Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.02.2018 nr 2
RT I, 14.02.2018, 14
jõustumine 17.02.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
14.02.2023 | RT I, 17.02.2023, 3 | 20.02.2023 |
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse koolivälisele nõustamismeeskonnale (edaspidi nõustamismeeskond) soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord.
(2) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid.
§ 2. Taotleja ja taotluse esitamine
Vanem või tema volitatud isik (edaspidi taotleja) võib esitada kirjaliku taotluse (edaspidi taotlus) nõustamismeeskonnale soovituse saamiseks lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Täieliku teovõimega õpilase puhul esitab taotluse õpilane või tema volitatud isik.
§ 3. Taotluse sisu
Taotlus peab sisaldama:
1) lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega;
2) taotluse eesmärki;
3) õppeasutuse nime, rühma või klassi, kus laps käib või õpib;
4) taotleja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmeid;
5) taotlejale soovituse teatavaks tegemise viisi;
6) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.
§ 4. Soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu
(1) Soovituse andmiseks lisatakse taotlusele järgmised dokumendid:
1) lapse isikut tõendav dokument või sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2) volitatud esindaja esindusõigust tõendav volikiri, kui taotluse esitab volitatud esindaja;
3) koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaart (selle olemasolul);
4) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart;
5) kooli koostatud ülevaade õpilase eelneva(te) õppeaasta(te) õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust, mis võimaldab hinnata õpilase arengudünaamikat;
6) perearsti või eriarsti või muu erialaspetsialisti hinnang, kui see on nõustamismeeskonna hinnangul vajalik erivajaduse täpsustamiseks ja soovituse andmiseks;
7) rehabilitatsiooniplaani või -programmi või rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks koostatud tegevuskava (selle olemasolul);
8) puude raskusastme tuvastamise otsus (selle olemasolul).
(11) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud dokumentide taotlusele lisamine ei ole nõutav, kui õpilane on eelnevalt õppinud välisriigis.
[RT I, 17.02.2023, 3 - jõust. 20.02.2023]
(12) Lõikes 11 viidatud dokumentideta antud soovituse kestvus ja ulatus peab arvestama soovituse kujunemise asjaoludest tulenevaid piiranguid ning üldjuhul ei anta sellist soovitust kauemaks kui üheks õppeaastaks.
[RT I, 17.02.2023, 3 - jõust. 20.02.2023]
(13) Välisriigis antud soovituse toevajaduse kohta võib teisendada täiendava hindamiseta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatuga sarnaseks toeliigiks lõikes 12 toodut arvestades.
[RT I, 17.02.2023, 3 - jõust. 20.02.2023]
(2) Nõustamismeeskond võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid, kui need on vajalikud soovituse andmiseks.
§ 5. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse kättesaamisel kontrollib nõustamismeeskond selle vastavust käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
(2) Nõustamismeeskond vaatab taotluse läbi ja otsustab soovituse andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(3) Kui taotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole soovituse andmiseks piisavad, määrab nõustamismeeskond taotlejale tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks ning abistab taotlejat vajalike dokumentide hankimisel.
(4) Enne soovituse andmist hindavad nõustamismeeskonna spetsialistid igakülgselt lapse toimetulekut ning tema toe vajadust haridussüsteemis ja kasvukeskkonnas.
(5) Vajadusel soovitavad nõustamismeeskonna spetsialistid läbi viia täiendavaid uuringuid või hindamisi.
(6) Nõustamismeeskond teeb koostööd haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva spetsialistiga.
(7) Taotluse menetlemisel lähtutakse lastekaitseseadusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Teavet, mille spetsialist on saanud lapse juhtumi menetlemisel, ei tohi kasutada muul otstarbel, kui õpilasele toe vajaduse hindamise ja teenuste osutamisega seotud ülesannete täitmiseks.
(8) Nõustamismeeskonda kuuluvatel spetsialistidel on õigus saada ja avaldada juhtumiga tegelevatele spetsialistidele teavet, mis on vajalikud lapse toe vajaduse hindamiseks, teenuste valikuks ja läbiviimise korraldamiseks, et tagada lapse heaolu.
§ 6. Soovituse andmine
(1) Nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise ja spetsialistide uuringute tulemustele ning muule lapse kohta teada olevale asjakohasele informatsioonile.
(2) Soovituse andmisel peab osalema meeskonnast vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti.
(3) Nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ja õppe ning kasvatuse korraldamiseks soovitusi:
1) tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks, sh õppe korralduseks, õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks;
2) riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamiseks ja asendamiseks;
3) kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks;
4) lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamiseks;
5) terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamiseks;
6) lapse koolivalmiduse kohta ja koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks;
7) koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamiseks;
8) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõigetele 5 ja 6.
(4) Soovitustena kaalutavaid tugimeetmeid analüüsitakse lapse huve arvestavalt lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning kirjeldatakse vähemalt:
1) tugispetsialistide või teiste õpilast õppetöös abistavate spetsialistide teenuse vajadust, iseloomu ja mahtu;
2) õppekava ja õppevara kohandamise ning individualiseerimise vajadust;
3) kaasava õppekorralduse soovitusi, sh sobiva õpi- ja arengukeskkonna tagamiseks vajalikke tingimusi;
4) haridusasutuses lapse toimetuleku toetamiseks väljaspool kooli teadaolevalt lapsele pakutavaid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna jm teenuseid (teraapiad, karjääriteenused jms);
5) muid lapse või õpilase haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevaid õppekorralduslikke meetmeid ja nende rakendamise aega.
§ 7. Soovituse teatavaks tegemine
(1) Soovitus tehakse taotlejale teatavaks isiku poolt taotluses märgitud viisil.
(2) Pärast seda, kui täieliku teovõimega õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud õppeasutusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud nõusoleku soovituse rakendamiseks, kannab nõustamismeeskond soovituse viie tööpäeva jooksul Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.