Teksti suurus:

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 17.04.2015, 11

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.04.2015 nr 31

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus kehtestab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetsete suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine” (edaspidi meede) tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)” eesmärkide saavutamiseks toetuste andmise ning toetuse kasutamise tingimused ja korra avatud taotlemisel.

 (2) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2013. a korraldusega nr 509 heaks kiidetud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ja selle iga-aastaste rakendusplaanidega.

 (3) Käesoleva määruse alusel antud toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 mõistes ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärgiks on pakkuda avalikke teenuseid kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt lähtudes „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” eesmärkidest.

 (2) Toetuse andmise tulemusena saavutatakse ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum.

 (3) Toetuse andmine panustab meetme järgmiste tulemuste saavutamisesse:
 1) rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas;
 2) rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas;
 3) avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal.

 (4) Toetuse andmine panustab meetme väljundnäitaja „Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv” saavutamisesse.

§ 3.  Rakendusasutus ja -üksus

 (1) Rakendusasutuseks (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (2) Rakendusüksuseks (edaspidi rakendusüksus) on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Riigi Infosüsteemi Amet.

§ 4.  Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses:
 1) projektijuhtimise infosüsteem on rakendusüksuse elektrooniline keskkond taotluste esitamiseks, menetlemiseks ja aruandluse korraldamiseks;
 2) mittefunktsionaalsed nõuded on üldised nõuded süsteemi olemusele (nõuded käideldavusele, skaleeritavusele, turvalisusele jne), millega tuleb arvestada süsteemi arhitektuuri planeerimisel;
 3) infotehnoloogia arhitektuuri ja koosvõime raamistik on kokkulepete kogum e-riigi raames kasutusele võetud standarditest ja juhenditest, mille järgimine tagab riigiasutuste, ettevõtjate ja kodanike teenindamise nii Eesti riigi kui ka üle-euroopalises kontekstis.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusasutuse ja rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mis panustab otseselt käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse ning mis on kooskõlas rakenduskavas toodud eesmärkidega ja mille raames projekt vastab ühele või mitmele allpool toodud tingimusele:
 1) luuakse uusi või ajakohastatakse kasutuses olevaid avalike teenuste osutamiseks vajalikke infosüsteeme;
 2) kujundatakse avalikke teenuseid ühtseks tervikuks IKT abil;
 3) viiakse läbi Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” rakendamisega seotud tegevusi;
 4) viiakse teave universaalsele digitaalsele kujule koos selle avalikult kättesaadavaks tegemisega;
 5) koostatakse eelanalüüs koos prototüübiga;
 6) koostatakse ärianalüüs;
 7) koostatakse projekti osana kasutatavuse analüüse ja viiakse läbi testimisi.

 (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud prototüüp väljendab komponentide paigutust ekraanil ning navigeerimisloogikat, võimaldades seeläbi nii tarkvara loojal kui tellijal omada sarnast ettekujutust planeeritavast infosüsteemist, ning kus puuduvad tüüpiliselt võimalused andmeid salvestada või taaskasutada. Prototüübi näol on tegemist visuaalse algega, mille peamiseks eesmärgiks on lihtsustada eel- ja detailanalüüsi etappides tehtavat tööd.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud eelanalüüsis defineeritakse, milline on arendatav infosüsteem kasutajate vaatepunktist. Eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse vajalike protsesside muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette lahenduse esmane prototüüp. Etapi tulemina on võimalik koostada üldine plaan projekti elluviimiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ärianalüüs on arendusprojekti vajalikkuse kaardistamise protsess, mille eesmärgiks on leida selged ärilised eesmärgid, mille täitmiseks projekt käivitatakse. Ärianalüüsi käigus prioriseeritakse projekti eesmärgid ja tegevused lähtuvalt nende realiseerimise kulust, mõjust asutuse tegelikele protsessidele ning majanduslikust mõjust. Ärianalüüsi tulemusena on olemas selged põhjendused projekti käivitamiseks ning soovitava süsteemi eesmärk ja ulatus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud kasutatavuse analüüs ja testimine on protsess, mille käigus selgitatakse, kuivõrd süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hinnatakse süsteemi õpitavust, intuitiivsust, kasutamise efektiivsust ja sujuvust. Kasutatavuse analüüsi eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi, kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist. Kasutatavuse testimisel kasutatakse soovitatavalt ka süsteemi tegelikke lõppkasutajaid.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) riistvara soetamise kulud juhul, kui see on vajalik projekti käigus loodud või soetatud tarkvara rakendamiseks või infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) juurutamiseks;
 2) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks teostatavad ISKE turvameetmete rakendamise kulud;
 3) projektijuhtimise tasu ja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga vastavalt töölepingu seaduses sätestatud korrale kuni 15% projekti kogumaksumusest;
 4) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul;
 5) otseselt projekti väljundite loomiseks vajalikud kulud, sh testide ja auditite tegemise ning projekti tulemusega otseselt seotud koolituse kulu;
 6) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” tulenevad kulud.

