Riigi toetatav õigusnõustamine
Vastu võetud 15.02.2021 nr 4
Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 31 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi toetatava õigusalase esmanõustamise (edaspidi õigusnõustamine) sihtgrupp ja õigusvaldkonnad, õigusnõustamise toetuse jagamise konkursi tingimused ja kord, nõuded taotlusele koos pakkumisega (edaspidi koos taotlus) ja toetuse taotlejale, nõuded toetatavale õigusabile ja selle andmise korraldamisele, riigi toetatava õigusabi vajaja (edaspidi abivajaja) omaosalusmäär (edaspidi omaosalusmäär) ning nõuded toetuse saaja aruandlusele.
§ 2. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine
(1) Õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse jagamiseks korraldab Justiitsministeerium avaliku konkursi (edaspidi konkurss). Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping (edaspidi leping) kuni viieks aastaks.
(2) Konkursi väljakuulutamisel määratakse toetatava tegevuse piirsumma kalendriaasta kohta, toetuse ulatus ja muud konkursi täpsemad tingimused.
2. peatükk Õigusnõustamise viisid, sihtgrupp ja õigusvaldkonnad
§ 3. Õigusnõustamise viisid
(1) Õigusnõustamine toimub järgmisel viisil:
1) abivajajaga kohtudes või abivajaja nõusolekul videosilla või telefoni teel (edaspidi kohtumisega õigusnõustamine);
2) eesti- ja venekeelse veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru (edaspidi veebilehed) kaudu esitatud küsimustele vastamise teel;
3) juturoboti vahendusel.
(2) Määruses sätestatut kohaldatakse, arvestades lõikes 1 nimetatud õigusnõustamise viisi erisusi.
§ 4. Õigusnõustamise sihtgrupp
(1) Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse Eestis elavale füüsilisele isikule, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Kohtumisega õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades osutatakse Eestis elavale füüsilisele isikule, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 1700 eurot.
(2) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida abivajaja sissetuleku vastavust lõikes 1 nimetatud piirmäärale, nõudes selleks abivajajalt Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi esitamist, ning põhjendatud juhul teha abivajajale ettepanek toetuse tagasimaksmiseks.
(3) Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord kehtestatakse 8. peatükis.
(4) Erivajadustega isikuks loetakse isik, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud keskmise, raske või sügava puude.
(5) Eakaks loetakse isik, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka.
§ 5. Õigusnõustamise valdkonnad
Riigieelarvest toetatakse õigusnõustamist kõikides õigusvaldkondades, välja arvatud:
1) vangistusõiguse küsimustes;
2) rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavates küsimustes;
3) juriidilise isiku ettevõtlusega seotud küsimustes, välja arvatud ettevõtlusega alustamine;
4) juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksuvaidlusi puudutavates küsimustes;
5) kahtlustatava ja süüdistatava nõustamiseks kriminaalmenetluses;
6) küsimustes, mille puhul on kohtutäituril seadusega ettenähtud kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi;
7) küsimustes, mille puhul on notaril seadusega ettenähtud kohustus nõustada tõestamistoimingus osalejaid tõestamistoimingu raames;
8) küsimustes, mille puhul füüsiline isik soovib nõustamist temale loovutatud nõude sissenõudmise kohta, kui nõue oli algselt tekkinud juriidilisel isikul;
9) Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavates küsimustes;
10) küsimustes, mis puudutavad täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu.
§ 6. Kohtus esindamise piirang
Õigusnõustamine ei hõlma kohtus esindamist, sealhulgas kohtudokumendi koostamist, välja arvatud:
1) lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad;
2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine.
3. peatükk Konkursi tingimused ja kord ning leping
§ 7. Konkursi väljakuulutamine
(1) Konkurss kuulutatakse välja justiitsministri käskkirjaga ning teade väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(2) Konkursi võib välja kuulutada õigusnõustamiseks ühel või mitmel § 3 lõikes 1 nimetatud viisil.
(3) Konkursi väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) õigusnõustamise viis, konkursi korraldamise objekt, õigusnõustamisega alustamise eeldatav aeg, informatsioon konkursi tulemusel sõlmitava lepingu perioodi soovitava kestuse kohta ning informatsioon, et sõlmitava lepingu perioodil võib Justiitsministeerium teha konkursi võitjale ettepaneku kasutada kohtumisega õigusnõustamiseks riigimaja ja kohtu ruume;
2) õigusnõustamiseks eraldatavad piirsummad kalendriaasta kohta;
3) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu piirmäär;
4) minimaalne kohtumisega õigusnõustamise tundide arv, mille ulatuses tuleb nõudluse olemasolu korral tagada kohtumisega õigusnõustamine kalendriaastas;
5) taotluse vormistamise keel;
6) taotluse esitamise viis, koht, tähtpäev ja kellaaeg;
7) Justiitsministeeriumi märge võimaluse kohta saada konkursi kohta lisateavet;
8) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus konkurss põhjendatud vajaduse korral enne lepingu allkirjastamist nurjunuks kuulutada;
9) märge, et Justiitsministeeriumil on õigus punktis 2 nimetatud piirsummasid muuta, kui konkreetse kalendriaasta riigieelarve seaduses vähendatakse või suurendatakse õigusnõustamisega seotud tegevuste toetamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste toetuste summat;
10) Justiitsministeeriumi kontaktandmed ja kontaktisik.
