Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2023 otsus nr 283
Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 22.02.2023
§ 1. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Reeder
Reeder käesoleva seaduse tähenduses on laeva omanik või laeva laevapereta prahtija, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel.”;
2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud saajale, kes ei ole lastiveolepingu osapool. Saatja kohustub vedamise eest maksma vedajale kokkulepitud tasu (edaspidi veotasu).”;
4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „saajal” sõnaga „ka”;
5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui veost veetakse ühtse veolepingu alusel erinevat liiki sõidukitega merel, õhus või maal, kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduse 42. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatut, kui sama jao 3. jaotises sätestatust ei tulene teisiti.”;
6) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Kaupade pakkimine, tähistamine, kohaletoimetamine, lastimine ja stauimine”;
7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Saatja peab kauba tähistama, kui tähistamine on vajalik selleks, et vedaja saaks toimida kaubaga vastavalt lastiveolepingule.”;
8) paragrahvi 6 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lastida” sõnadega „ning lasti merekindlalt paigutada ehk stauida”;
9) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vedaja peab kauba lastima ja stauima ehk lasti merekindlalt paigutama.”;
10) paragrahvi 7 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „mõistlikul viisil” sõnadega „kauba väliselt üle vaatama, sealhulgas”;
11) paragrahvi 7 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kõrvaldada” sõnadega „saatja kulul”;
12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus täidetakse ka isiku suhtes, kes viib veo täielikult või osaliselt läbi (edaspidi tegelik vedaja).”;
13) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kauba” sõnadega „vedaja valitud kohas”;
14) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ohtliku kauba, mille vedamiseks on vedaja nõusoleku andnud, võib vedaja enda valitud kohas lossida, hävitada või kahjutuks teha üksnes juhul, kui kaup vahetult ohustab laeval viibivaid isikuid, laeva või lasti.”;
15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud abinõude rakendamisel vastutab vedaja vaid üldavarii piires.”;
16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kaup on käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul vedaja valitud kohas lossitud või ladustatud või tagasi veetud või vajaduse korral hävitatud või kahjutuks tehtud, võib vedaja lisaks kulude hüvitamisele nõuda veotasu maksmist.”;
17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Veo ajal kahjustunud kauba eest veotasu ei maksta ja selle eest ettemakstud veotasu tagastatakse.
(5) Veotasu tuleb vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule siiski maksta, kui kaup on veo ajal kahjustunud kauba olemuse, ebaõige pakkimise või tähistamise tõttu.”;
18) paragrahvi 13 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kaup on enne lepingu ülesütlemist lastitud, peab vedaja selle saatja kulul lossima, kui see on võimalik vedaja majandustegevust ning teiste saatjate või saajate veoseid kahjustamata.”;
19) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust, et laev oleks enne reisi algust ja reisi alustamisel merekõlblik.”;
20) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõna „hoolitsema” sõnadega „rakendama nõutavat hoolsust”;
21) paragrahvist 21 jäetakse välja sõnad „oma kulul”;
22) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui vedamisel osaleb mitu vedajat ja need on kokku leppinud, et viimane vedaja nõuab sisse eelnevate vedajate nõuded, on viimane vedaja kohustatud kasutama eelnevate vedajate õigusi, eelkõige pandiõigust. Iga eelneva vedaja pandiõigus kestab kuni viimase vedaja pandiõiguse lõppemiseni. Kui järgnev vedaja rahuldab eelneva vedaja nõude, lähevad selle vedaja pandiõigus ja nõue üle nõude rahuldanud vedajale.”;
23) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) kapteni, laevapere liikme, muu vedaja teenistuses oleva isiku või lootsi teo või tegevusetuse tõttu laeva juhtimisel või laeva juhtimise korraldamisel;
2) seetõttu, et laev ei olnud enne reisi algust või reisi alustamisel merekõlblik või lastiveokõlblik ning vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada;”;
24) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„4) tulekahju tagajärjel, välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas vedaja tegu või tegevusetus;
5) mereõnnetuse, sõja või muu relvastatud konflikti, avaliku võimu tegevuse, karantiinist tingitud piirangu või rahutuste tagajärjel;”;
25) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) streigi või muu tööseisaku olukorra tagajärjel;”;
27) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses:
„9) erandliku, vältimatu ja vääramatu jõuga loodusnähtuse tagajärjel;
