Teksti suurus:

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.06.2021, 9

Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.04.2015 nr 31
RT I, 17.04.2015, 11
jõustumine 20.04.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.07.2018RT I, 26.07.2018, 129.07.2018, osaliselt 1.09.2018
28.05.2021RT I, 09.06.2021, 812.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Haldusvõimekus” meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine” (edaspidi meede) tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)” toetuse andmise tingimused ja kord.

  (2) Määrus on suunatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ja selle rakendusplaanides nimetatud eesmärkide täitmisele.

  (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärgiks on pakkuda avalikke teenuseid kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt lähtudes „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” eesmärkidest.

  (2) Toetuse andmise tulemusena saavutatakse ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum.

  (3) Toetuse andmine panustab meetme järgmiste tulemuste saavutamisesse:
  1) rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas;
  2) rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas;
  3) avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal.

  (4) Toetuse andmine panustab meetme väljundnäitaja „Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv” saavutamisesse.

§ 3.   Rakendusasutus ja -üksus

  (1) Rakendusasutuseks (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp;
  2) taotleja asutuse IKT-strateegia on valdkondliku või valitsemisala arengukava infotehnoloogiline vaade, milles antakse ülevaade hetkeolukorrast, plaanidest ja kavandatavatest projektidest;
  3) ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”;
  4) kasutatavuse analüüs on analüüs, mille eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi ja kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist;
  5) mittefunktsionaalsed nõuded on üldised nõuded süsteemi olemusele, millega tuleb arvestada süsteemi arhitektuuri planeerimisel;
  6) otsene avalik teenus on teenus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused” § 2 tähenduses;
  7) avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp väljendab komponentide paigutust ekraanil või navigeerimisloogikat (edaspidi prototüüp);
  8) ärianalüüs on analüüs, mille tulemuseks on leida eesmärgid, mille täitmiseks arendusprojekt käivitatakse.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusasutuse ja rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse ning millega viiakse läbi vähemalt üks alljärgnevatest tegevustest:
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  1) luuakse uusi või ajakohastatakse kasutuses olevaid avalike teenuste osutamiseks vajalikke infosüsteeme;
  2) kujundatakse avalikke teenuseid ühtseks tervikuks IKT abil;
  3) viiakse läbi Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” rakendamisega seotud tegevusi;
  4) viiakse teave universaalsele digitaalsele kujule koos selle avalikult kättesaadavaks tegemisega;
  5) koostatakse eelanalüüs koos prototüübiga;
  6) koostatakse ärianalüüs;
  7) koostatakse projekti osana kasutatavuse analüüse ja viiakse läbi testimisi.

  (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud enne eeltaotluse esitamist.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (6) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse täistaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Abikõlblikud on järgmised §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja täistaotluse rahuldamise otsusele:
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  1) riistvara soetamise kulud juhul, kui see on vajalik projekti käigus loodud või soetatud tarkvara rakendamiseks või ISKE juurutamiseks;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  2) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks teostatavad ISKE turvameetmete rakendamise kulud;
  3) projektijuhtimise tasu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja kuni 15 protsenti projekti kogumaksumusest;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  4) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul;
  5) otseselt projekti väljundite loomiseks vajalikud kulud, sh testide ja auditite tegemise ning projekti tulemusega otseselt seotud koolituse kulu;
  6) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” tulenevad kulud.

  (3) Mitteabikõlblikud kulud on infotehnoloogilise infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

  (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud kulud.

  (5) Abikõlblikuks loetakse kulud, mis on projektiga seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja eeltaotluses detailselt kirjeldatud.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (6) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on täistaotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning projekti teostamiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud täistaotluse rahuldamise otsusest.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab täistaotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast või täistaotluses märgitud ja täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) Rakendusüksus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja vastavasisulise taotluse olemasolul pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui 24 kuud, kuid tingimusel, et projekti planeeritud tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembriks 2023. a.
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest.

  (2) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 1–2 nimetatud taotlejate puhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta kuni 100% abikõlblikest kuludest arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud maksimaalset toetuse summat.

