Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2023 otsus nr 286

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 22.02.2023

§ 1.  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39⁵ lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) nitraaditundlik ala, sealhulgas olulised allika- ja karstialad, veeseaduse tähenduses;”;

2) paragrahvi 40¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–7 järgmises sõnastuses:

„3) lihtsustada kaevise tarbimise või võõrandamise lubade ja maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise lubade taotlemist ja menetlemist ning loaga seotud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;
4) lihtsustada jahipiirkonna kasutusõiguse lubade taotlemist ja menetlemist ja lubadega seotud muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;
5) lihtsustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide kättesaadavust ja kasutamist ning kogutud andmete säilitamist;
6) lihtsustada keskkonnatasude seaduse tähenduses tasukohustuse täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;
7) lihtsustada ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veolubade ja selliste jäätmete riikidevahelise veo, milleks veoluba ei ole vajalik, saatedokumentide taotlemist ja menetlemist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.”;

3) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „alusel” tekstiosaga „, kui maatükk ei kuulu loa taotlejale”;

4) paragrahvi 43 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Avatud menetluse korral on kohaliku omavalitsuse üksusel täiendav võimalus esitada kirjalik arvamus keskkonnaloa taotluse kohta 30 päeva jooksul taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest arvates.

(2²) Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.”;

6) paragrahvist 45 jäetakse välja sõna „viivitamata”;

7) paragrahvi 47 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „saamisest” sõnadega „loa andja poolt nõuetekohaseks tunnistamisest”;

8) paragrahvi 49 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 59 lõiget 5 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) kui menetluse kiirem läbiviimine on vajalik, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtu;”.

§ 2.  Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

„§ 19¹. Väheolulise mõjuga tegevus

Käesoleva seaduse tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.”;

2) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) õhukvaliteedi piirväärtuste, sihtväärtuste, kriitilise taseme ja häiretaseme rakendamise erandid;”;

3) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema tõhusad ja tagama, et lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid.”;

4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju käesoleva seaduse § 19¹ tähenduses, ei vaadata käitise kohta esitatud õhusaasteloa taotlust läbi avatud menetluses.”;

5) paragrahvi 127 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:”.

§ 3.  Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Jahipiirkonna kasutusõiguse loas märgitakse:
1) loa omaja nimi ja registrikood;
2) loa omaja aadress ja e-posti aadress;
3) jahipiirkonna nimetus ja asukoht;
4) loa kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg;
5) loa andja nimi, registrikood ja aadress.”;

2) paragrahvi 14 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „piirikirjeldus ja”;

3) paragrahvi 14 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotlus järgmiste andmetega:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;
3) taotletava jahipiirkonna nimetus.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele lisatakse taotleja selles jahipiirkonnas asuva kinnisasja andmed või käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud kirjalik kokkulepe, sealhulgas kokkulepete nimekiri, milles märgitakse:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;
3) maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber;
4) katastriüksuse number ja pindala;
5) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäev ja maaomaniku allkiri.”;

5) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 15 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlus vastab nõuetele, algatab loa andja loa andmise menetluse ja teatab sellest taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest peab loa taotleja enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.”;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asukohaandmed” sõnaga „aadress”;

8) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja selle andmise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa andmisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.”;

9) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(5) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse tegemisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.”;

10) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul märgitakse taotluses:
1) jahipiirkonna nimetus;
2) iga maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber;
3) iga maaomaniku katastriüksuse number ja pindala;
4) iga maaomaniku allkiri ja tema nõusoleku andmise kuupäev.”;

11) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), XVII lisa kande 63 teise veeru punktides 11 ja 13 kehtestatud kohas ja vahendit kasutades.”;

12) paragrahvi 24 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kopra-” tekstiosaga „, hallhülge-”;

13) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Keskkonnaametil on õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.”;

14) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Jahiluba põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimiseks väljastatakse pärast nende küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimist jahindusnõukogus, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 ja § 23 lõike 4 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.”.

§ 4.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt on jäätmehoidla käitamiseks vajalik jäätmeluba;”;

2) paragrahvi 42¹ lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui jäätmeluba ei ole nõutav”;

3) paragrahv 55, § 67 lõige 4, § 71 lõige 3, § 73 lõike 2 punkt 7 ja 6. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 98⁷ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogujana, vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.”;

5) paragrahvi 98⁷ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral registreerimise kohustust ei ole.”;

6) paragrahvi 117 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas käesoleva lõike alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande.”;

7) paragrahvi 117 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja.”;

8) paragrahvi 117 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnaametil on õigus nõuda jäätmearuannet ka:
1) jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei nõuta, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 2 ja 3 loetletud isikutelt.”;

9) paragrahvi 135¹ lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-ga 136¹⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 136¹⁷. Enne 2023. aasta 1. aprilli menetlusse võetud selliste taotluste menetluse lõpetamine, mis on esitatud jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Enne 2023. aasta 1. aprilli menetlusse võetud selliste taotluste menetlemisel, mis on esitatud jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel, kohaldatakse käesoleva seaduse 2023. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni.”.