10) kauba ebapiisava pakkimise või ebapiisava või ebaõige tähistamise tõttu;
11) kauba enda puudustest või olemusest tingituna;
12) tingituna varjatud puudusest, mida vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel avastada.”;
28) paragrahvi 27 täiendatakse pärast sõna „rikkumise” sõnadega „ega selle tõttu tekkiva kahju”;
29) paragrahvi 31 täiendatakse pärast sõna „tõttu” sõnadega „, ning §-s 18 sätestatud juhul, kui kaup lastiti tekile saatja nõusolekuta”;
30) paragrahvi 34 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „teine isik (tegelik vedaja)” sõnadega „tegelik vedaja”;
31) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „solidaarvõlgnikena” sõnadega „kahju eest solidaarselt”;
32) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konossemendiga loetakse võrdseks elektroonilises vormis koostatud konossement tingimusel, et sellise dokumendi terviklus on igal ajal tagatud ning vedaja ja saatja on elektroonilise konossemendi kasutamises kokku leppinud.”;
33) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui konossement on välja antud enne kauba laevale lastimist, siis hiljem tehakse konossemendile märge kauba sellele laevale lastimise kohta.”;
34) paragrahvi 40 lõike 1 punkti 11 algust täiendatakse sõnaga „paberil”;
35) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „võib ta teha” sõnadega „teeb ta”;
36) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Läbiva konossemendi korral võivad vedajad kokku leppida solidaarses vastutuses ning selle vastavalt konossemendis märkida.”;
37) paragrahvi 49 teist lauset täiendatakse pärast sõna „maksma” sõnaga „prahileandjale”;
38) paragrahvi 49 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Prahileandja on kohustatud tagama laeva merekõlblikkuse reisiprahilepingu kehtivuse ajal.”;
39) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:
„§ 581. Sõjarisk
(1) Reisiprahilepingu pooltel on õigus prahileping igal ajal üles öelda, kui pärast prahilepingu sõlmimist selgub, et reis sisaldab ohtu laevale, inimestele laeva pardal või kaubale sõja või muu relvastatud konflikti, rahutuste või piraatluse tõttu. Lepingupooled ei vastuta sellisel juhul tekkinud kahju eest. Lepingupooltel on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tekkivat kahju vähendada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemisavaldus tuleb teha viivitamata pärast seda, kui lepingupool sai teada ülesütlemise aluseks olevast asjaolust. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, peab ta hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.”;
40) paragrahvi 59 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eest” sõnaga „kokkulepitud”;
41) paragrahvi 59 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ristlusleping on mere-reisijaveoleping, mille kohaselt ristluse organiseerija kohustub korraldama kindla programmiga kollektiivse huvireisi laeval (edaspidi ristlus) ja osutama reisijaile asjakohaseid teenuseid.”;
42) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse sõna „merematke” sõnaga „ristluse” ja sõna „reeder” sõnaga „vedaja”;
43) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust selle eest, et laev on reisi alustamisel merekõlblik, omab reisijateveo tunnistust või muud reisijateveo õigust tõendavat tunnistust, on vajalikult varustatud ja mehitatud ning on tagatud reisija turvalisus, sealhulgas laeva sisenemisel ja sealt väljumisel.”;
44) paragrahvi 601 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „merematke” sõnaga „ristlus” vastavas käändes;
45) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Vedaja vastutus õnnetusjuhtumi korral ja selle piiramine”;
46) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Vedaja” sõnadega „vastutab ja”;
47) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Reisija surma, tervisekahjustuse või kehavigastuse põhjustamise korral rakendatav vastutuse piirmäär ühe reisija kohta peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 392/2009 artikli 2 kohase rahvusvahelise reisijateveo puhul olema vähemalt 250 000 SDRi. Sõjalise riski esinemisel reisijateveo kestel ei või vastutuse piirmäär juhtumi kohta ületada 250 000 SDRi reisija kohta või 340 miljonit SDRi laeva kohta, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud piirmäärad kehtivad riigisisese reisijateveo puhul laeval, mida kasutatakse reisijateveoks sõidupiirkonnas, kus on kohustuslik sõita vähemalt B-klassi reisilaevaga.”;
48) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Prahtija maksab laeva kasutamise eest kokkulepitud tasu ettemaksena.”;
49) paragrahvi 62 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
50) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Laeva tähtajalise prahtimise lepinguks on laeva ajaprahileping ja laeva laevapereta prahtimise leping.
(5) Laeva ajaprahileping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva koos laevaperega lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata sealjuures prahtijale veoteenust.