 (3) Mitteabikõlblikud kulud on infotehnoloogilise infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

 (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud kulud.

 (5) Kõik toetatavad kulud peavad olema projektiga seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

 (6) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et need lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud täistaotluse rahuldamise otsusest.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

 (4) Rakendusüksus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja vastavasisulise taotluse olemasolul pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui 24 kuud, kuid tingimusel, et projekti planeeritud tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustiks 2023. a.

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirsumma

 (1) Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest.

 (2) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 1–2 nimetatud taotlejate puhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta kuni 100% abikõlblikest kuludest arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud maksimaalset toetuse summat.

 (3) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud taotlejate puhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta kuni 85% abikõlblikest kuludest arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud maksimaalset toetuse summat.

 (4) Toetuse maksimaalne summa ühele projektile on kuni 500 000 eurot.

 (5) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotlemine

 (1) Määruse raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt või vooruliselt.

 (2) Kooskõlas rakenduskava prioriteetide eesmärkidega kinnitab rakendusasutuse juht oma otsusega „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” vastava aasta rakendusplaani elluviimiseks jooksva taotlemise või voorulise taotlemise temaatika, ajakava, finantseerimise mahu ning taotlejate sihtgrupid, projekti maksimaalse maksumuse, toetuse määra ja täpsustab vajadusel toetatavaid tegevusi.

 (3) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Rakendusüksusele esitatakse esimeses etapis eeltaotlus ning teises etapis täistaotlus. Eeltaotluse rahuldamine on eelduseks täistaotluse esitamisele. Eeltaotlus on täistaotluse lahutamatu osa.

 (4) Jooksvat taotlemist ja voorulist taotlemist korraldab rakendusüksus kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud rakendusasutuse otsusega.

 (5) Jooksva taotlemise korral annab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise alustamisest teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel, näidates seejuures ära eeltaotluste vastuvõtmise alustamise aja ning tuues välja toetuste andmise eesmärgid ja finantseerimise kogumahu, taotlejate sihtgrupid, projekti maksimaalse maksumuse ja toetuse määra.

 (6) Jooksva taotlemise korral saab eeltaotlusi esitada seni kuni seda võimaldavad taotlusvooru jaoks ettenähtud rahalised vahendid ning nende lõppemisel peatatakse või lõpetatakse eeltaotluste vastuvõtmine. Rakendusüksus teavitab taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest taotlejaid oma veebileheküljel.

 (7) Voorulisest taotlusvoorust annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne eeltaotluste vastuvõtmise algust, näidates seejuures ära eeltaotluse esitamise algus-ja lõpptähtaja, taotlusvooru eesmärgid ja finantseerimise mahu, taotlejate sihtgrupi, projekti maksimaalse maksumuse ja toetuse määra.

 (8) Eeltaotluse esitamiseks sisestab taotleja käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nõutud andmed projektijuhtimise infosüsteemi ja esitab allkirjaõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud taotluse rakendusüksusele.

 (9) Struktuuritoetuse registris vastava võimaluse tekkimisel esitatakse taotlused läbi nimetatud registri.

