Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2009. a määruse nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes" muutmine

Vastu võetud 09.03.2011 nr 5

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 79 lõike 2, “Kutseõppeasutuse seaduse“ § 27³ lõike 2 ning “Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 24³ lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2009. a määruses nr 62 „Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“ (RTL 2009, 67, 986; 2010, 60, 410) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Nõustamise läbiviimine

 (1) Õppeasutuse nõustamise sisehindamise küsimuses (edaspidi nõustamise) võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium. Õppeasutuse algatatud nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande (edaspidi aruanne) koostamist, aruande koostamise ajal või aruande põhjal. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud nõustamise aluseks on sisehindamisaruanne.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada nõustamine, kui õppeasutust ei ole viimase kolme aasta jooksul nõustatud või õppeasutus on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse nõustamise läbiviimiseks. Nõustamise algatamisel määrab haridus- ja teadusminister nõuniku ja katab tema tegevusega seotud kulud vastavalt nõunikuga sõlmitud lepingule.

(3) Nõustamise algatamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitab õppeasutus aruande koostamise aasta 31. detsembriks elektrooniliselt taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile.

(4) Nõustamisel lähtub nõunik õppeasutuse tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest:

1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine;

2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika;

3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu;

4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid;

5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, terviseedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus. 

(5) Nõunik viib vajadusel läbi õppeasutuse külastuse, millest teavitab õppeasutust hiljemalt ühe kuu jooksul aruande esitamisest.

(6) Nõunikul on õigus:

1) vestelda õppeasutuse hoolekogu (nõukogu) liikmetega, õppeasutuse töötajatega, lastevanematega, õpilastega (lastega), õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse ning õppeasutuse pidaja esindajatega;

2) osaleda õppeasutuse õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu), hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;

3) tutvuda õppeasutuse dokumentatsiooniga, sealhulgas statistilise ja finantsaruandlusega, ning õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga;

4) teha direktorile ja õppeasutuse pidajale ettepanekuid õppeasutuse tegevuse parendamiseks.

(7) Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega (edaspidi tagasisidearuanne).“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Tagasisidearuande koostamisel lähtub nõunik § 3 lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumidest.“.