(6) Laeva laevapereta prahtimise leping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva ilma laevapereta lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata seejuures prahtijale veoteenust.”;
51) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „üleandmine” sõnadega „ja tagastamine”;
52) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laev ja selle varustus peavad laeva üleandmisel ja laeva tagastamisel vastama kokkulepitud tingimustele, kokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.”;
53) paragrahvi 63 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Laev tuleb üle anda ja tagastada kokkulepitud ajal ja kohas. Prahileandja võib keelduda laeva üleandmisest, kui talle ei ole antud kokkulepitud tagatist prahtija kohustuste täitmise tagamiseks.”;
55) paragrahvi 64 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
56) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses:
㤠651. Erisused laeva ajaprahtimise korral
(1) Ajaprahtimise korral peab prahileandja laeva üleandmisel tagama laeva kasutamise otstarbele vastava nõuetekohase mehitatuse ja varustatuse.
(2) Prahtija võib anda kaptenile ja teistele laevapere liikmetele juhiseid, mis seonduvad laeva kasutamisega. Juhised ei tohi olla vastuolus lepingu tingimustega ega ohutu meresõidu praktikaga. Kapten ei pea alluma juhistele, mis puudutavad laeva navigeerimist.
§ 652. Erisused laeva laevapereta prahtimise korral
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatule peab laev laevapereta prahtimise korral laeva üleandmisel ja tagastamisel vastama merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud mehitatusega seotud nõuded. Muus osas peab laev üleandmisel olema seisukorras, mis võimaldab seda kasutada kokkulepitud eesmärgil. Laeva seisukord peab olema üleandmisel ja tagastamisel nõuetekohaselt dokumenteeritud.
(2) Laeva laevapereta prahtimise korral loetakse laeva vastuvõtmisega prahtija poolt käesoleva seaduse §-st 63 ja käesolevast paragrahvist tulenevad prahileandja kohustused täidetuks.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatule saab laeva laevapereta prahtimise korral prahtija nõuda prahileandjalt pärast laeva vastuvõtmist ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul, kui puudus ilmneb 18 kuu jooksul laeva üleandmisest arvates ja seda ei olnud võimalik laeva üleandmisel tehtud ülevaatuse käigus avastada, samuti juhul, kui prahileandja laeva üleandmisel puudusest teadis või pidi sellest teadma.”;
57) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõikes 1 asendatakse sõna „puksiir” sõnaga „pukser” vastavas käändes;
58) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
VASTUTUS KAHJU TEKITAMISE EEST JA SELLE PIIRAMINE MERINÕUETE KORRAL”;
59) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastutuse piiramisel kuuluvad kohaldamisele merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon, mida on muudetud 1996. aasta protokolliga (edaspidi merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioon), naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon ja punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon.”;
61) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
62) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Vastutuse piiramise välistamine
(1) Vastutaval isikul ei ole õigust oma vastutust piirata, kui on tõendatud, et kahju tekkis tema enda teo või tegevusetuse tagajärjel, mille ta pani toime tahtlikult või raskest hooletusest.
(2) Vastutust ei saa piirata kohtu- ja vahekohtukulude hüvitamise nõuete suhtes.”;
63) paragrahvis 71 asendatakse tekstiosa „250-tonnise” tekstiosaga „250-se” ja tekstiosa „500-tonnise” tekstiosaga „500-se”;
64) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui lootsitava laeva kogumahutavus on suurem kui 1000, võib loots oma vastutuse piirata summaga, mis kehtiks 1000-se kogumahutavusega laeva puhul.”;
66) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna „kus” sõnadega „mille territoriaal- ja sisemeres”;
67) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka kapteni, laevapere liikme või vastutava isiku juures töötava muu isiku suhtes, kui nimetatud isik on tekitanud kahju oma teenistuskohustuste täitmisel, samuti isiku suhtes, kelle teo või tegevusetuse eest vastutab vastutav isik, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.”;
68) peatüki 71 pealkirjast jäetakse välja sõna „LAEVAOMANIKU”;
69) paragrahvi 771 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠771. Vastutuskindlustuse omamise kohustus ja tingimused
(1) Eesti lipu all sõitva laeva reederil peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud laevaomaniku või laeva laevapereta prahtija vastutus laeva käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees. See kohustus ei käi laeva laevapereta prahtiva isiku kohta naftareostuse korral, sest naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni alusel saab mahtlastina rohkem kui 2000 tonni naftat vedava laeva puhul kahjuhüvitise nõuet esitada ainult laevaomaniku vastu. Nõude tagatiseks on laevaomanik kohustatud omama konventsiooni lisas toodud tunnistust laevale vastutuskindlustuse kohta.”;
70) paragrahvi 771 lõikes 2 asendatakse sõna „omanik” sõnaga „reeder”;
71) paragrahvi 771 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vastutuskindlustust omav reeder on kindlustatud isik.”;
72) paragrahvi 771 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „300-tonnise” tekstiosaga „300-se”;
73) paragrahv 774 tunnistatakse kehtetuks;
74) paragrahvi 775 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 774 lõikes 1” tekstiosaga „§ 61 lõigetes 11 ja 12”;
75) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8. peatükk
VASTUTUSE PIIRAMISE MENETLUS”;
76) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.”;
77) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõikes 3 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud või võidakse esitada nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.”;
78) paragrahvi 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vastutuse piiramise menetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Vastutuse piiramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata ja vaidlused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise üle toimuvad hagimenetluses. Fondihalduri nimetamine, käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud vahendite jagamise menetluse (edaspidi jagamismenetlus) algatamine, nõuete tunnustamine ja muud jagamismenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.”;
79) paragrahvi 80 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4, § 81 lõike 1 punktis 4 ning § 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1969” tekstiosaga „naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon” vastavas käändes;
80) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetlus” sõnadega „või võidakse algatada kohtumenetlus”;
81) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse arv „3” arvuga „1”;
82) paragrahvi 86 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Sundtäitmine, vara arestimine ja nõude esitamine väljaspool jagamismenetlust on jagamismenetluse algatamisest kuni selle peatamise või lõpetamiseni keelatud, kui võlausaldaja on nõude esitanud fondi vastu. Kohus võib lõpetada täitemenetluse võlgniku vara suhtes, kui võlausaldaja on esitanud nõude fondi vastu.