 (10) Täistaotluse esitamine toimub käesoleva määruse § 27 kohaselt.

§ 11.  Taotlejate sihtgrupid ja nõuded taotlejale

 (1) Taotlejateks võivad olla:
 1) põhiseaduslikud institutsioonid;
 2) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused;
 3) kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused;
 4) kohalike omavalitsuste liidud;
 5) mittetulundusühingud ja sihtasutused;
 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 puntides 1–2 nimetatud institutsioonid ja asutused.

 (2) Taotlusvooru taotleja sihtgrupid täpsustab rakendusasutuse juht oma otsusega vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikele 2.

 (3) Taotlejad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

 (4) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 2.

 (5) Kui taotlejaks on kohalik omavalitsusüksus või kui tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on nimetatud taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui kohalik omavalitsusüksus vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4.

§ 12.  Nõuded eeltaotlusele

 (1) Eeltaotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) eeltaotlus peab vastama taotlusvooru eesmärgile;
 2) eeltaotlus on nõuetekohaselt täidetud ning esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 3) eeltaotlus on koostatud vastavuses käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetega;
 4) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele meetme eesmärkide saavutamiseks;
 5) projekt peab lähtuma asutuse IKT investeeringute prioriteetidest;
 6) projekti kestus ei ole pikem kui 24 kuud;
 7) voorulise taotlemise puhul on taotlus esitatud tähtaegselt;
 8) lisatud on nõusolek vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule;
 9) taotluse maksumus koosneb ainult abikõlblikest kuludest;
 10) taotluses peab olema võimalusel välja toodud ISKE klass ja moodulid, mida taotluse raames rakendatakse.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja kirjeldusi:
 1) kavandatava projekti tulemuste mõju §-s 2 toodud eesmärgi täitmisele ja väljundnäitajate saavutamisele ning seos taotlusvooru temaatikaga, mis on kinnitatud käesoleva määruse § 10 lõike 2 alusel;
 2) projekti seos asutuse eesmärkidega;
 3) projekti eesmärgid;
 4) projekti ulatus;
 5) projekti kirjeldus;
 6) olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest;
 7) projekti tulemus;
 8) projekti mõju;
 9) projektiga seotud õigusliku regulatsiooni kirjeldus;
 10) projekti kasusaajad ja sihtgrupp;
 11) projekti kolmandad osapooled ja kulud;
 12) projekti innovaatilisus;
 13) projekti eeltingimused;
 14) projekti ettevalmistuse hetkeseisu kirjeldus;
 15) taotleja projektorganisatsiooni kirjeldus ning vastutavate rollide isikuline koosseis;
 16) projekti tegevuste lühikirjeldus;
 17) projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega;
 18) projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu lühikirjeldus;
 19) kaasnevad riskid ja nende maandamine;
 20) projekti tulemuste juurutamise protsessi kirjeldus;
 21) projekti jätkusuutlikkus.

 (3) Kui kavandatav projekt hõlmab teiste isikute, kohalike omavalitsuste ja asutuste valitsemisala või tegevusvaldkonda, esitatakse koos eeltaotlusega nende nõusolek projekti elluviimiseks selles osas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele lisaks võib rakendusüksus näha ette täiendavaid nõudeid taotleja omafinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse hindamiseks.

§ 13.  Nõuded täistaotlusele

 (1) Täistaotlus esitatakse rakendusüksusele.

 (2) Täistaotlus koosneb taotleja poolt esitatud hankemenetluse käigus välja selgitatud parimast pakkumusest ja hankelepingu projektist.

 (3) Kui taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, peab täistaotlusena esitama kõigi hanke parimad pakkumused ja hankelepingu projektid.

