähenduses avalikult kasutatavate jalg- ja jalgrattateede, jalgsildade rajamise ning linnamööbli soetamise ja paigaldamise kulud, jalgrattaparklate ja -hoidlate rajamise kulud, ristmike ja tänavate ümberkohandamise kulud selles osas, mis on vajalik jalgsi ja jalgrattaga liiklemise võimaluste väljaehitamiseks;
2) säästva ühistranspordisüsteemi arendamise kulud, sealhulgas info- ja piletisüsteemide ning rattaringluse seadmete soetamise, testimise ja kasutamise koolituse, pargi ja reisi süsteemi kulud, ühistranspordi terminalide arendamisega kaasnevad ehituskulud ning linnamööbli soetamise ja paigaldamise kulud.
(9) Abikõlblike kulude puhul on järgmised piirangud:
1) kinnisasja ost võib moodustada kõige rohkem kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust;
2) ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust.
(10) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
2) esinduskulud ja kingitused, sealhulgas suveniirid ja meened;
3) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
4) k ulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu või muudest riigieelarvelistest vahenditest;
5) sularahas tasutud maksed;
6) projekti üldkulud;
7) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud.
(11) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(12) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel.
(13) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumentide koostamise kuupäev.
(14) Kui toetus on:
1) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud;
2) spordi- ja mitmeotstarbelise vabaaja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud;
3) saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 45 lõikes 4 nimetatud puhastustööde kulud, millest lahutatakse maa väärtuse tõus. Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivarana, võib abikõlbliku investeeringuna arvesse võtta kõiki kulusid, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud. Hinnangu maa väärtuse tõusu kohta puhastamise tõttu peab andma sõltumatu ekspert;
4) koolitusabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 nimetatud kulud;
5) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. augustini.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.
(3) Käesoleva määruse § 7 lõikes 9 nimetatud kulude kohta võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014. aastal. Toetusest ei kaeta taotleja tehtud kulusid juhul, kui rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamata jätta.
(4) Taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast kuni 36 kuud varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega.
(5) Projekti maksimaalne kestus on 36 kuud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks võib olla lõikes 2 sätestatud kuupäevast kuni 36 kuud hilisem kuupäev, kuid mitte hilisem kui 31. august 2023. aastal.
(6) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra. Pikendatud perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2023. aastal ning abikõlblikkuse periood ei tohi ületa 36 kuud ehk projekti maksimaalset perioodi.
(7) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi juhul, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(8) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist.
§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Projektile antakse toetust kõige rohkem 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määr on vähemalt 15 protsenti. Kui toetus on käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–13 sätestatud tingimusi.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud investeeringut hõlmava tegevuse või tegevuse osa planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidus kehtestatud ühtset maksimummäära väikesemahuliseks taristuks, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 punktis 1(e) ja milleks on seatud viis miljonit eurot. Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne, sõltumata tegevuse ülejäänud osadest. Projekti planeeritud kogumaksumuse all mõistetakse kogu projekti maksumust, see tähendab toetust ja toetuse saaja enda panust kokku, sealhulgas need kulud, mida toetusest hüvitada ei saa ehk mitteabikõlblikud kulud.
(3) Projektile antava toetuse maksimaalne summa ja osakaal abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest sellise osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada viidatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.
(6) Üldise grupierandi määruse alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt viidatud määruse artikli 53 lõigetes 6–8 sätestatud meetoditele.
(7) Üldise grupierandi määruse alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt viidatud määruse artikli 55 lõigetes 10–12 sätestatud metoodikatele.
(8) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi maksimaalne määr on suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.
(9) Üldise grupierandi määruse alusel saastatud alade puhastamiseks antava investeeringuteks ettenähtava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt viidatud määruse artiklis 45 sätestatule, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut.
(10) Üldise grupierandi määruse alusel antava koolitusabi osakaal ei tohi ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 70 protsendini abikõlblikest kuludest järgmiselt:
1) kümne protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;
2) kümne protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral.
(11) Kui toetus antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse viidatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.
(12) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas.