(7) Kui jagamismenetlus on algatatud, tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 13 lõikele 2 või naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli VI lõike 1 punktile b, kui vara on arestitud nõude tagamiseks, mille suhtes on võlgniku vastutus käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piiratud. Enne jagamismenetluse algatamist võib kohus täitemenetluse või vara arestimise määruse täitmise võlgniku vara suhtes kuni kolmeks kuuks peatada, kui võlgnik on esitanud avalduse fondi moodustamiseks.”;
83) paragrahvi 98 lõikes 3 asendatakse sõnad „peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisest” sõnaga „jõustumisest”;
84) paragrahvi 106 lõikes 6 asendatakse arv „10” arvuga „15”;
85) seaduse 8. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 1151 järgmises sõnastuses:
㤠1151. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata
(1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni alusel fondi moodustamiseks õigustatud isik võib esitada vastutuse piiratuse vastuväite artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamata, kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse § 70 lõike 1 ning §-de 71, 72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus § 81 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõude tõttu. Kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse vastutuse piiramise fondi moodustamata, kohaldatakse merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklit 12.
(2) Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis:
1) mis osas on võlausaldaja kasuks nõue rahuldatud;
2) merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära, mille summa suuruses võib kohtuotsust täita.
(3) Kohus võib määrata, et tagatise pakkumisel merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära summa suuruses tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist.
(4) Kohtuotsus kehtib üksnes menetlusosaliste suhtes. Vastutuse piiramise vastuväite esitamine ei piira teiste võlausaldajate õigusi oma nõuete esitamisel võlgniku vastu, võlgniku vara arestimist või nõude rahuldamiseks algatatud sundtäitmist.
(5) Võlgnik võib algatada jagamismenetluse nii kohtumenetluse ajal kui ka pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis arvestab võlgniku vastutuse piiratust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.
(6) Jagamismenetlus tuleb algatada, kui võlgniku vastu on algatatud mitu kohtumenetlust käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu ning nende nõuete liitmine ühte menetlusse ei ole otstarbekas.”;
86) paragrahvid 118 ja 119 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 118. Päästeoperatsioon
Päästeoperatsioon käesoleva seaduse tähenduses on merel või laevatatavates vetes ohus oleva laeva või muu vara päästmiseks läbiviidav toiming.
§ 119. Vara merepääste konventsiooni kohaldamine
Laeva või muu vara päästmisest merel või laevatatavates vetes tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelist konventsiooni.”;
87) paragrahvi 120 pealkirjas asendatakse sõna „merepäästekonventsioonist” sõnadega „vara merepääste konventsioonist”;
88) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui laeva kapten annab päästetud asja üle vastuvõtmiseks õigustatud isikule vastuolus vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 21 lõikes 3 sätestatuga, vastutab laeva kapten päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule tekkinud kahju eest. See kehtib ka juhul, kui laeva kapten tegutses reederi juhiste järgi.”;
89) paragrahvi 122 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „loovutus” sõnaga „ohverdus” vastavas käändes;
90) paragrahvi 123 lõike 1 esimesest lausest ja lõike 4 esimesest lausest ning § 124 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „laeva omanik,” vastavas käändes.