 (4) Täistaotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) peab olema kooskõlas eeltaotlusega ning peab tagama selle elluviimise ja kavandatud eesmärkide saavutamise;
 2) peab olema kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku põhimõtetega;
 3) täistaotlus peab olema kooskõlas riigi infosüsteemidele seatud mittefunktsionaalsete nõuetega;
 4) projekti elluviimisel kasutatakse riigi kesksete infosüsteemide võimalusi ja ei looda neid dubleerivaid infosüsteeme;
 5) loodava infosüsteemi kasutajate autentimisel peab kasutama elektroonset sertifikaadipõhist autentimismehhanismi;
 6) täistaotluses taotletav toetuse summa ei tohi olla suurem eeltaotluses kavandatust;
 7) täistaotlus on kooskõlas riigihangete seadusega.

§ 14.  Taotleja kohustused

 (1) Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule:
 1) vastama rakendusüksusele toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul;
 2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada paikvaatlust;
 3) viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ning esitama rakendusüksusele ja rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 5) tagama, et projektiga seotud tarkvaraarenduste hangete läbiviimisel on järgitud käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud hankelepingu sõlmimise põhimõtteid.

 (2) Kui taotleja poolt kavandatud arendustöö käigus luuakse avaliku teabe seaduse mõttes uus andmekogu või muudetakse olemasoleva andmekogu andmekoosseisu või lõpetatakse andmekogu, siis tuleb taotlejal tulenevalt avaliku teabe seadusest kooskõlastada vastavad toimingud riigi infosüsteemi haldussüsteemis.

4. peatükk Hankelepingu põhimõtted 

§ 15.  Hankelepingu üldised põhimõtted

  Taotleja peab tagama, et arendusprojektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus järgitakse järgmiseid põhimõtteid:
 1) taotleja ehk tellija ja lepingu täitja (edaspidi käesolevas peatükis koos nimetades pooled) õiguste ja kohustuste vahel peab olema mõistlik tasakaal ja lepingu eesmärki täidetakse poolte koostöös;
 2) pooled vastutavad oma vastutusalas olevate kohustuste eest ja täidavad oma kohustusi põhjendamatu viivituseta;
 3) pooled vastutavad selle eest, et nende käsutuses olevad lepingu täitmiseks vajalikud ressursid oleksid projekti jooksul piisavalt kättesaadavad;
 4) mahukad arendusprojektid, mille kestus on aasta või rohkem, tuleb jaotada vaheetappideks ning reguleerida lepingus projekti muudatuste haldamise protsess;
 5) pooled lepivad kokku projekti käigus teostatavates tegevustes, nende teostamise vastutajate, tegevuste tulemusel valmivate tulemite ning nende tulemite omavaheliste seoste ja sõltuvuste, samuti tulemite valmimise eelduseks oleva täitja ja tellija omavahelise suhtluse ning tagasiside edastamise korras.

§ 16.  Töö üleandmist ja vastuvõtmist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) määratakse kindlaks töö vaheetappide ja töö lõpliku vastuvõtmise tähtajad, mida mõlemad pooled peavad järgima. Juhul kui üks pool tähtaegasid ei järgi, on teisel poolel õigus nõuda oma kohustust täitmise tähtaegade proportsionaalset edasilükkamist;
 2) sätestatakse, et töö loetakse vastu võetuks üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamise hetkest, kuid mitte hiljem kui tulemid on toodangukeskkonnas kasutusele võetud. Juhul kui töö võetakse töö tulemis esinevate vigade tõttu toodangus kasutusele osaliselt, siis tuleb kokku leppida, millises osas on tööd vastu võetud ning kuuluvad tasumisele. Pooled lepivad kokku ka vaegtööde nimekirjas ning nende teostamise tähtaegades ja tasustamise korras. Lepingus tuleb sätestada toetuse saaja kinnitus, et ta on teadlik, et toetuse saamiseks peab tööde vastuvõtmine olema fikseeritud aktis ning kinnitatud juhtrühma poolt või muul kokkulepitud viisil.