(13) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised lisanõuded:
1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
2) juhul, kui abi saajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
3) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot;
4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(14) Käesoleva määruse alusel eraldatava toetuse eelarve jaguneb maakondade vahel järgmiselt:
1) 15 miljoni euro jagamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse liikmete 5. detsembri 2013. aasta nõupidamise otsusega „Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi vahendite kavandamine“ ning Vabariigi Valitsuse algatatud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega;
2) ülejäänud osa vahenditest 70% jaotatakse maakondade vahel proportsionaalselt vastavalt maakonna rahvaarvule. Harju ja Tartu maakondade rahvaarvu arvestamisel võetakse arvesse ainult elanikud väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, Pärnu ja Ida-Viru maakondade puhul võetakse nende linnapiirkondade elanike arv arvesse 25 protsendi ulatuses, maakonna ülejäänud elanikud 100 protsendi ulatuses;
3) ülejäänud osa vahenditest 30% jaotatakse maakondade vahel, arvestades nende sotsiaal-majanduslikku olukorda. Sotsiaal-majandusliku olukorra arvestamisel võetakse arvesse maakonna sisemajanduse koguprodukti elaniku kohta, maakonna ettevõtlusaktiivsuse määra ja maakonna tööhõivemäära.
(15) Käesoleva määruse alusel eraldatava toetuse eelarve jaotuse maakondade vahel perioodiks 2014–2020 kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga hiljemalt tegevuskavade koostamise algatamise ajaks.
(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud jaotus kehtib nende taotluste puhul, mis on esitatud rakendusüksusele hiljemalt 31. detsembril 2018. aastal.
3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA PARTNERILE
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul saavad toetust taotleda järgmised juriidilised isikud tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) äriühingud;
3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele, sealhulgas usulised ühendused kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses;
4) riigiasutused külastusobjektide haldajatena;
5) avalik-õiguslikud ülikoolid.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul saavad toetust taotleda järgmised juriidilised isikud tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) äriühingud;
3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele ja projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse.
(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul saavad toetust taotleda järgmised juriidilised isikud tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkondi:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) äriühingud;
3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele.
(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuste puhul saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ja ühistranspordiseaduse §-s 7 nimetatud piirkondlikud ühistranspordikeskused tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkondi. Erandiks on ülemaakondlikud ühistranspordiprojektid, mille korral on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu ülemaakondlik ühistranspordiprojekti sihtpiirkond.
(5) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. aasta määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud tingimustele.
(6) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad isikud esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada.
(7) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv arvestusüksus või ta panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on ta suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeid.
4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA NÕUDED TAOTLUSELE
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotlusi saab esitada taotlusvoorus. Taotlusvooru tähtpäeva ja taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutus ning selle kuulutab välja rakendusüksus vähemalt kolm kuud enne taotlusvooru tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.
(2) Taotluse võib esitada tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta.
(3) Taotlus esitatakse e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Enne taotluse esitamist on taotlejal õigus saada oma projektile eelnõustamist, mille käigus juhib rakendusüksus tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.
(5) Eelnõustamine ei ole kohustuslik taotluse esitamise osa ega ole eelduseks või takistuseks hilisema taotluse esitamiseks. Eelnõustamise raames ei anna rakendusüksus hinnangut võimaliku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise osas.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 sätestatule peab taotlus vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse tegevuskavas sisalduvale objektile ja tegevusele;
2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemuse ja väljundite saavutamisele;
3) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele.
(2) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, peab abil olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 tähenduses.
(3) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv objekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele, see tähendab, et see peab ilma muudatusteta olema kasutatav kõigile kasutajarühmadele.
(4) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi;
2) projekti nimi, eesmärgid, tulemused ja kirjeldus;
3) projekti elluviimise koht;
4) projekti eelarve, sealhulgas kuluallikate lõikes;
5) projekti ajakava;
6) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
7) taustainfo taotleja ja partneri kohta, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigiasutuse ja avalik-õigusliku ülikooli puhul;
8) projekti meeskonna elulookirjeldused;
9) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon, sealhulgas hanketeated, hankest osa võtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid ja muu selline, või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
10) kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete koosseis, samuti on see nõutud äriühingu ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse puhul juhul, kui kontsern omab nendes valitsevat mõju;
11) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ning avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel ning et taotleja ei soorita varaga tehinguid, mis annavad taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele vara osas põhjendamatu eelisseisundi;
12) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
13) abi liik ehk toetus, ning projekti jaoks vajalik kogu avaliku rahastamise summa, sealhulgas Euroopa üleliidulistest programmidest nagu Horisont 2020, COSME saadud rahastus;
14) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.