§ 5.  Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9² järgmises sõnastuses:

„(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast.”;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 6⁴ järgmises sõnastuses:

„(6⁴) Aruandekvartali veesaastetasu arvutatakse keskkonnaloas märgitud seiretihedusega võetud kõikide veeproovide analüüsitulemuste alusel.”.

§ 6.  Keskkonnavastutuse seaduse muutmine

Keskkonnavastutuse seaduse § 8 lõike 2 punktis 2² asendatakse tekstiosa „§ 195” tekstiosaga „§ 196”.

§ 7.  Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduse § 44 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel, mis kattuvad pinnaveekogumiga veeseaduse tähenduses, kavandatavatest maaparandushoiutöödest peab Põllumajandus- ja Toiduamet teavitama Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne tööde alustamist.”.

§ 8.  Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 97 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.”;

2) paragrahvi 97 lõiget 9 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast;
4) ehitise ehitamisel tekkivale kaevisele, mille kohta on Vabariigi Valitsus otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.”.

§ 9.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20¹ lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul.”;

2) paragrahvi 20¹ lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss.”;

3) paragrahvi 20¹ täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses:

„(5¹) Öösihiku tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid lasketiirus, laskepaigas või jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul.

(5²) Juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle on väljastatud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või tegevusluba § 66 lõike 1 punktis 1, 1¹, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.”;

4) paragrahvi 34 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „ja lasersihikut” tekstiosaga „, lasersihikut ja öösihikut”;

5) paragrahvi 34 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „helisummuti” tekstiosaga „, öösihik”;

6) paragrahvi 34 lõike 6 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „helisummutit” tekstiosaga „, öösihikut”;

7) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lasersihikute” tekstiosaga „, öösihikute”;

8) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lasersihikud” tekstiosaga „, öösihikud”.

§ 10.  Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule võib parima võimaliku tehnika järeldused kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;

2) paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse sõnad „Keskkonnaameti veebilehel” sõnadega „Keskkonnaotsuste infosüsteemis”;

3) paragrahvi 155 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aruanne edastatakse käitajale kahe kuu jooksul tutvumiseks ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis nelja kuu jooksul käitise kohapealsest kontrollimisest arvates.”;

4) paragrahvi 156 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) viidet keskkonnaotsuste infosüsteemi veebilehele, kust leiab kompleksluba omavad käitised;”;

5) paragrahvi 156 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „Keskkonnaministeeriumi ja”.

§ 11.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 183 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud keeld ei kehti:
1) hädaolukorra ja selle ohu korral, päästesündmuse lahendamisel, otsingu- ja päästetööl ning veekogu korrashoiutööde tegemisel;
2) käesoleva seaduse § 86 lõike 4 alusel kehtestatud joogiveehaardesse kuuluval üle 100-hektarilise pindalaga paisjärvel ja tehisjärvel, kus on lubatud sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine üksnes veekogu omaniku või valdaja loal veespordi ja virgestuse turvalisuse tagamiseks.”;

2) paragrahvi 191 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, kui kiirem menetlus on vajalik keskkonnaohu vältimiseks või kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 191¹ loetletud väheolulise mõjuga tegevusega.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 191¹ järgmises sõnastuses:

„§ 191¹. Väheolulise mõjuga tegevus

Käesoleva seaduse tähenduses loetakse väheolulise mõjuga tegevuseks järgmisi väikesemahulisi tegevusi, mille tagajärjel ei halvene veekogumi seisund, vee kvaliteet ega kaitsealuste liikide olukord või elupaik ning tegevus ei mõjuta ega takista muud veekasutust:
1) mere süvendamine või merepõhja süvenduspinnase paigutamine mahuga 100–499 kuupmeetrit;
2) merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit.”;

4) paragrahvi 195 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veeloa või kompleksloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu aruande käesoleva seaduse § 187 punktides 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta.”;

5) paragrahvi 196 lõike 2 punkt 1 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Registreeringut ei ole vaja maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 196¹ järgmises sõnastuses:

„§ 196¹. Dispergentide kasutamine

(1) Dispergendi kasutamine saasteainete veekogusse heitmisest põhjustatud saastatuse tõrjumiseks kahju vähendamise eesmärgil ei ole vee erikasutus.

(2) Dispergent käesoleva seaduse tähenduses on pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftasaaduste keskkonda sattumise korral orgaanilise lahusti koosseisus naftasaaduste vees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada naftasaaduste ja vee vahelise piirpinna pinevust.

(3) Dispergendi kasutamise kavatsusest tuleb Keskkonnaametit teavitada sidevahendi kaudu. Dispergendi kasutamine on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.”;

8) paragrahvi 197 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 258 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 258. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemine ja registreeringu nõuete rikkumine

(1) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemise või registreeringu nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

10) paragrahvi 277 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui põhjaveehaardele on asjakohases registris märgitud sanitaarkaitseala, kuid see põhjaveehaare vastab käesoleva seaduse § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule, teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse toimingu või haldusaktina.”.

§ 12.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. aprillil.