(4) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni.
§ 8. Taotluse kvalifitseerimine
(1) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja:
1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul;
2) on registreeritud asjakohases Eesti registris;
3) on esitanud kõik taotluses nõutud andmed;
4) õigusnõustajatel on § 16 lõikes 3 sätestatud kvalifikatsioon ja piisav kogemus ning taotleja on esitanud nende kinnituse projektis osalemise kohta;
5) viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot, kusjuures ühispakkumise korral vastab iga taotleja käive § 17 punktis 12 sätestatule;
6) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis;
7) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnituse, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusejärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 7 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest;
8) on andnud kinnituse, et tema raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutajal, osanikul, aktsionäril, liikmel, tegelikul kasusaajal ja esindusõiguslikul isikul ei ole kehtivat kriminaalkaristust ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet;
9) on andnud kinnituse § 22 lõigetele 4 ja 5 vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning esitanud informatsiooni kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja kohta.
(2) Justiitsministeerium kontrollib taotluse kvalifitseerimiseks taotleja poolt lõike 1 punktides 2 ja 5–8 nimetatud andmete õigsust, tehes päringuid asjakohastesse riigi andmekogudesse. Taotluse kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks.
(3) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud taotlust.
(4) Kui taotluse kvalifitseerimisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente, ei ole taotlus automaatselt konkursile kvalifitseerunud.
(5) Justiitsministeerium võib jätta taotluse kvalifitseerimata ja küsida taotlejalt selgitust, määrates tähtaja selle esitamiseks, kui:
1) taotleja planeeritud õigusnõustajate arv eelduslikult ei ole realistlik, arvestades kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarvu kalendriaasta kohta, mille moodustavad § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud minimaalne tundide arv ja taotleja omafinantseeringuga abivajajale tasuta pakutavate tundide arv;
2) konkursile on kvalifitseerunud vähemalt kolm taotlust ja kõnesolevas taotluses esitatud § 17 punktis 2 nimetatud tunnitasu määra pakkumine on maksumuselt järgmise kvalifitseeritud taotluse omast vähemalt 10 protsenti väiksem või kvalifitseeritud taotluste keskmisest vähemalt 15 protsenti väiksem.
(6) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks.
§ 9. Taotluste hindamine ja võrdlemine
(1) Komisjon hindab ja võrdleb ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi.
(2) Taotluste hindamiseks võrdleb komisjon taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel:
1) kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr;
2) pakkumine, kui palju tunde kohtumisega õigusnõustamist ollakse valmis kalendriaastas abivajajale osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu;
3) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama;
4) veebilehtede haldamise ja veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamise toetuse suurus kalendriaasta kohta;
5) pakkumine, kui kiiresti ollakse valmis veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastama;
6) õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suurus kalendriaasta kohta;
7) juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suurus kalendriaasta kohta.
(3) Komisjon annab taotlustele iga lõike 2 punktides 1–7 sätestatud kriteeriumi alusel punkte järgmiselt:
1) lõike 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kahega;
2) lõike 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige vähem pakutavate tasuta tundide arvuga taotlus ühe punkti ja iga eelmisest suurema tasuta tundide arvuga taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid korrutatakse kolmega;
3) lõike 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebatõhusama lahendusega taotlus ühe punkti ning iga eelmisest tõhusama lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid jagatakse kahega;
4) lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud kriteeriumide alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte;
5) lõike 2 punktis 5 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige pikema ooteajaga taotlus ühe punkti ning iga eelmisest kiirema lahendusega taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte, saadud punktid jagatakse kahega;
6) lõike 2 punktis 7 sätestatud kriteeriumi alusel saab kõige ebasoodsam taotlus ühe punkti ning iga eelmisest soodsam taotlus ühe punkti võrra rohkem punkte;
7) kui hinnatava kriteeriumi järgi on esitatud kaks või enam võrdset taotlust, saavad taotlused võrdse arvu punkte.
(4) Taotlus, mille on esitanud advokaadibüroo või advokaadibürood ühiselt, saab lisaks lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antavatele punktidele ühe täiendava punkti.
(5) Komisjon võrdleb esitatud taotlusi, liites iga taotleja poolt lõigete 3 ja 4 alusel saadud punktid kokku. Võidab taotlus, mille punktisumma kokku on kõige suurem.