§ 17.  Garantiitingimusi käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hankelepingu tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) eristatakse garantiitingimusi hooldus- ja reageerimisteenustele omastest tingimustest;
 2) lepivad pooled kokku garantiiperioodi alguses, kuid arvestavad, et olukorras, kus töö pole akti alusel vastu võetud, on töö tulemite osaline või täielik toodangus kasutuselevõtt aluseks nende tööde osade garantiiperioodi algusele;
 3) sätestatakse, et juhul kui kolmas osapool või toetuse saaja teeb tarnitud lähtekoodis kooskõlastamata muudatusi, siis garantii katkeb, välja arvatud juhul, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

§ 18.  Intellektuaalse omandi litsentseerimist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) sätestatakse, et pooled vastutavad selle eest, et nende poolt pakutavad tarkvarakomponendid oleks korrektselt litsentseeritud ning enne uute lepingute sõlmimist on lahendatud litsentseerimisega seotud ebakõlad;
 2) sätestatakse, et jätkuarenduse puhul võetakse litsentsimudeli valikul arvesse ka varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi.

§ 19.  Töö eest tasumist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) sätestatakse, et töö eest tasumist käsitlev maksegraafik on otseses seoses projektiplaaniga ning et maksete aluseks on teostatud ja aktiga vastu võetud tööd;
 2) sätestatakse, et arved esitatakse ja võetakse vastu elektroonilisel kujul ning eelistatakse masinloetavaid e-arveid.

§ 20.  Õiguskaitsevahendeid käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) sätestatakse, et õiguskaitsevahendite või leppetrahvi kohandamisel on lepingut rikkunud poolel võimalik esitada vastuväiteid ja tugineda rikkumise vabandatavusele;
 2) sätestatakse, et vaheetapi mittenõuetekohase tulemi korral kohandatav leppetrahv oleks mõistlikus seoses vaheetapi tulemi maksumusega ega oleks seotud lepingu kogumaksumusega;
 3) sätestatakse, et lepingu rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid või leppetrahv peab olema proportsionaalne rikkumise raskusega;
 4) nähakse leppetrahvile või viivisele ette mõistlikud ülemmäärad ning piiratakse poolte rahaline koguvastutus, kuid see piirang ei kehti tahtliku lepingurikkumise korral;
 5) sätestatakse õiguskaitsevahendi või leppetrahvi kohaldamise ajalised piirid.

§ 21.  Konfidentsiaalsuskohustust ja dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
 1) sätestatakse mõlemapoolne konfidentsiaalsuskohustus;
 2) lepitakse projekti käigus tellitud ja projekti tulemina üleantav nimekiri dokumentidest ja nõuded dokumentatsioonile, eelistades dokumentide elektroonset vormi.

5. peatükk Eeltaotluse menetlemine 

§ 22.  Eeltaotluse menetlemine

 (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest.

 (2) Eeltaotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kirjeldatakse projektijuhtimise süsteemis, lukustatakse ning seejärel taotluse deklaratsioon allkirjastatakse ning sisestatakse allkirjastatud deklaratsioon projektijuhtimise infosüsteemis dokumentide hulka. Struktuuritoetuse registri valmimisel esitatakse taotlused läbi nimetatud registri.

 (3) Jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotlusi menetleb rakendusüksus taotluste esitamise järjekorras.

 (4) Rakendusüksus võib eeltaotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente eeltaotluses esitatud andmete kohta, eeltaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et eeltaotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (5) Rakendusüksuse ettepanekus viidatud eeltaotluse muudatused viib taotleja sisse projektijuhtimise infosüsteemis või rakendusüksuse poolt nimetatud viisil ja esitab rakendusüksusele uue muudetud eeltaotluse.

 (6) Voorulise taotlemise korral jäetakse eeltaotlus otsusega vastu võtmata, kui eeltaotlus ei ole esitatud tähtaegselt.

 (7) Voorulise taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates eeltaotluste esitamise tähtajast ning jooksva taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates eeltaotluse registreerimisest.

§ 23.  Taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatud kõikidele nõuetele.

 (2) Eeltaotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 eeltaotlusele esitatud nõuded.

 (3) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse taotlejale sellest esimesel võimalusel ja määratakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui see on asjakohane. Eeltaotluse menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra. Voorulise taotlemise korral pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra kogu vooru menetlemise tähtaega.