§ 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond” sõnadega „kohustusliku lootsimise ala” vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
„231) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;”;
3) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.”;
4) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad”;
5) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
6) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigi poolt moodustatud äriühing” sõnaga „Riigilaevastik”;
7) paragrahvi 582 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.”;
8) paragrahvi 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 68 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega.”;
10) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 22–27 järgmises sõnastuses:
„(22) Lootsimisel sadama akvatooriumil on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:
1) kuni 250 – 34 ja 44,2 eurot;
2) 251 kuni 500 – 70 ja 91 eurot;
3) 501 kuni 1000 – 139 ja 180,7 eurot;
4) 1001 kuni 1500 – 202 ja 262,6 eurot;
5) 1501 kuni 2000 – 269 ja 349,7 eurot;
6) 2001 kuni 3000 – 335 ja 435,5 eurot;
7) 3001 kuni 5000 – 387 ja 503,1 eurot;
8) 5001 kuni 7500 – 478 ja 621,4 eurot;
9) 7501 kuni 10 000 – 581 ja 755,3 eurot;
10) 10 001 kuni 12 500 – 617 ja 802,1 eurot;
11) 12 501 kuni 15 000 – 742 ja 964,6 eurot;
12) 15 001 kuni 18 000 – 865 ja 1124,5 eurot;
13) 18 001 kuni 24 000 – 989 ja 1285,7 eurot;
14) 24 001 kuni 30 000 – 1174 ja 1526,2 eurot;
15) 30 001 kuni 40 000 – 1360 ja 1768 eurot;
16) 40 001 kuni 60 000 – 1545 ja 2008,5 eurot;
17) 60 001 kuni 80 000 – 1854 ja 2410,2 eurot;
18) 80 001 kuni 100 000 – 2192 ja 2849,6 eurot;
19) 100 001 kuni 120 000 – 2530 ja 3289 eurot;
20) üle 120 001 – 2869 ja 3729,7 eurot.
(23) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi lähtutakse lootsitasu arvestamisel lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest. Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:
1) kuni 250 – 27 ja 71,5 eurot;
2) 251 kuni 500 – 42 ja 145,6 eurot;
3) 501 kuni 1000 – 55 ja 198,9 eurot;
4) 1001 kuni 1500 – 66 ja 313,3 eurot;
5) 1501 kuni 2000 – 80 ja 435,5 eurot;
6) 2001 kuni 3000 – 94 ja 522,6 eurot;
7) 3001 kuni 5000 – 102 ja 587,6 eurot;
8) 5001 kuni 7500 – 115 ja 669,5 eurot;
9) 7501 kuni 10 000 – 141 ja 770,9 eurot;
10) 10 001 kuni 12 500 – 160 ja 834,6 eurot;
11) 12 501 kuni 15 000 – 197 ja 964,6 eurot;
12) 15 001 kuni 18 000 – 247 ja 1124,5 eurot;
13) 18 001 kuni 24 000 – 321 ja 1318,2 eurot;
14) 24 001 kuni 30 000 – 396 ja 1510,6 eurot;
15) 30 001 kuni 40 000 – 469 ja 1768 eurot;
16) 40 001 kuni 60 000 – 543 ja 2003,3 eurot;
17) 60 001 kuni 80 000 – 617 ja 2410,2 eurot;
18) 80 001 kuni 100 000 – 721 ja 2724,8 eurot;
19) 100 001 kuni 120 000 – 796 ja 3039,4 eurot;
20) üle 120 001 – 870 ja 3352,7 eurot.
(24) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 22 ja 23 nimetatud lootsitasule kohalduvad järgmised lisatasud:
1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu;
2) ooteaja korral ooteaja lisatasu;
3) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu;
4) laeva rohkem kui ühe lootsiga lootsimise lisatasu.
(25) Käesoleva paragrahvi lõigetes 22 ja 23 nimetatud lootsitasu asemel rakendub lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu ning lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega.
(26) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega sadama akvatooriumil, Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.
(27) Lootsitasu ning käesoleva paragrahvi lõikes 24 nimetatud lisatasu, lõikes 25 nimetatud tasu ning lõikes 26 nimetatud erisuste määrad ja lootsitasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
11) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui Riigilaevastik määrab lootsitasu maksmiseks tähtaja, muutub lootsitasu täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik.
(7) Kui reeder ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.”;
12) seadust täiendatakse peatükiga 144 järgmises sõnastuses:
„144. peatükk
RIIGILAEVASTIKU POOLT OSUTATAVAD TASULISED TEENUSED
§ 758. Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused
(1) Riigilaevastik võib osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist Riigilaevastiku poolt.
(2) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada riigi veesõidukite efektiivne kasutamine ja meremajanduse areng.
(3) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 punktid 6 ja 8–12 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
X.com