  (3) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud taotlejate puhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta kuni 85% abikõlblikest kuludest arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud maksimaalset toetuse summat.

  (4) Toetuse maksimaalne summa ühele projektile on kuni 500 000 eurot.

  (5) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma kehtestatakse toetuse täistaotluse rahuldamise otsuses.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ning eel- ja täistaotlusele 
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Määruse raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt või vooruliselt.

  (2) Kooskõlas rakenduskava prioriteetidega kinnitab rakendusasutuse juht jooksva taotlemise või voorulise taotlemise temaatika, ajakava, finantseerimise mahu ning taotlejate sihtgrupid, projekti maksimaalse maksumuse, toetuse määra ja täpsustab vajadusel toetuse andmise tingimusi.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Rakendusüksusele esitatakse esimeses etapis eeltaotlus ning teises etapis täistaotlus. Eeltaotluse rahuldamine on eelduseks täistaotluse esitamisele. Eeltaotlus on täistaotluse lahutamatu osa.

  (4) Jooksvat taotlemist ja voorulist taotlemist korraldab rakendusüksus kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud rakendusasutuse otsusega.

  (5) Jooksva taotlemise korral annab rakendusüksus eeltaotluste vastuvõtmise alustamisest teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel, näidates seejuures ära eeltaotluste vastuvõtmise alustamise aja ning tuues välja toetuste andmise eesmärgid ja finantseerimise kogumahu, taotlejate sihtgrupid, projekti maksimaalse maksumuse ja toetuse määra.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (6) Jooksva taotlemise korral saab eeltaotlusi esitada seni kuni seda võimaldavad taotlusvooru jaoks ettenähtud rahalised vahendid ning nende lõppemisel peatatakse või lõpetatakse eeltaotluste vastuvõtmine. Rakendusüksus teavitab eeltaotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest taotlejaid oma veebileheküljel.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (7) Voorulisest taotlusvoorust annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne eeltaotluste vastuvõtmise algust, näidates seejuures ära eeltaotluse esitamise algus-ja lõpptähtaja, taotlusvooru eesmärgid ja finantseerimise mahu, taotlejate sihtgrupi, projekti maksimaalse maksumuse ja toetuse määra.

  (8) Toetuse taotleja sisestab §-des 12 ja 13 kirjeldatud nõuetele vastava eel- ja täistaotluse struktuuritoetuse seaduse § 37 alusel asutatud struktuuritoetuse registrisse (edaspidi struktuuritoetuse register), kus allkirjaõiguslik isik selle kinnitab ja esitab.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (9) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (10) Täistaotluse esitamine toimub käesoleva määruse § 27 kohaselt.

§ 11.   Taotlejate sihtgrupid ja nõuded taotlejale

  (1) Taotlejateks võivad olla:
  1) põhiseaduslikud institutsioonid;
  2) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused;
  3) kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused;
  4) kohalike omavalitsuste liidud;
  5) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
  6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 puntides 1–2 nimetatud institutsioonid ja asutused.

  (2) Taotlusvooru taotleja sihtgrupid täpsustab rakendusasutuse juht oma otsusega vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikele 2.

  (3) Taotlejad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

  (4) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 2.

  (5) Kui taotlejaks on kohalik omavalitsusüksus või kui tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on nimetatud taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui kohalik omavalitsusüksus vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4.

§ 12.   Nõuded eeltaotlusele

  (1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud ja järgmistele nõuetele:
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  1) eeltaotlus peab vastama taotlusvooru eesmärgile;
  2) eeltaotlus on nõuetekohaselt täidetud ning esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  3) eeltaotlus on koostatud vastavuses käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetega;
  4) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele meetme eesmärkide saavutamiseks;
  5) projekt peab lähtuma taotleja IKT-investeeringute prioriteetidest ja sisalduma taotleja IKT-strateegias, kui see on sätestatud § 10 lõikes 2 nimetatud otsuses;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  6) projekti kestus ei ole pikem kui 24 kuud;
  7) voorulise taotlemise puhul on eeltaotlus esitatud tähtaegselt;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  8) lisatud on nõusolek vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule;
  9) projekti maksumus koosneb ainult abikõlblikest kuludest;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  10) eeltaotluses peab olema võimalusel välja toodud ISKE klass ja moodulid, mida eeltaotluse raames rakendatakse.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Eeltaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud kinnitustele, välja arvatud § 4 lõike 2 punkti 1 kohane kinnitus, sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja kirjeldust:
  1) projekti nimi;
  2) taotleja nimi;
  3) taotletav struktuuritoetuse summa kokku;
  4) probleem, mida projektiga lahendatakse;
  5) projekti eesmärk;
  6) projekti algseis, väljund, tulemus ja mõju;
  7) projekti peamised ressursid;
  8) projekti tegevused, ajakava ja eelarve;
  9) projekti eeltingimused;
  10) kasutajate grupid ja kolmandad osapooled;
  11) projekti innovaatilisus;
  12) projekti jätkusuutlikkus.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) Kui kavandatav projekt hõlmab kolmandaid osapooli, esitatakse koos eeltaotlusega nende nõusolek projekti elluviimiseks.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele lisaks võib rakendusüksus näha ette täiendavaid nõudeid taotleja omafinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse hindamiseks.

§ 13.   Nõuded täistaotlusele

  (1) Täistaotluse esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Täistaotlus koosneb taotleja poolt esitatud hankemenetluse käigus välja selgitatud parimast pakkumusest ja hankelepingu projektist.

  (3) Kui taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, peab täistaotlusena esitama kõigi hanke parimad pakkumused ja hankelepingu projektid.

  (4) Täistaotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) peab olema kooskõlas eeltaotlusega ning peab tagama selle elluviimise ja kavandatud eesmärkide saavutamise;
  2) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  3) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  4) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  5) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  6) täistaotluses taotletav toetuse summa ei tohi olla suurem eeltaotluses kavandatust;
  7) hange on läbi viidud vastavalt riigihangete seadusele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 14.   Taotleja kohustused

  (1) Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule:
  1) vastama rakendusüksusele toetuse taotleja ja eel- ja täistaotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  2) võimaldama kontrollida eel- ja täistaotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada paikvaatlust;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  3) viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
  4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ning esitama rakendusüksusele ja rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada eel- ja täistaotluse kohta otsuse tegemist;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  5) tagama, et projektiga seotud tarkvaraarenduste hangete läbiviimisel on järgitud käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud hankelepingu sõlmimise põhimõtteid.

  (2) Kui taotleja poolt kavandatud arendustöö käigus luuakse avaliku teabe seaduse mõttes uus andmekogu või muudetakse olemasoleva andmekogu andmekoosseisu või lõpetatakse andmekogu, siis tuleb taotlejal tulenevalt avaliku teabe seadusest kooskõlastada vastavad toimingud riigi infosüsteemi haldussüsteemis.

  (3) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

4. peatükk Hankelepingu põhimõtted 

§ 15.   Hankelepingu üldised põhimõtted

  Taotleja peab tagama, et arendusprojektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus järgitakse järgmiseid põhimõtteid:
  1) taotleja ehk tellija ja lepingu täitja (edaspidi käesolevas peatükis koos nimetades pooled) õiguste ja kohustuste vahel peab olema mõistlik tasakaal ja lepingu eesmärki täidetakse poolte koostöös;
  2) pooled vastutavad oma vastutusalas olevate kohustuste eest ja täidavad oma kohustusi põhjendamatu viivituseta;
  3) pooled vastutavad selle eest, et nende käsutuses olevad lepingu täitmiseks vajalikud ressursid oleksid projekti jooksul piisavalt kättesaadavad;
  4) mahukad arendusprojektid, mille kestus on aasta või rohkem, tuleb jaotada vaheetappideks ning reguleerida lepingus projekti muudatuste haldamise protsess;
  5) pooled lepivad kokku projekti käigus teostatavates tegevustes, nende teostamise vastutajate, tegevuste tulemusel valmivate tulemite ning nende tulemite omavaheliste seoste ja sõltuvuste, samuti tulemite valmimise eelduseks oleva täitja ja tellija omavahelise suhtluse ning tagasiside edastamise korras.