 (4) Taotleja ja eeltaotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt käesoleva määruse §-s 25 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave ning see edastatakse taotlejale käesoleva määruse § 26 lõikes 5 toodud korras ja tähtajal.

 (5) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse § 12 eeltaotlusele esitatavatele kõikidele nõuetele või taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul eeltaotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;
 2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 4) eeltaotlus ei vasta taotlusvooru eesmärgile ja tegevustele.

§ 24.  Valikukomisjoni moodustamine

 (1) Esitatud eeltaotluste hindamiseks moodustab rakendusasutus valikukomisjoni ning võib vajadusel kaasata eksperte. Valikukomisjoni liikmetele nähakse ette asendusliikmed.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele ning deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlustest. Rakendusüksus avalikustab valikukomisjoni koosseisu oma veebilehel.

§ 25.  Eeltaotluse hindamine

 (1) Rakendusüksus esitab nõuetele vastavad eeltaotlused hindamiseks rakendusasutuse poolt moodustatud valikukomisjonile.

 (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes:
 1) projekt tuleneb organisatsiooni IKT investeeringute prioriteetidest, eesmärkidest ja initsiatiividest ning toetab taotleja infotehnoloogia strateegiat ja selles toodud eesmärke;
 2) projekt loob taotlejale mõõdetavat väärtust;
 3) projekti lahendus on uudne;
 4) projekt loob ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu;
 5) projekt on teistest samaväärsetest IT projektidest suurema mõjuga;
 6) projekt on teostatav taotleja enda ja tema partnerite poolt ning planeeritava ajaraami piires;
 7) projekt ei ole vastuolus riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistikuga;
 8) kasutusele võetava lahendusega on tagatud jätkusuutlikkus nii tehnoloogilises kui organisatsioonilises mõttes;
 9) projekt on kooskõlas riigi avalike teenuste arendamise kvaliteedinõuetega.

 (3) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.

 (4) Voorulise taotlemise eeltaotluste hindamisel:
 1) iga valikukomisjoni liige hindab ja võrdleb kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valikukriteeriumite lõikes ja reastab eeltaotlused paremusjärjestusse, kus parim eeltaotlus asub esimesel kohal;
 2) valikukomisjoni liikmete individuaalsetes paremusjärjestuse nimekirjades eeltaotlusele omistatud järjekorranumber samastatakse kohapunktidega ja summeeritakse;
 3) lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse eeltaotlused saadud summade põhjal pingeritta alates väiksemast.

 (5) Võrdse arvu punkte saanud eeltaotluste korral eelistatakse väiksema taotletava toetuse summaga projekti.

 (6) Jooksva taotlemise puhul hinnatakse eeltaotluse vastavust lõikes 2 toodud valikukriteeriumitele. Valikukomisjoni iga liige hindab eeltaotluse vastavust valikukriteeriumile positiivse ja mittevastavust negatiivse hinnanguga.

§ 26.  Eeltaotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad eeltaotlused rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni.

 (2) Jooksva taotlemise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel:
 1) kui eeltaotlus saab hindamisel ühe valikukriteeriumi osas kõigilt valikukomisjoni liikmetelt negatiivse hinnangu või
 2) valikukomisjoni liikmete negatiivsete hinnangute arv ületab positiivsete hinnangute arvu summaarselt kõigi valikukriteeriumite osas.

 (3) Teate eeltaotluse rahuldamisest ja täistaotluse esitamise tingimustest saadab rakendusasutus teate toetuse taotlejale viie tööpäeva jooksul pärast hindamistulemuste selgumist.

 (4) Rakendusüksus teeb voorulise taotlemise korral taotluse rahuldamata jätmise otsuse nende eeltaotluste osas, mis ei mahu paremusjärjestuse alusel taotlusvooru eelarve sisse.