(6) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mille punktisumma on võrdne, siis heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku.
(7) Kui taotluste hindamisel ja võrdlemisel selgub, et taotleja on esitanud taotluses ebaõigeid andmeid või dokumente, on komisjonil õigus taotleja konkursilt igal ajal kõrvaldada.
(8) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku toetuse andmise või andmata jätmise kohta.
§ 10. Konkursi võitja ja teabe avaldamine
(1) Justiitsministri käskkirjaga kuulutatakse konkursi võitjaks taotleja, kelle taotlus on § 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest lähtudes parim.
(2) Kui konkursi võitja ei täida § 12 lõikes 1 sätestatud kohustust, tunnistab justiitsminister viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja kehtetuks. Justiitsministril on õigus kuulutada uueks võitjaks taotleja, kelle taotlus oli kriteeriumidest lähtudes paremuselt järgmine.
(3) Justiitsministri käskkiri konkursi võitja väljakuulutamise kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud komisjoni protokoll.
(4) Pärast konkursi tulemuste kohta otsuse tegemist avalikustab Justiitsministeerium taotlejate ning konkursi võitnud taotleja ärinime ja aadressi vähemalt Justiitsministeeriumi kodulehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.
§ 11. Konkursi nurjunuks kuulutamine
(1) Justiitsminister võib enne § 12 lõikes 1 sätestatud lepingu allkirjastamist kuulutada käskkirjaga konkursi nurjunuks põhjendatud vajaduse korral. Konkursi nurjumisel ei eraldata toetust ühelegi taotlejale. Justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi.
(2) Kui justiitsminister kuulutab lõike 1 alusel konkursi nurjunuks, siis hüvitatakse § 8 lõike 1 alusel konkursile kvalifitseerunud taotlejale tema avalduse alusel taotluse koostamisega seotud tõendatud kulud põhjendatud ulatuses, kuid mitte üle 1000 euro taotluse kohta.
§ 12. Leping ja lepingu sõlmimine konkursi võitjaga
(1) Konkursi võitja väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping, mille lisa on isikuandmete töötlemist puudutav leping. Konkursi võitja peab tagastama lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates.
(2) Konkursi võitjaga sõlmitavas lepingus sätestatakse vastavalt konkursi võitja esitatud taotluses märgitule toetatava tegevuse tasu, mitme õigusnõustaja poolt on nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatud, õigusnõustamise kirjeldus, veebilehtede haldamisega seonduv, veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamise tähtaeg, teavitustöö kava, toetuse tagasinõudmise alused, juturoboti arendamiseks vajalike andmete kogumise ulatus ja viis ning muud tingimused, mida ei ole määruses sätestatud.
(3) Lõikes 1 nimetatud lepingu projekt on § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa.
(4) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud, siis on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks.
§ 13. Konkursi lõppemine
Konkurss lõpeb, kui konkursi võitjaga sõlmitakse leping või konkurss kuulutatakse nurjunuks.
§ 14. Muudatustest teavitamine
Soovist muuta töökorraldust, mis muudab taotluses esitatud andmeid ja teistest ümberkorraldustest ning tegevuse peatamisest või lõpetamisest teavitab konkursi võitja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Justiitsministeeriumi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui:
1) 20 tööpäeva enne kavandatud muudatuse tegemist;
2) kolme päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates, kui muudatus toimus konkursi võitja tahtest sõltumata, märkides ära selle tekkimise asjaolud.
§ 15. Lihtsustatud korras konkursi korraldamine
(1) Kui § 2 lõike 1 alusel välja kuulutatud konkurss kuulutatakse nurjunuks või § 12 alusel sõlmitud leping lõpeb enne tähtaja lõppu, võib justiitsminister lihtsustatud korras välja kuulutada uue konkursi. Lihtsustatud korras konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni kaheks aastaks.
(2) Lihtsustatud korras väljakuulutatud konkursil võib vähendada 4. ja 5. peatükis kehtestatud nõudeid.
(3) Lõike 1 alusel väljakuulutatud konkursi tingimused kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga.
(4) Toetus makstakse välja lepingu alusel ning selles määratud tähtaja jooksul.
4. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 16. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda asjakohases Eesti registris registreeritud juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes vastab § 8 lõike 1 punktides 5, 6 ja 7 märgitud nõuetele.
(2) Taotleja võib esitada ühe taotluse üksi või ühe või mitu taotlust teiste taotlejatega ühiselt.
(3) Taotleja kohtumisega ja veebilehtedel õigusnõustamist osutaval õigusnõustajal peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, tal peab olema piisav kogemus õigusalal. Õigusnõustajal ei või olla kehtivat kriminaalkaristust ning tema varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet.