(5) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamise ning sihtkoha kui võrgustiku arendamise tegevusi sisaldavate taotluste puhul peab olenevalt projektist lisama taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) teave taotleja suuruse kohta, kui taotleja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõju hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
5) paberil ja elektrooniliselt ehitusprojekt, sealhulgas ekspositsiooniplaanid, mis hoonete puhul vastab vähemalt standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” ning rajatiste puhul vastab vähemalt standardis EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ sätestatud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 4. juuli 2011. aasta määruses nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord” sätestatud nõuetele;
6) ehitusprojekti ekspertiis;
7) analüüs sotsiaal-majandusliku mõju kohta, sealhulgas analüüs kasusaavate ettevõtjate ning arendatavate turismitoodete ja atraktsioonide turismitulu tekkimise kohta ning analüüsile tuginev prognoos projekti mõjul loodavate uute töökohtade kohta ning nende eeldatava palgataseme kohta;
8) ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide kavandid;
9) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
10) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
11) investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse avaliku kasutamise kokkulepped, mis tagavad kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
12) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.
(6) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamise ja loomise tegevusi sisaldavate projektitaotluste puhul peab olenevalt projektist lisama taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) teave taotleja suuruse kohta, kui taotleja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
5) paberil ja elektrooniliselt ehitusprojekt, mis hoonete puhul vastab vähemalt standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” ning rajatiste puhul vastab vähemalt standardis EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ sätestatud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 4. juuli 2011. aasta määruses nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord” sätestatud nõuetele;
6) ehitusprojekti ekspertiis;
7) analüüs sotsiaal-majandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kasusaavatele ettevõtjatele ning analüüsil tuginev prognoos projekti mõjul loodavate uute töökohtade kohta ning nende eeldatava palgataseme kohta;
8) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
9) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
10) investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse avaliku kasutamise kokkulepped, mis tagavad kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
11) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.
(7) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamise taotlustele peab olenevalt projektist lisama taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) teave taotleja suuruse kohta, kui taotleja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
5) paberil ja elektrooniliselt ehitusprojekt, mis hoonete puhul vastab vähemalt standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” ning rajatiste puhul vastab vähemalt standardis EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ sätestatud eelprojekti staadiumile. sätestatud eelprojekti staadiumile Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 4. juuli 2011. aasta määruses nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord” sätestatud nõuetele;
6) ehitusprojekti ekspertiis;
7) analüüs sotsiaal-majandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kasusaavatele ettevõtjatele ning analüüsil tuginev prognoos projekti mõjul loodavate uute töökohtade kohta ning nende eeldatava palgataseme kohta;
8) projekti raames kavandatava inkubatsiooni- ja tootearenduse võimaluse kasusaajate sihtrühma kirjeldus;
9) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
10) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
11) investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse avaliku kasutamise kokkulepped, mis tagavad kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
12) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.
(8) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud linnakeskuse avaliku ruumi, sealhulgas linnasüdamed ja väljakud, ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks kaasajastamise tegevusi sisaldavate projektitaotluste puhul peab olenevalt projektist lisama taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) teave taotleja suuruse kohta, kui taotleja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
5) paberpaberil ja elektrooniliselt ehitusprojekt, mis hoonete puhul vastab vähemalt standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” ning rajatiste puhul vastab vähemalt standardis EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ sätestatud eelprojekti staadiumile. sätestatud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 4. juuli 2011. aasta määruses nr 15 „Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord” sätestatud nõuetele;
6) ehitusprojekti ekspertiis;
7) analüüs sotsiaal-majandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kasusaavatele ettevõtjatele ning analüüsil tuginev prognoos projekti mõjul loodavate uute töökohtade kohta ning nende eeldatava palgataseme kohta;
8) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
9) investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse avaliku kasutamise kokkulepped, mis tagavad kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
10) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
11) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.
(9) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, sealhulgas ühistransport ning jalg- ja jalgrattateed, arendamise tegevusi sisaldavate projektitaotluste puhul peab olenevalt projektist lisama taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) teave taotleja suuruse kohta, kui taotleja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
5) paberil ja elektrooniliselt ehitusprojekt, mis hoonete puhul vastab vähemalt standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” ning rajatiste puhul vastab vähemalt standardis EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“ sätestatud eelprojekti staadiumile. Riiklike kultuurimälestistega seotud ehitusprojekt peab vastama kultuuriministri 4. juuli 2011. aasta määruses nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord” sätestatud nõuetele;
6) ehitusprojekti ekspertiis;
7) analüüsil tuginev prognoos projekti tulemusena avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse paranemise kohta;
8) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
9) investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse avaliku kasutamise kokkulepped, mis tagavad kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul;
10) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu ühendmääruse § 5 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, peab projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendama puhastulu summa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;
11) kinnisasja ostu puhul kinnisvara hindamise tõend, mis on väljastatud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist.
(10) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.
5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 14. Taotluse menetlemine ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotlused esitatakse rakendusüksusele kindlaksmääratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus ei ole esitatud tähtajaks, kusjuures tähtaega ei ennistata. Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu.
(2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab rakendusüksus.
(3) Kõik esitatud taotlused registreeritakse rakendusüksuses. Taotluste menetlemise tähtaja kinnitab rakendusasutus pärast taotlusvoorus esitatud taotluste lõpliku arvu selgumist.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 90 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast tehakse taotlejale teatavaks taotluse lõpliku rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(5) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesolevas paragrahvis ning §-des 6–10 ja 13 esitatud nõuetele.
(6) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesolevas määruses esitatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud valesid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
(7) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlusega seotud puuduva teabe ja lisateabe esitamist. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele.
(8) Kui taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva, taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu, esitades otsuses taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine, projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksus, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud hindamiskriteeriumitest ja taotluste menetlemise määruse §-s 7 sätestatud nõuetest. Hindamismetoodika avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ajaks rakendusüksuse veebilehel.
(2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb küsimustele vastamiseks antud tähtaja võrra.
(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumid on jagatud kahte plokki.
(6) Esimese ploki, mis moodustab 60% taotluse koondhindest, hindamiskriteeriumid on:
1) projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, see moodustab 50% esimese hindamisploki koondhindest;
2) projekti prioriteetsus tegevuskavas, see moodustab 25% esimese hindamisploki koondhindest;
3) projekti jätkusuutlikkus, see moodustab 25% esimese hindamisploki koondhindest.
(7) Teise ploki, mis moodustab 40% taotluse koondhindest, hindamiskriteeriumid on:
1) projekti ettevalmistuse kvaliteet, see moodustab 40% teise hindamisploki koondhindest;
2) projekti eelarve põhjendatus, kvaliteet ja kulutõhusus, see moodustab 40% teise hindamisploki koondhindest;
3) projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega, see moodustab 20% teise hindamisploki koondhindest.
(8) Hindamistulemused summeeritakse kahes hindamisplokis eraldi. Hinnang loetakse positiivseks, kui mõlema hindamisploki tulemused ületavad lõikes 9 sätestatud lävendi.
(9) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõigetes 6 ja 7 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisploki kohta. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui esimese hindamisploki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ning teise hindamisploki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75.
(10) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse mõlema hindamisploki tulemuste aritmeetilise keskmise alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamisplokis kõrgema hinde.
(11) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemata, kui selgub, et taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud käesolevast määrusest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamismetoodikast. Sellisel juhul kontrollitakse taotluse ja taotleja vastavust või hinnatakse taotlust uuesti, lähtudes käesolevast määrusest ja hindamismetoodikast.
§ 16. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Rahuldatakse käesoleva määruse § 15 lõikes 10 nimetatud pingereas olevad taotlused kuni taotlusvoorus maakonnale toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Pingereas olevate taotluste kohta, mille summa ületab taotlusvooru eelarvet, teeb rakendusüksus selle taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus ka taotluste kohta, mis ei saa käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud hindamismetoodika järgi positiivset hinnangut või taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(3) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata ka juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Sellisel juhul esitab rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuses oma kaalutlused.
(4) Kui taotleja ei esita koos taotlusega hoonete või rajatiste ehitusprojekti, mis hoonete puhul vastab standardis EVS 811:2012 – „Hoone ehitusprojekt“ sätestatud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. aasta määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele:
1) teeb rakendusüksus kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse, milles sätestatakse tähtaeg ehitusseadusega kooskõlas oleva ehitusprojekti esitamiseks. Ehitusprojekt esitatakse rakendusüksusele paberil ja elektrooniliselt;
2) saadab rakendusüksus taotluse uuesti hindamisele vastavalt käesoleva määruse §-s 15 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või käesoleva määruse § 13 lõike 5 punktis 9, lõike 6 punktis 8, lõike 7 punktis 9, lõike 8 punktis 10, lõike 9 punktis 10 nimetatud finantsanalüüsi tulemused muutuvad oluliselt pärast standardis EVS 811:2012 – „Hoone ehitusprojekt“ sätestatud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. aasta määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele vastava ehitusprojekti esitamist. Juhul kui hindamistulemus ei ületa käesoleva määruse § 15 lõikes 9 nimetatud lävendit, tehakse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus.
(5) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab rakendusüksus otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab rakendusüksus enne rakendusasutusega. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muu hulgas:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ning abikõlblike kulude kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 6–9;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
8) projekti tulemus- ja väljundinäitajad koos sihttasemetega;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus;
14) otsuse tegija andmed;
15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega;
16) toetuse maksmise tingimused.
(6) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), tähenduses, viidates üldise grupierandi määruse asjakohasele artiklile.
(7) Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, märgitakse, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013) artikli 3 tähenduses ning viidatakse taotluse rahuldamise otsuses sellele määrusele (EL) nr 1407/2013 esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele.
(8) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses, viidates komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012.
(9) Kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses, märgitakse otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL).
(10) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(11) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetusega, kui on taotletud.
(12) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(13) Otsuse rahuldada taotluse kõrvaltingimusega peab tegema vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(14) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigustoetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, pärast seda, kui rakendusüksus tuvastab toetuse saaja esitatud teabe või muu andmeallika põhjal tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui taotlus hinnatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(15) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.
(16) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigustagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(17) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja e-teeninduse kaudu esitatud kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimisest arvates. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemist kuni 21 tööpäeva võrra.
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise reeglitega.
§ 18. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
3) projekti ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. augustiks;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatud tingimusi hiljemalt nelja kuu jooksul arvates taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemisest või ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.
6. peatükk ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
(2) Aruandevormid kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.
(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või arve väljastajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.
(2) Toetuse maksmise eeldus on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 16 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.
(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.
(4) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente 45 tööpäeva jooksul nende esitamisest.
(5) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende eest tasumine, sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides, või abikõlblike kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse esitamine ning nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt;
4) maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud.
(6) Kulude tekkimist tõendavaks dokumendiks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtmise aktid ja lepingud.
(7) Kui toetuse saaja on riigiasutus, võib kulude eest maksmiseks kasutada välisabi sildfinantseerimist vastavalt rahandusministri 10. septembri 2014. aasta määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ 4. peatükile. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on võrdsed riigihanke piirmääraga või ületavad seda, korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
(8) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt vähemalt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2-6 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama vahearuande ja maksetaotluse kord kvartalis.
(9) Mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale, kes:
1) ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 ja lõike 8 punktis 1 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9-12;
2) ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 ja lõike 8 punktis 2 kehtestatud tingimustel, ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.
(10) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel.
(11) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni kümme tööpäeva.
(12) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(13) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.
(14) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(15) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt viis protsenti projekti abikõlbliku toetuse summast.
7. peatükk OSAPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ning § 26 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) teavitab kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
3) hankijana riigihangete seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele;
4) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, esitab võimaluse korral vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot ilma käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb lisada sellekohane põhjendus;
5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused;
6) tagab projekti eesmärkide saavutamise ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusega;
7) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
8) tagab kestvuse nõude täitmise struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud juhul ja aja jooksul, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse §-s 1 nimetatud riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg või tähtaja arvestamise kord;
9) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 35 lõigetele 2 ja 4;
10) säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
11) maksab rakendusüksuse tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
12) esitab rakendusüksuse nõudmisel taotluse kohta lisateavet;
13) täidab muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.
(2) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.
(3) Partneri kohustused on loetletud struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6.
(4) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
§ 22. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida struktuuritoetuse seaduse § 42 järgi toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti elluviimist;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse või selle alusel antud määruste või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud;
8) küsida taotlejalt ja toetuse saajalt taotluse kohta lisateavet.
(2) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
1) küsima Rahandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 6;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) kontrollima toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas vaatama läbi toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande;
4) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu realiseerimisel;
5) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ülevaated;
6) teostama projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõikes 2 nimetatud juhul kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud taristuobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja teenitud puhastulu teenimise korral on toetust vähendatud proportsionaalselt omafinantseeringuga, kui seda ei ole finantsanalüüsi koostamisel arvestatud;
7) teavitama toetuse saajat vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 sätestatud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
8) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 1 ja §-le 42;
9) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses tehtud muudatustest;
10) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg;
11) säilitama vähese tähtsusega ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
12) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud toiminguid;
13) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle;
14) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342 sätestatud tingimustele kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest.
§ 23. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
Hanno Pevkur
Siseminister
Leif Kalev
Kantsler
Facebook
Twitter