 (5) Eeltaotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

 (6) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (7) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse rakendusüksuse poolt taotlejale viie tööpäeva jooksul hindamistulemuste selgumisest elektrooniliselt e-kirja teel või tehakse teatavaks projektijuhtimise infosüsteemi vahendusel, kui eeltaotlus on esitatud projektijuhtimise infosüsteemi vahendusel. Kui eeltaotlus on esitatud struktuuritoetuse registri vahendusel, siis edastatakse eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus nimetatud registri vahendusel.

6. peatükk Täistaotluse menetlemine 

§ 27.  Täistaotluse esitamine

 (1) Täistaotlus esitatakse rakendusüksusele projektijuhtimise infosüsteemi kaudu enne hanke parima pakkumuse edukaks tunnistamist ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast eeltaotluse rahuldamist. Põhjendatud juhtudel on rakendusüksusel võimalik taotleja vastavasisulise taotluse korral tähtaega pikendada.

 (2) Kui taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, tuleb täistaotluse osadena esitada rakendusüksusele kõik vastavaks tunnistatud pakkumused enne nende edukaks tunnistamist.

 (3) Täistaotlus loetakse esitatuks, kui täistaotlus on laekunud projektijuhtimise infosüsteemi.

 (4) Täistaotluse osana esitab vajadusel taotleja lisaks:
 1) taotlejapoolse kinnituse RIHAs registreerimise alustamise kohta;
 2) kinnituse, et tagatakse loodava infosüsteemi hoolduskulude katmine;
 3) Riigi Infosüsteemi Ameti kinnitus, et ISKE nõuded on täidetud või on alustatud ISKE nõuete rakendamisega;
 4) kinnitus projektiga otseselt seotud asutustelt koostöövalmiduse kohta;
 5) kinnitus, et taotlejal on olemas kvalifikatsioon ja kompetents projekti elluviimiseks.

§ 28.  Täistaotluse menetlemine ja rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Täistaotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

 (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Täistaotluse menetlemisel kontrollib rakendusüksus taotleja poolt läbi viidud hankemenetluse protseduure.

 (4) Rakendusüksus teeb täistaotluse rahuldamise otsuse 10 tööpäeva jooksul täistaotluse esitamise kuupäevast arvates, juhul kui täistaotlus vastab käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja see on esitatud vastavalt käesoleva määruse §-s 27 sätestatule.

 (5) Kui nõuetele vastavuse menetlemise käigus tekib vajadus täiendavate dokumentide ja selgituste järele, teatatakse taotlejale sellest esimesel võimalusel ja määratakse tähtaeg dokumentide esitamiseks või selgituste andmiseks, kui see on asjakohane. Täistaotluse menetlemise tähtaega võib pikendada dokumentide ja selgituste esitamiseks kulunud aja võrra.

 (6) Rakendusüksus teeb täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel:
 1) täistaotlus ei vasta §-s 13 sätestatud nõuetele;
 2) taotleja ei ole tähtaegselt esitanud nõutud dokumente või täiendavaid selgitusi;
 3) taotleja ei ole täitnud käesoleva määruse §-s 14 sätestatud kohustusi.

 (7) Otsus täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse teatavaks projektijuhtimise infosüsteemi vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 29.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Täistaotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda täistaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Kui täistaotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel hinnatakse projekti sisseviidavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

 (5) Rakendusüksus võib täistaotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral täistaotlust ei oleks rahuldatud;
 2) toetuse saaja on esitanud avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks;
 3) toetuse saaja ei ole täistaotluse rahuldamise otsusest ühe kuu jooksul esitanud rakendusüksusele allkirjastatud hankelepingut või hankelepinguid;
 4) toetuse saaja ei täida täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi;
 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. augustiks;
 6) toetuse saaja ei täida rakendusüksuse ettekirjutusi tähtaegselt.

 (6) Rakendusüksus tunnistab täistaotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

 (7) Toetuse saajale antakse enne täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist võimalus esitada oma seisukohad välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult.

 (8) Täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus edastatakse toetuse saajale käesoleva määruse § 28 lõikes 7 nimetatud korras ja tähtajal.

7. peatükk Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja väljamaksete tegemine 

§ 30.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande, sh ülevaate mõõdikute täitmisest ja projekti mõjust, 30 kalendripäeva jooksul projekti kulude viimase makse kuupäevast arvates.