§ 17. Taotlusele esitatavad nõuded
Taotlus tuleb esitada eesti keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;
2) pakkumine kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra kohta käibemaksuta;
3) soovi korral pakkumine, kui palju tunde, millises õigusvaldkonnas ja mitmele abivajajale kalendriaastas ollakse valmis kohtumisega õigusnõustamist osutama, saamata selle eest toetust või abivajajalt tasu;
4) pakkumine, mitut abivajajat ollakse valmis telefoni teel korraga teenindama;
5) pakkumine veebilehtede haldamise ja esitatud küsimustele vastamise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas;
6) veebilehtede sisu haldamise kirjeldus ja aeg, mille jooksul veebilehtedel esitatud küsimusele vastatakse;
7) pakkumine õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogumise ning klassifitseerimise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas;
8) pakkumine juturoboti vahendusel õigusnõustamise toetuse suuruse kohta (käibemaksuta) kalendriaastas ja kinnitus, et taotleja osutatav teenus vastab § 20 lõike 4 alusel kehtestatud tingimustele;
9) kinnitus, et õigusnõustajad on nõus projektis osalema, ning teave nende kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta, sealhulgas, kas ja millisele valdkonnale ollakse spetsialiseerunud;
10) pakkumine, mitmel päeval nädalas konkreetses linnas ja pakkumises märgitud nõustamiskohas kohtumisega õigusnõustamist osutatakse ning mitme õigusnõustaja poolt nõustamiskohtade teenindamine piirkondlikult tagatakse;
11) projektiplaan taotleja poolt korraldatava õigusnõustamise teavitustöö kava ja kirjeldusega linnade ja nõustamiskohtade kaupa ning kliendihaldustarkvara ja nõustamiskohtade kirjeldusega;
12) kinnitus, et taotleja viimase kolme aasta käibe summa on vähemalt 250 000 eurot ja aastas vähemalt 75 000 eurot; ühispakkumise korral peab iga taotleja käesolevas punktis käibe kohta sätestatud nõude täitma vähemalt 25 protsendi ulatuses;
13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning ta pole pankrotis;
14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 7 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest;
15) kinnitus, et taotleja raamatupidamine on korras, Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud majandusaasta aruanded, äriseadustiku nõuete rikkumise eest määratud trahvid on makstud, asutajal, osanikul, aktsionäril, liikmel, tegelikul kasusaajal ja esindusõiguslikul isikul ei ole kehtivat kriminaalkaristust ning teda ei ole trahvitud äriseadustiku nõuete rikkumise eest;
16) kinnitus, et taotleja asutaja, osaniku, aktsionäri, liikme, tegeliku kasusaaja ja esindusõigusliku isiku varasem töö- ja tööväline tegevus ei kahjusta Justiitsministeeriumi mainet;
17) kinnitus § 22 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastava kliendihaldustarkvara olemasolu kohta ning informatsioon taotleja poolt kasutusele võetava kliendihaldustarkvara ja selle kasutuselevõtmise aja kohta;
18) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja.
§ 18. Taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg
(1) Taotlus esitatakse Justiitsministeeriumile konkursi väljakuulutamise teates märgitud aadressil elektrooniliselt ning hiljemalt märgitud tähtpäevaks ja kellaajaks.
(2) Taotlus, mis esitatakse Justiitsministeeriumile pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva ja kellaaega, ei ole tähtaja jooksul esitatud.
(3) Justiitsministeerium võib taotluse esitamise tähtaega pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Teade taotluste esitamise tähtaja pikendamise kohta avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel.
(4) Muudatustest taotleja kontaktandmetes on taotleja kohustatud Justiitsministeeriumi viivitamata kirjalikult teavitama.
5. peatükk Nõuded õigusnõustamisele, selle korraldamisele ja turundustegevusele
§ 19. Õigusnõustamise keel
Õigusnõustamine toimub eesti ning vajaduse korral inglise ja vene keeles.
§ 20. Abivajaja telefoni teel teenindamine, veebilehed ja juturobot
(1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamisel abivajaja juhendamise ja korraldusküsimustele vastamise telefoni teel, samuti selgitatakse telefoni teel välja, kas küsimus kvalifitseerub õigusnõustamisele. Telefoni teel teenindatakse tööpäeviti ajavahemikus 9.00–16.00.
(2) Konkursi võitja tagab veebilehtede sisutekstide haldamise, sealhulgas ajakohase informatsiooni olemasolu, ning veebilehtede kaudu esitatud küsimusele vastamise § 12 lõikes 1 sätestatud lepingus määratud tähtaja jooksul.
(3) Konkursi võitja tagab õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus esitatud küsimuste ja vastuste kogumise ning klassifitseerimise juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil.
(4) Juturoboti vahendusel õigusnõustamise korraldamise tingimused kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga.
§ 21. Õigusnõustamise kohad
(1) Konkursi võitja tagab kohtumisega õigusnõustamise vähemalt järgmistes linnades:
1) Haapsalu,
2) Jõgeva,
3) Jõhvi,
4) Kuressaare,
5) Kärdla,
6) Narva,
7) Paide,
8) Põlva,
9) Pärnu,
10) Rakvere,
11) Rapla,
12) Tallinn,
13) Tartu,
14) Valga,
15) Viljandi,
16) Võru.
(2) Õigusnõustamise asukoht peab olema tähistatud.
§ 22. Abivajajate registreerimine kohtumisega õigusnõustamisel ja kliendilepingu sõlmimine
(1) Konkursi võitja on kohustatud enne kohtumisega õigusnõustamise alustamist kontrollima abi vajava füüsilise isiku isikusamasust. Samuti võtab konkursi võitja abivajajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et tema sissetulek ei ületa § 4 lõikes 1 nimetatud määra ning ta on teadlik § 4 lõikes 2 nimetatud Justiitsministeeriumi õigusest (edaspidi sissetuleku kinnitus). Sissetuleku kinnitus võib olla ka abivajajaga sõlmitavas kliendilepingus.
(2) Konkursi võitja sõlmib enne kohtumisega õigusnõustamist abivajajaga kliendilepingu ja abivajaja tasub omaosalusmäära. Kliendilepingu kehtivuse pikendamiseks järgmiseks kalendriaastaks piisab omaosalusmäära tasumisest ja sissetuleku kinnitusest.
(3) Konkursi võitja registreerib abivajaja, tema kontaktandmed, õigusvaldkonna, milles nõu anti, nõustamise kuupäeva ja nõustamisele kulunud aja ning lisab juurde isikut tõendava dokumendi elektroonilise koopia ja sissetuleku kinnituse. Kui abivajaja allkirjastab kliendilepingu digitaalselt, ei pea kliendihaldustarkvarasse lisama abivajaja isikut tõendava dokumendi elektroonilist koopiat.
(4) Lõigetes 1–3 nimetatud andmed, abivajajale õigusnõustamise eest esitatud arved ja § 27 lõikes 1 nimetatud maksetaotluse aluseks olevad arved registreeritakse kliendihaldustarkvaras, mis peab võimaldama eespool nimetatud andmete väljavõtmist kalendrikuu kaupa.
(5) Lepingu kehtivuse ajal tagab konkursi võitja Justiitsministeeriumile lõigetes 1–4 nimetatud andmetele vaatleja õigustega juurdepääsu reaalajas.
§ 23. Turundustegevus
(1) Konkursi võitja planeerib turundustegevust vastutustundlikult, arvestades sealhulgas vajaduste ja võimalustega teenuse sihtgrupi teenindamisel kalendriaastas.
(2) Õigusnõustamisele registreerimisel kogutavaid abivajaja andmeid ei kasutata otseturunduseks.
6. peatükk Toetuse ulatus, omaosalusmäär, õigusnõustamise tunnitasu määr ja toetuse väljamaksmine
§ 24. Toetus ja toetuse ulatus
(1) Konkursi võitjale makstakse toetust iga abivajaja esimese kahe kohtumisega õigusnõustamise tunni eest kalendriaastas 100 protsenti konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määrast.
(2) Toetuse täpse suuruse toetataval perioodil kehtestab justiitsminister § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga.
(3) Konkursi võitja ei või toetatud tegevuse eest nõuda abivajajalt muud tasu või hüve peale omaosalusmäära.
(4) Konkursi võitjale makstakse toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma täitumiseni.
(5) Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse ühes kalendrikuus tundide arvu ulatuses, mis vastab ühele kaheteistkümnendikule kalendriaastaks ettenähtud toetuse summast. Nimetatud tundide arvu võib ületada üksnes Justiitsministeeriumi eelneval kirjalikul nõusolekul.
(6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud õigusnõustamise ning § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste eest makstakse konkursi võitjale toetust kalendriaastas kokku kuni konkursi väljakuulutamise käskkirjas märgitud piirsumma ulatuses.
§ 25. Omaosalusmäär
(1) Omaosalusmäär kalendriaastas on viis eurot. Kui kalendriaastas ei jõuta teenust osutada, kandub makstud omaosalusmäär üle järgmisse kalendriaastasse.
(2) Omaosalusmäära tasumisest on vabastatud:
1) alaealine abivajaja;
2) riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitanud abivajaja.
(3) Kui abivajaja ei suuda tasuda omaosalusmäära, tagab konkursi võitja abivajajale selgituste andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta ning vajaduse korral abistab riigi õigusabi taotluse nõuetekohasel vormistamisel ilma selle eest tasu võtmata.
(4) Kui riigi õigusabi taotlus edastatakse konkursi võitjale riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 8 alusel, tagab konkursi võitja riigi õigusabi taotluse nõuetekohase vormistamise ja esitamise ilma selle eest tasu võtmata.
(5) Kokkulepitud ajal kohtumisega õigusnõustamisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale omaosalusmäära uuesti. Mõistliku etteteatamise korral omaosalusmäära uuesti tasuma ei pea.
§ 26. Õigusnõustamine alates kolmandast tunnist ja abivajaja teavitamine
(1) Kui abivajaja soovib saada õigusnõustamist pärast kahe tunni täitumist, nõustab konkursi võitja abivajajat edasi konkursi võitja taotluses märgitud kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määra eest vähemalt järgneva kolme tunni ulatuses kalendriaastas ja lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades vähemalt järgneva kümne tunni ulatuses kalendriaastas. Konkursi võitja ei või nõuda eelnimetatud nõustamise eest abivajajalt muud tasu või hüve.
(2) Konkursi võitja teavitab abivajajat kahe esimese õigusnõustamise tunni täitumisest ja lõikes 1 nimetatud tunnitasu määrast ning järgneva kolme või kümne õigusnõustamise tunni täitumisest iga kord enne õigusnõustamise osutamise jätkamist.
§ 27. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab konkursi võitja Justiitsministeeriumile elektrooniliselt maksetaotluse.
(2) Kohtumisega õigusnõustamise eest esitatakse maksetaotlus kuni kaks korda kuus. Viimase kuu maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. jaanuariks. Kui maksetaotlus esitatakse pärast 15. jaanuari, on Justiitsministeeriumil õigus teha selle alusel väljamakse järgmise kalendriaasta piirsummast.
(3) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida nii enne kui ka pärast toetuse väljamaksmist maksetaotluse aluseks olevate andmete õigsust ja §-s 22 nõutavate andmete korrektsust konkursi võitja poolt peetavas kliendihaldustarkvaras.
(4) Justiitsministeerium menetleb maksetaotlust kuni kümme tööpäeva. Kui osutub vajalikuks maksetaotlusega esitatud andmeid põhjalikumalt kontrollida, võib Justiitsministeerium pikendada maksetaotluse menetlust kuni kümne tööpäeva võrra, teavitades sellest konkursi võitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Konkursi võitjale võib teha pärast lepingu sõlmimist ühekordse ettemakse kuni 25 protsenti konkursi võitjale kohtumisega õigusnõustamiseks antava toetuse kalendriaasta piirsummast. Ettemaks tasaarvestatakse esimeste kuude maksetaotlustega.
(6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud õigusnõustamise ning § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste eest makstakse toetust maksetaotluse alusel ühe maksena kogu kalendriaasta kohta taotluses esitatud pakkumises märgitud summa ulatuses. Toetuse maksmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5 ning § 28 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.
(7) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud õigusnõustamise eest toetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
§ 28. Toetuse väljamaksmisest keeldumine
(1) Kui kliendihaldustarkvara ei sisalda §-s 22 nõutavaid andmeid või andmed osutuvad ebaõigeks, on Justiitsministeeriumil õigus nõuda konkursi võitjalt puuduvate andmete lisamist või ebaõigete andmete parandamist. Kui nimetatud andmed ei ole korrektselt kliendihaldustarkvarasse sisestatud või neid ei parandata kahe nädala jooksul arvates puudustest teavitamisest, on Justiitsministeeriumil õigus keelduda vastava abivajaja puhul toetuse väljamaksmisest.
(2) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetus maksti välja ebaõigete või puudulike andmete alusel, võib Justiitsministeerium vastava osa toetusest tagasi nõuda või ebaõige makse tasaarvestada tulevaste maksetega.
(3) Kui Justiitsministeerium tuvastab, et abivajaja õigusnõustamine on olnud ebakvaliteetne, võib ta keelduda vastava abivajaja puhul kas osaliselt või tervikuna toetuse väljamaksmisest, vastava osa toetusest tagasi nõuda või tasaarvestada tulevaste maksetega.
7. peatükk Aruandlus ja andmed
§ 29. Aruandlus
(1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks aruande eelmise kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise ja õigusnõustamisest teavitamise kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed:
1) kohtumisega õigusnõustamist saanud abivajajate arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa ning õigusnõustamise keel;
2) kohtumisega õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
3) telefoni teel teenindatud abivajajate arv ja muukeelse teeninduse osakaal;
4) ülevaade konkursi võitja omafinantseeringuga abivajajale tasuta osutatud kohtumisega õigusnõustamisest koos õigusnõustamist saanud isikute arvu ja õigusnõustamise tundide arvuga;
5) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas;
6) ülevaade õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil küsimuste ja vastuste kogumisest ning klassifitseerimisest.
(3) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud viisil esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks ülevaade veebilehtede sisutekstide haldamisest ja veebilehtede kaudu esitatud küsimustele vastamisest õigusvaldkondade kaupa.
(4) Õigusnõustamisel § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud viisil esitatava aruandluse tingimused ja korra kehtestab justiitsminister käskkirjaga.
§ 30. Andmete üleandmine
(1) Pärast § 12 lõikes 1 sätestatud lepingu lõppemist annab konkursi võitja § 22 lõikes 3 nimetatud andmed Justiitsministeeriumile kümne päeva jooksul elektrooniliselt ja masintöödeldaval kujul andmekandjal üle.
(2) Õigusnõustamise ning telefoni teel teenindamise käigus juturoboti arendamiseks vajalikus ulatuses ja viisil kogutud ning klassifitseeritud küsimused ja vastused annab konkursi võitja Justiitsministeeriumile üle 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest või koos § 29 lõikes 1 nimetatud aruandega.
8. peatükk Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord
§ 31. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamine
Toetust jagatakse erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas sihtgrupi õigusnõustamisest teavitamiseks ning abistamiseks igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel. Õigusnõustamisele kohaldatakse §-s 6 sätestatud piirangut.
§ 32. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise konkurss ja leping
(1) Konkurss kuulutatakse välja § 7 lõikes 1 sätestatud korras. Konkursi võib välja kuulutada ühe või mõlema sihtgrupi õigusnõustamiseks antava toetuse jagamiseks.
(2) Taotluste kvalifitseerimiseks, hindamiseks ja võrdlemiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni. Komisjon hindab ja võrdleb omavahel ainult konkursile kvalifitseerunud taotlusi.
(3) Taotlus loetakse konkursile kvalifitseerunuks, kui taotleja:
1) on esitanud taotluse tähtaja jooksul;
2) on registreeritud asjakohases Eesti registris;
3) puhul on tegemist sihtgrupi esindusorganisatsiooniga, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat;
4) on esitanud § 33 lõikes 2 nõutud andmed;
5) suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis;
6) on esitanud maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ning kinnituse, et ajatatud maksuvõlg ei ole vanem kui üks aasta arvates § 32 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest.
(4) Justiitsministeerium kontrollib taotluse kvalifitseerimiseks taotleja poolt lõike 3 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud andmete õigsust, tehes päringuid asjakohastesse riigi andmekogudesse. Taotluses selle kvalifitseerimiseks vajalike juba esitatud andmete täpsustamiseks ja täiendamiseks võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks.
(5) Taotleja või samade kaastaotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud taotlust.
(6) Justiitsministeeriumil on õigus jätta taotlus kvalifitseerimata, kui taotleja on selles esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente.
(7) Kui ühtegi konkursile esitatud taotlust ei loeta konkursile kvalifitseerunuks või kui tähtpäevaks ei ole konkursile esitatud ühtegi taotlust, siis kuulutatakse konkurss nurjunuks.
(8) Kõiki kvalifitseerunud taotlusi hinnatakse ja võrreldakse omavahel, arvestades nende mõjusust taotlustes § 33 lõike 2 punktide 2–12 kohta esitatud andmete alusel. Hindamisel arvestatakse, kuivõrd on erivajadustega isikute või eakate sihtgrupil praegu juurdepääs nõustamisele raskendatud ning mil määral aitaks taotleja pakutav nõustamine kehtivat olukorda parandada. Mõjusamaks hinnatakse taotlused, mille mõju on konkreetsele erivajadustega isikute või eakate sihtgrupile suurem.
(9) Kui selgub, et konkursile on esitatud kaks või enam taotlust, mis hindamisel osutuvad võrdseks, siis heidetakse konkursi võitja väljaselgitamiseks liisku.
(10) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku rahuldada esitatud taotlus täielikult, osaliselt, jätta taotlus rahuldamata või jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata.
(11) Kui komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku jätta kõik esitatud taotlused rahuldamata, võib justiitsminister kuulutada konkursi nurjunuks. Konkursi nurjumise korral ei eraldata toetust ühelegi taotlejale ning justiitsminister võib välja kuulutada uue konkursi.
(12) Justiitsministri käskkiri konkursi võitja väljakuulutamise või konkursi nurjunuks kuulutamise kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kõigile taotlejatele. Käskkirjale lisatakse taotluste hindamise ja võrdlemise kohta koostatud komisjoni protokoll.
(13) Pärast otsuse tegemist konkursi tulemuste kohta avalikustatakse tulemused Justiitsministeeriumi kodulehel.
(14) Konkursi võitja väljakuulutamise otsuse alusel sõlmitakse konkursi võitjaga leping. Konkursi võitja peab lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile tagastama viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates.
(15) Lepingu projekt on § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja lisa.
(16) Kui konkursi võitja ei ole lepingut Justiitsministeeriumile allkirjastatult tähtaja jooksul tagastanud, siis on justiitsministril õigus kuulutada konkurss nurjunuks.
(17) Konkursi lõppemisele ja muudatustest teavitamisele kohaldatakse §-des 13 ja 14 sätestatud korda.
§ 33. Nõuded taotluse esitajale ja taotlusele erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks korraldataval konkursil osalemiseks
(1) Toetust võib taotleda erivajadustega isikute või eakate isikute üleriigiline esindusorganisatsioon, mis vastab § 32 lõike 3 punktides 2, 3, 5 ja 6 esitatud nõuetele, või mitu sellist esindusorganisatsiooni ühiselt.
(2) Konkursile esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed;
2) nõustamise ja teavitamise viis ja kirjeldus;
3) nõustamiskohad;
4) sihtgrupi kirjeldus ja nõustatavate isikute koguarv kalendriaasta kohta;
5) pakkumine nõustamise tundide koguarvu kohta kalendriaastas ning selle jagunemine nõustamiskohtade kaupa;
6) kirjeldus, mil määral on sihtgrupil nõustamisele juurdepääs raskendatud;
7) sihtgrupi spetsiifiliste vajadustega arvestamise kirjeldus, sealhulgas, kuidas tagatakse erivajadustega isikute puhul sihtgrupi nõustamine harjumuspärases keskkonnas ning nõustamiseks vajaliku juurdepääsuga ruumides;
8) nõustajad, nende õigusalane kvalifikatsioon ja kogemus;
9) taotleja varasema kogemuse olemasolu toetatava tegevuse elluviimisel;
10) taotletava toetuse suurus ja eelarve;
11) taotleja finantseeritava nõustamise teavitustöö kava ja kirjeldus;
12) soovi korral teave taotleja omafinantseeringu kohta;
13) kinnitus, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise päeva seisuga algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis;
14) maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud tõend maksuvõlgade puudumise kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning kinnitus, et taotluse esitamise kuupäeva seisuga ajatatud maksusumma seadusjärgne tähtpäev ei ole varasem kui üks aasta arvates § 32 lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisest;
15) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja.
(3) Taotleja või samade taotlejate poolt mitme taotluse esitamise korral arvestatakse ainult viimasena esitatud tähtaegset taotlust.
(4) Taotluse esitamisele kohaldatakse §-s 18 sätestatud korda.
§ 34. Erivajadustega isikute ja eakate õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse saaja aruandlus
(1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks aruande eelmise kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamiseks osutatud õigusnõustamise, selle korraldamise, õigusnõustamisest teavitamise ning kantud kulude kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed:
1) õigusnõustamise tundide arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
2) kohtumisega õigusnõustamist saanud abivajajate arv õigusvaldkondade ja linnade kaupa;
3) õigusnõustamise keel;
4) rahaliste vahendite jääk aruandeaasta alguse seisuga, toetusena saadud summa suurus kalendriaasta kohta, aruandeaastal kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk aruandeaasta lõpu seisuga;
5) ülevaade turundustegevusest ja teavitustööst kalendriaastas.
9. peatükk Rakendussätted
§ 35. Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud leping
Enne käesoleva määruse jõustumist konkursi võitjaga sõlmitud lepingule kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud määrust.
§ 36. Enne 2021. aasta 1. maid abivajajaga sõlmitud leping
(1) Käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel korraldatud konkursi võitja lähtub abivajajale riigi toel ettenähtud kohtumisega õigusnõustamise sihtgrupi määratlemisel ja tundide arvestamisel enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud määrusest.
(2) Konkursi võitja tagab, et jätkub sellise abivajaja õigusnõustamine käesolevas määruses sätestatud tingimustel, kellega on sõlmitud leping käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel korraldatud konkursi võitjalt saadavaks kohtumisega õigusnõustamiseks ja kellel on riigi toel või konkursi võitja poolt pakutavas tunnitasu määras ettenähtud tunnid osaliselt kasutamata.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul esitab abivajaja konkursi võitjale olemasoleva lepingu ning informatsiooni riigi toel kasutatud kohtumisega õigusnõustamise tundide ja tasutud omaosalusmäära kohta.
(4) Abivajajal on õigus lõikes 2 nimetatud kohtumisega õigusnõustamise jätkamisele lepingu sõlmimise kalendriaasta jooksul.
§ 37. Enne määruse jõustumist alustatud kohtuesindus
(1) Määruse § 6 ei kohaldu abivajajale, kelle kohtus esindamist on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul lähtutakse abivajajale riigi toel ettenähtud kohtumisega õigusnõustamise tundide arvestamisel enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud määrusest ja nende eest tasu arvestamisel konkursi võitja pakutavast tunnitasu määrast.
§ 38. Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord” muutmine
Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord” 1., 3. ja 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 39. Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord” kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 40. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 39 jõustub 1. mail 2021. aastal.
Maris Lauri
Justiitsminister
Tõnis Saar
Kantsler
Facebook
Twitter