§ 16.   Töö üleandmist ja vastuvõtmist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) määratakse kindlaks töö vaheetappide ja töö lõpliku vastuvõtmise tähtajad, mida mõlemad pooled peavad järgima. Juhul kui üks pool tähtaegasid ei järgi, on teisel poolel õigus nõuda oma kohustust täitmise tähtaegade proportsionaalset edasilükkamist;
  2) sätestatakse, et töö loetakse vastu võetuks üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamise hetkest, kuid mitte hiljem kui tulemid on toodangukeskkonnas kasutusele võetud. Juhul kui töö võetakse töö tulemis esinevate vigade tõttu toodangus kasutusele osaliselt, siis tuleb kokku leppida, millises osas on tööd vastu võetud ning kuuluvad tasumisele. Pooled lepivad kokku ka vaegtööde nimekirjas ning nende teostamise tähtaegades ja tasustamise korras. Lepingus tuleb sätestada toetuse saaja kinnitus, et ta on teadlik, et toetuse saamiseks peab tööde vastuvõtmine olema fikseeritud aktis ning kinnitatud juhtrühma poolt või muul kokkulepitud viisil.

§ 17.   Garantiitingimusi käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hankelepingu tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) eristatakse garantiitingimusi hooldus- ja reageerimisteenustele omastest tingimustest;
  2) lepivad pooled kokku garantiiperioodi alguses, kuid arvestavad, et olukorras, kus töö pole akti alusel vastu võetud, on töö tulemite osaline või täielik toodangus kasutuselevõtt aluseks nende tööde osade garantiiperioodi algusele;
  3) sätestatakse, et juhul kui kolmas osapool või toetuse saaja teeb tarnitud lähtekoodis kooskõlastamata muudatusi, siis garantii katkeb, välja arvatud juhul, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

§ 18.   Intellektuaalse omandi litsentseerimist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et pooled vastutavad selle eest, et nende poolt pakutavad tarkvarakomponendid oleks korrektselt litsentseeritud ning enne uute lepingute sõlmimist on lahendatud litsentseerimisega seotud ebakõlad;
  2) sätestatakse, et jätkuarenduse puhul võetakse litsentsimudeli valikul arvesse ka varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi.

§ 19.   Töö eest tasumist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et töö eest tasumist käsitlev maksegraafik on otseses seoses projektiplaaniga ning et maksete aluseks on teostatud ja aktiga vastu võetud tööd;
  2) sätestatakse, et arved esitatakse ja võetakse vastu elektroonilisel kujul ning eelistatakse masinloetavaid e-arveid.

§ 20.   Õiguskaitsevahendeid käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et õiguskaitsevahendite või leppetrahvi kohandamisel on lepingut rikkunud poolel võimalik esitada vastuväiteid ja tugineda rikkumise vabandatavusele;
  2) sätestatakse, et vaheetapi mittenõuetekohase tulemi korral kohandatav leppetrahv oleks mõistlikus seoses vaheetapi tulemi maksumusega ega oleks seotud lepingu kogumaksumusega;
  3) sätestatakse, et lepingu rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid või leppetrahv peab olema proportsionaalne rikkumise raskusega;
  4) nähakse leppetrahvile või viivisele ette mõistlikud ülemmäärad ning piiratakse poolte rahaline koguvastutus, kuid see piirang ei kehti tahtliku lepingurikkumise korral;
  5) sätestatakse õiguskaitsevahendi või leppetrahvi kohaldamise ajalised piirid.

§ 21.   Konfidentsiaalsuskohustust ja dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse mõlemapoolne konfidentsiaalsuskohustus;
  2) lepitakse projekti käigus tellitud ja projekti tulemina üleantav nimekiri dokumentidest ja nõuded dokumentatsioonile, eelistades dokumentide elektroonset vormi.

5. peatükk Eeltaotluse menetlemine 

§ 22.   Eeltaotluse menetlemine

  (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Eeltaotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal allkirjaõigusliku isiku kinnitatud eeltaotlus esitatakse.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) Jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotlusi menetleb rakendusüksus eeltaotluste esitamise järjekorras.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) Rakendusüksus võib eeltaotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente eeltaotluses esitatud andmete kohta, eeltaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et eeltaotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (5) Rakendusüksuse märkustele vastavad muudatused viib toetuse taotleja eeltaotlusesse ja esitab muudetud eeltaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registris või rakendusüksuse nimetatud viisil.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (6) Voorulise taotlemise korral jäetakse eeltaotlus otsusega vastu võtmata, kui eeltaotlus ei ole esitatud tähtaegselt.

  (7) Voorulise taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates eeltaotluste esitamise tähtajast ning jooksva taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates eeltaotluse esitamisest.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 23.   Taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatud kõikidele nõuetele.

  (2) Eeltaotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 eeltaotlusele esitatud nõuded.

  (3) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse taotlejale sellest esimesel võimalusel ja määratakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui see on asjakohane. Eeltaotluse menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra. Voorulise taotlemise korral pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra kogu vooru menetlemise tähtaega.

  (4) Taotleja ja eeltaotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt §-s 25 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave ning see edastatakse taotlejale käesoleva määruse § 26 lõikes 7 sätestatud korras ja tähtajal.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse § 12 eeltaotlusele esitatavatele kõikidele nõuetele või taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul eeltaotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;
  2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  4) eeltaotlus ei vasta taotlusvooru eesmärgile ja tegevustele.

  (6) Rakendusüksusel on õigus moodustada eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel nõuandvaid ekspertkomisjone ning kaasata eeltaotluse menetlusse eksperte. Ekspertkomisjonide moodustamisest ja koosseisust teavitab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutust.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 24.   Valikukomisjoni moodustamine

  (1) Esitatud eeltaotluste hindamiseks moodustab rakendusasutus valikukomisjoni ning võib vajadusel kaasata eksperte.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele ning deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja eeltaotlustest. Rakendusüksus avalikustab valikukomisjoni koosseisu oma veebilehel.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 25.   Eeltaotluse hindamine

  (1) Rakendusüksus esitab nõuetele vastavad eeltaotlused hindamiseks rakendusasutuse poolt moodustatud valikukomisjonile.

  (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes:
  1) projekti panus meetme tegevuse eesmärkide saavutamisse;
  2) projekti sisaldumine taotleja IKT-investeeringute eesmärkides või taotleja IKT-strateegias ning paremus eesmärgi saavutamise võimalikest alternatiividest;
  3) projekti uudsus, mis loob taotlejale mõõdetavat väärtust ning ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu;
  4) projekti põhjendatus;
  5) projekti kuluefektiivsus;
  6) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
  7) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus;
  8) projekti mõju läbivatele teemadele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse juhi kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodikas on kajastatud hindamise kord, valikukriteeriumid, nende osakaalud, hindepunktid ja sisu. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (4) Voorulise taotlemise eeltaotluste hindamisel:
  1) iga valikukomisjoni liige hindab talle määratud eeltaotlust lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5;
  2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostatakse iga eeltaotluse kohta hindamise koondhinnang;
  3) koondhinnangus märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete eeltaotlusele antud individuaalsete hindepunktide keskmine, mille korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb eeltaotluse koondhinne;
  4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees;
  5) valikukomisjoni esimees moodustab eeltaotluste koondhinnete alusel eeltaotluste paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud eeltaotlus, ja esitab selle rakendusüksusele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (5) Võrdse arvu punkte saanud eeltaotluste korral:
  1) eelistatakse eeltaotlust, millel on kõrgem suurima osakaaluga valikukriteeriumi hinne;
  2) kui mõlema eeltaotluse suurema osakaaluga valikukriteeriumi hinded on samad, liigutakse valikukriteeriumite lõikes vähem olulisima poole;
  3) kui mõlema eeltaotluse kõikide valikukriteeriumite hinded on võrdsed, siis eelistatakse väiksema taotletava toetuse summaga eeltaotlust;
  4) kui kõik eelmainitud tingimused on samad, selgitatakse eelistatud eeltaotlus välja liisu heitmisega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 7 lõikele 5.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (6) Jooksva taotlemise eeltaotluste hindamisel:
  1) iga valikukomisjoni liige hindab talle määratud eeltaotlust lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5;
  2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostatakse iga eeltaotluse kohta hindamise koondhinnang;
  3) koondhinnangus märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete eeltaotlusele antud individuaalsete hindepunktide keskmine, mille korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb eeltaotluse koondhinne;
  4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees ja esitab selle rakendusüksusele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 26.   Eeltaotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele need nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlused, mis vastavad järgmistele tingimustele:
  1) on § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
  2) ei ole üheski § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50;
  3) mahuvad paremusjärjestuse alusel taotlusvooru eelarvesse.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Jooksva taotlemise korral kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) on § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
  2) ei ole üheski § 25 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) Kui eeltaotluse hindamisel ei vasta voorulise taotlemise eeltaotlus lõikes 1 ja jooksva taotlemise eeltaotlus lõikes 2 kehtestatud tingimustele või selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või eeltaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) Eeltaotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

  (6) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (7) Rakendusüksus teavitab eeltaotluse rahuldamisest, õigusest esitada täistaotlus ning täistaotluse esitamise tähtajast või edastab eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul hindamistulemuste selgumisest. Eeltaotluse rahuldamisega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamine annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele täistaotlus vastavalt § 27 lõikele 1.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

6. peatükk Täistaotluse menetlemine 

§ 27.   Täistaotluse esitamine

  (1) Täistaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu enne hankelepingu sõlmimist ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast eeltaotluse rahuldamist. Põhjendatud juhtudel on rakendusüksusel võimalik taotleja vastavasisulise taotluse korral tähtaega pikendada.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Kui taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, tuleb täistaotluse osana esitada rakendusüksusele korraga kõik hankelepingu projektid ja edukad pakkumused.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) Täistaotluse osana esitab vajadusel taotleja lisaks:
  1) taotlejapoolse kinnituse RIHAs registreerimise alustamise kohta;
  2) kinnituse, et tagatakse loodava infosüsteemi hoolduskulude katmine;
  3) Riigi Infosüsteemi Ameti kinnitus, et ISKE nõuded on täidetud või on alustatud ISKE nõuete rakendamisega;
  4) kinnitus kulude katmise kohta, kui projekti kulud ületavad eeltaotluses taotletud mahtu.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
  5) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 28.   Täistaotluse menetlemine ja rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Täistaotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

  (2) Täistaotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 täistaotlusele esitatud nõuded.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) Täistaotluse menetlemisel kontrollib rakendusüksus taotleja läbi viidud hankemenetluse vastavust riigihangete seaduses sätestatule.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (4) Rakendusüksus tunnistab täistaotluse vastavaks ja teeb taotluse rahuldamise otsuse 12 tööpäeva jooksul täistaotluse esitamise kuupäevast arvates, juhul kui täistaotlus vastab §-s 13 sätestatud nõuetele ja see on esitatud vastavalt §-s 27 sätestatule.
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]

  (5) Kui nõuetele vastavuse menetlemise käigus tekib vajadus täiendavate dokumentide ja selgituste järele, teatatakse taotlejale sellest esimesel võimalusel ja määratakse tähtaeg dokumentide esitamiseks või selgituste andmiseks, kui see on asjakohane. Täistaotluse menetlemise tähtaega võib pikendada dokumentide ja selgituste esitamiseks kulunud aja võrra.

  (6) Rakendusüksus teeb täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel:
  1) täistaotlus ei vasta §-s 13 sätestatud nõuetele;
  2) taotleja ei ole tähtaegselt esitanud nõutud dokumente või täiendavaid selgitusi;
  3) taotleja ei ole täitnud käesoleva määruse §-s 14 sätestatud kohustusi.

  (7) Otsus täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 29.   Täistaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Täistaotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda täistaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Kui täistaotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel hinnatakse projekti sisseviidavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele.

  (4) Täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) Rakendusüksus võib täistaotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral täistaotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja on esitanud avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks;
  3) toetuse saaja ei ole täistaotluse rahuldamise otsusest ühe kuu jooksul esitanud rakendusüksusele allkirjastatud hankelepingut või hankelepinguid;
  4) toetuse saaja ei täida täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. detsembriks;
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]
  6) toetuse saaja ei täida rakendusüksuse ettekirjutusi tähtaegselt.

  (6) Rakendusüksus tunnistab täistaotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

  (7) Toetuse saajale antakse enne täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist võimalus esitada oma seisukohad välja arvatud juhul, kui toetuse saaja täistaotlus rahuldatakse täielikult.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (8) Täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus edastatakse toetuse saajale käesoleva määruse § 28 lõikes 7 nimetatud korras ja tähtajal.

7. peatükk Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 30.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande, sh ülevaate mõõdikute täitmisest ja projekti mõjust, 30 kalendripäeva jooksul projekti kulude viimase makse kuupäevast arvates.

  (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande projekti käigus läbi viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta kasvavalt iga aasta 10. jaanuariks sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

  (4) [Kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

  (6) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuse registrisse toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 31.   Toetuse maksmine

  (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

  (5) Toetus makstakse välja vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on määratud toetuse piirsumma.

  (6) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad maksetaotluse esitamise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

  (7) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.

  (8) Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise, dokumentide või teabe esitamise aja võrra.

  (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (10) Toetust makstakse kuni 2024. aasta 31. märtsini. Maksetaotlusi võib esitada rakendusüksusele kuni 2024. aasta 17. jaanuarini.

  (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, mis sätestatakse täistoetuse rahuldamise otsuses.

8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 32.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi, tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegades ja tingimuste kohaselt, sh:
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud täistaotluse ja toetuse täistaotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimustele;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  3) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel;
  4) esitama eeltaotluses kirjeldatud lõpptulemuste kohta vahe- ja lõpparuanded vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  5) tagama raamatupidamises toetatava projekti kulud ja hoidma neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavana vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 11 sätestatule;
  6) esitama esimese maksetaotlusega vastavad tõendusmaterjalid, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse kulud on selgesti eristatuvat teistest toetuse saaja tuludest ja kuludest;
  7) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse, mida toetuse saaja kasutab;
  8) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  9) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  10) säilitama täistaotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikes 2 sätestatule. Säilitamisele kuuluvad ka need projektiga seotud dokumendid, mis tekkisid enne rahastamisotsuse tegemist;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  11) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  12) [kehtetu – RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  13) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise, toimimise ja sihtotstarbelise kasutamise vastavalt rahastamisotsusele vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  14) tagama projekti rakendamiseks vajaliku infotehnoloogilise infrastruktuuri olemasolu ja toimimise, sh halduskulude katmise;
  15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuurivahenditega, struktuuritoetuse seaduses sätestatud tingimustel;
  16) maksma tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
  17) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
  18) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 33.   Rakendusüksuse ülesanded

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmiseid kohustusi:
  1) toetuse eel- ja täistaotluse, projektide seire- ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse registrisse;
  2) pidev meetme rahaliste jääkide seire ja vajadusel ülevaate esitamine rakendusasutusele;
  3) rakendusasutuse teavitamine kõigist rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist;
  4) toetuse kasutamise aruandlus, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, vajadusel paluma toetuse saajal aruannet täiendada ja aruande struktuuritoetuse registrisse sisestama;
  5) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse poolt ning edastamine rakendusasutusele;
[RT I, 09.06.2021, 8 - jõust. 12.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2021. a.]
  6) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
  7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
  8) rakendusasutuse teavitamine takistustest, mille tõttu pole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia;
  9) projektidele järelkontrolli teostamine hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja ei ole puhastulu teeninud;
  10) toetuse saaja teavitamine struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  11) muud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide kontrolli;
  2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) kontrollida projekti tegevuste elluviimist;
  4) nõuda eel- ja täistaotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]
  5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale eel- ja täistaotluses või täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
[RT I, 26.07.2018, 1 - jõust. 29.07.2018]

§ 34.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 23 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json