 (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande projekti käigus läbi viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta kasvavalt iga aasta 10. jaanuariks sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

 (4) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (5) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

 (6) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele struktuuritoetuse registri või projektijuhtimise infosüsteemi kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 31.  Toetuse maksmine

 (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 toodud tingimustel.

 (3) Toetuse maksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

 (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil.

 (5) Toetus makstakse välja vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on määratud toetuse piirsumma.

 (6) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad maksetaotluse esitamise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

 (7) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.

 (8) Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise, dokumentide või teabe esitamise aja võrra.

 (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (10) Toetust makstakse kuni 2024. aasta 31. märtsini. Maksetaotlusi võib esitada rakendusüksusele kuni 2024. aasta 17. jaanuarini.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, mis sätestatakse täistoetuse rahuldamise otsuses.

8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 32.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi, tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegades ja tingimuste kohaselt, sh:
 1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimustele;
 3) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel;
 4) esitama eeltaotluses kirjeldatud lõpptulemuste kohta vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele;
 5) tagama raamatupidamises toetatava projekti kulud ja hoidma neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavana vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 11 sätestatule;
 6) esitama esimese maksetaotlusega vastavad tõendusmaterjalid, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse kulud on selgesti eristatuvat teistest toetuse saaja tuludest ja kuludest;
 7) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse, mida toetuse saaja kasutab;
 8) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
 9) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikes 2 sätestatule. Säilitamisele kuuluvad ka need projektiga seotud dokumendid, mis tekkisid enne rahastamisotsuse tegemist;
 11) juhinduma infoturbe, www.eesti.ee, X-tee ja andmete avalikustamise nõuetest;
 12) kui projekti raames kavandatud arendustöö tulemusena tekib avaliku teabe seaduse alusel taotlejale kohustus toiminguteks RIHAs, siis täidab toetuse saaja RIHAs registreerimise kohustust, kooskõlastades andmekogu dokumentatsiooni avaliku teabe seaduse §-s 433 ning ruumiandmete seaduse §-s 75 sätestatud korras. Enne uue arenduse hankemenetluse alustamist kooskõlastatakse RIHAs andmekogu asutamise kavatsus. Enne uue andmekogu kasutuselevõttu kooskõlastatakse RIHAs andmekogu kasutuselevõtt. Andmekoosseisu muutmisel kooskõlastatakse andmekoosseisu muudatus RIHAs enne muudatuste kasutuselevõttu. Juhul kui uue andmekogu kasutuselevõtt või muutmine toob kaasa vajaduse mõne olemasoleva andmekogu kasutamine lõpetada, kooskõlastatakse RIHAs andmekogu lõpetamine;
 13) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise, toimimise ja sihtotstarbelise kasutamise vastavalt rahastamisotsusele vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 14) tagama projekti rakendamiseks vajaliku infotehnoloogilise infrastruktuuri olemasolu ja toimimise, sh halduskulude katmise;
 15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuurivahenditega, struktuuritoetuse seaduses sätestatud tingimustel;
 16) maksma tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
 17) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 18) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 33.  Rakendusüksuse ülesanded

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmiseid kohustusi:
 1) toetuse eel- ja täistaotluse, projektide seire- ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse registrisse;
 2) pidev meetme rahaliste jääkide seire ja vajadusel ülevaate esitamine rakendusasutusele;
 3) rakendusasutuse teavitamine kõigist rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist;
 4) toetuse kasutamise aruandlus, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, vajadusel paluma toetuse saajal aruannet täiendada ja aruande struktuuritoetuse registrisse sisestama;
 5) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
 6) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 8) rakendusasutuse teavitamine takistustest, mille tõttu pole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia;
 9) projektidele järelkontrolli teostamine hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja ei ole puhastulu teeninud;
 10) toetuse saaja teavitamine struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 11) muud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) kontrollida projekti tegevuste elluviimist;
 4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

§ 34.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 23 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler