Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused

Vastu võetud 08.05.2018 nr 20
RT I, 11.05.2018, 1
jõustumine 14.05.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Noortegarantii tugisüsteem on kohaliku omavalitsuse tööriist, mis võimaldab saada teada enda piirkonna mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest ning pakkuda neile vajaduse korral tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]

  (2) Juhtumikorraldus on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile.

  (3) Juhtumikorraldaja on juhtumi koordineerimise eest vastutav spetsialist, kes hindab kliendi vajadusi ja võimalusi, planeerib kliendis muutuste esile kutsumiseks vajalikke tegevusi ning vahendab teenuseid ja muud abi.

  (4) Mentorteenus on teenuse saaja isikliku arengu võimestamine mentori toel. Mentorteenuse eesmärk on arendada juhendatava isikuomadusi ja suhtlemisvilumust ning aidata seada ja järgida isiklike eesmärkide täitmist.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (5) Mitteõppiv ja mittetöötav noor on 16–29-aastane isik, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
  1) ei ole tööga hõivatud;
  2) ei tegele ettevõtlusega;
  3) ei õpi;
  4) ei kanna vangistust või eelvangistust ega aresti;
  5) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]

  (6) Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16–29-aastane mittetöötav ja mitteõppiv isik, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]
  1) vähenenud töövõimega;
  2) vähemalt kuus kuud töötu;
  3) lõpetamata põhi-, kesk- või kutseharidusega;
  4) ebapiisava eesti keele oskusega, mis takistab töö leidmist;
  5) üksikvanem.

  (7) Haridussüsteemi lõimimine on 16–29-aastastele mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine, mille tulemusel jõuab sihtrühm tasemeõppesse.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]

  (8) Digipädevus on suutlikkus:
  1) kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
  2) leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
  3) osaleda digitaalses sisuloomes;
  4) kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid;
  5) olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
  6) järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

  (9) Valdkonna põhikutseala on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud koordinatsioonikogu poolt tellitud tööjõuvajaduse uuringutes või analüüsides tuvastatud kasvava tööjõuvajadusega kutseala, mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist.

  (10) Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.

  (11) Vähenenud töövõimega isik on isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel.

  (12) Tööga hõivatud isik on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–5¹ nimetatud tegevusega, välja arvatud juhul, kui ta ei ole saanud selle eest viimase kuue kuu jooksul enne projekti sisenemist tasu või kui ta on lapsehoolduspuhkusel. Seejuures võib isik käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 viidatud tegevuse puhul olla piiratud perioodi ulatuses tasu saanud. Tööga hõivatud isikuks ei loeta käesoleva määruse tähenduses ka isikut, kes töötab ajutiselt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² tingimuste järgi.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 14. maist 2018. a.]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  Toetuse andmise eesmärk on soodustada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööle asumist ja tööturul püsimist. Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on kuue kuu jooksul peale projektis osalemist tööle rakendunud vähemalt 30% projektis osalenutest, käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 15% projektis osalenutest. Toetuse andmise väljundinäitaja on aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 13.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]

§ 5.   Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames viiakse ellu mittetöötavale ja mitteõppivale:
  1) 16–29-aastasele noorele tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]
  2) ebasoodsamas olukorras olevale 16–29-aastasele noorele tegevusi rahvusvahelise tööpraktika pakkumiseks;
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 05. juunist 2020. a.]
  3) vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud või kuue kuu jooksul kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ajutiselt või kuue kuu jooksul Eesti Töötukassa lühiajalise või Eesti Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse raames kõige rohkem 90 kalendripäeva tööga hõivatud olnud inimesele tegevusi konkurentsivõime, sealhulgas digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 14. maist 2018. a.]
  4) inimesele tegevusi kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamiseks, kui inimene asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamist valdkonna põhikutsealal. Kutseala valiku piirang ei kehti inimesele, kes tervise tõttu ei saa oma senist tööd jätkata ning seetõttu asub õppima õppekaval, mis toetab tema edasist töötamist. Asjaolu, et isiku terviseseisund ei võimalda senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata, tõendab töötervishoiuarsti või muu arsti otsus, töövõime hindamise otsus, teade töösuhte ülesütlemise kohta töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;
  5) inimesele, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel, eestikeelses töökeskkonnas tööpraktikat koos mentorteenusega ning toetavaid tegevusi töökoha leidmiseks;
  6) alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni üks aasta tagasi vanglast vabanenule või hiljemalt ühe aasta jooksul vanglast vabanevale inimesele tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks ning hiljemalt kahe aasta jooksul vanglast vabanevale inimesele tegevusi, kui need on seotud tasemeõppes osalemise toetamisega;
  7) vanemale, kes ei ole vähemalt viimased 18 kuud töötanud ja on kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud, tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
  8) 55-aastasele ja vanemale isikule suunatud tegevusi tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames pakutakse 16–29-aastasele mitteõppivale ja mittetöötavale noorele abi noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse ja käesoleva määruse alusel toetatavate tegevustena, mille eesmärk on nimetatud isiku tööturule aitamine või haridussüsteemi lõimimine.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

  (3) Toetuse saaja küsib sihtrühma liikmelt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, et sihtrühma liige vastab toetatava tegevuse sihtrühma määratlusele.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning §-dele 6 ja 7, makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

  (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (3¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-s 7 ning käesoleva määruse lisas 4 nimetatud standardiseeritud ühikuhinnale ja kindlasummalisele maksele.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (3²) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimise kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (4) Kulud, mis on tekkinud kuni kaks kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele ja moodustavad kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid kõige rohkem 2000 eurot.

  (5) Rahvusvahelise tööpraktika pakkumise kulud, mis on tekkinud kuni üheksa kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, kuid kõige rohkem 3000 eurot.

  (6) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määra arvestuse aluseks on projekti tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4.
27.10.2023 16:15
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (8) Kui projekti tegevuste raames on vajalik rentida või liisida mootorsõidukit, on selle liisingu- ja rendimakse kulu abikõlblik hilisema väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks kui projekti tegevuste elluviimise eesmärgil tehtud sõitudeks, on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse kalendrikuus kokku on 300 eurot koos käibemaksuga.

  (9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.

  (10) Kui projekti raames pakutakse tööpraktikat Eestis, on see abikõlblik järgmistel tingimustel:
  1) projektis osaleja tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme järjestikuse kuu jooksul;
  2) projektis osaleja osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16–17-aastane isik osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

  (11) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamistasu isiku tööpraktikal osaletud iga päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneval 21 praktikapäeval 75% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe tööpraktika juhendaja kohta võib olla korraga kuni neli juhendatavat.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (12) Tööpraktikal osaleja vabatahtliku ravikindlustuse kulu Eestis on abikõlblik juhul, kui osalejal puudub kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel või kehtiv kindlustus lõppeb tööpraktikal osalemise ajal. Vabatahtliku tervisekindlustuse kulu on abikõlblik rahvusvahelise tööpraktika perioodi jooksul.

  (13) Kui projektis pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on see abikõlblik järgmistel tingimustel:
  1) projektis osaleja rahvusvahelise tööpraktika periood ühe või mitme tööandja juures kestab järjest 2–6 kuud;
  2) projektis osalejaga sõlmitakse vastuvõtja riigi õigusraamistikuga kooskõlas olev kirjalik praktikaleping, mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime suurendamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu. Lepingus sätestatakse praktika minimaalne ja maksimaalne kestus päevas ning kinnitatakse töötingimuste vastavuse tagamise kohustus riigisisestele ja Euroopa Liidu õigusaktidele;
  3) tegevust on võimalik ellu viia ainult Euroopa Liidu liikmesriigis.

  (14) Kui projekti raames viiakse ellu tööklubi tegevusi, peab tööklubi toimuma kuni kolme järjestikuse kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi.

  (15) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on see abikõlblik juhul, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Välisriigis lapsehoiuteenuse kasutamise korral käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tegevusloa piirang ei kohaldu.

  (16) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, õpiabi, tugiisiku või sotsiaalpedagoogi teenust, peavad nõustajad ja teenuseosutajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
  1) võlanõustajal on kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus või tal on kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine võlanõustaja täienduskoolitus;
  2) psühholoogilisel nõustajal on kõrgharidus psühholoogias ja vähemalt üheaastane individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemus viimase viie aasta jooksul;
  3) karjäärinõustajal on kõrgharidus soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ja vähemalt üheaastane töökogemus karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul;
  4) õpiabiõpetajal on eripedagoogikaalane kõrgharidus või muu pedagoogilise kõrghariduse korral vähemalt kolmeaastase pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus;
  5) sotsiaalpedagoogil on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ja vähemalt üheaastane töökogemus sotsiaalpedagoogina viimase viie aasta jooksul;
  6) tugiisikul on läbitud erialane koolitus.

  (17) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) välisekspertide kaasamise kulud, sealhulgas välisekspertidele makstav tasu ja reisikulud;
  2) teabeüritustel osalemise kulud;
  3) teabeürituste korraldamise kulud Eestis.

  (18) Kui projekti raames pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas potentsiaalsete välispartnerite külastamisega seotud sõidu- ja majutuskulud, projektitaotluse ettevalmistamisega seotud kulud ja vajaliku dokumentatsiooni tõlkimise kulud;
  2) projekti sihtrühma rahvusvaheliseks tööpraktikaks ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas koolitus- ja nõustamiskulud;
  3) projekti sihtrühma lähetusega kaasnevad kulud, sealhulgas sõidu- ja majutuskulu ning kohapealne transpordikulu;
  4) projekti sihtrühma lähetuses viibimise päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmääradele;
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]
  5) projekti sihtrühma kuuluva inimese tugiisiku sõidu- ja majutuskulu, lähetuses viibimise päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmääradele ning kohapealne transpordikulu maksimaalselt 30 päeva jooksul lähetuse algusest;
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]
  6) projekti sihtrühma kuuluvale üksikvanemale vajaduse korral lapsehoiuteenuse pakkumine käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustel;
  7) vastuvõtva organisatsiooni lähetatu vastuvõtmise teenuse kulu, kuid kõige rohkem 25 eurot päevas ühe lähetatu kohta. Iga järgneva lähetatuga tõuseb piirmäär 10% võrra.

  (19) Kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes osalemise toetamine on abikõlblik järgmistel tingimustel:
  1) projektis osaleja õpingute lõpetamisest või katkestamisest on möödunud vähemalt kaks aastat;
  2) toetatakse projektis osaleja ühe kutse- või kõrghariduse omandamist.

  (20) Kui projektis on ette nähtud kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamine, on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) tugiisiku ja õpiabiõpetaja tööjõukulu vähemalt kuus kuud töötu olnud inimese õppimise toetamiseks. Töötasu makstakse proportsionaalselt töötatud aja eest;
  2) psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise pakkumine.

  (21) Mentorteenust pakutakse projekti raames vaid käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul ja see on abikõlblik järgmistel tingimustel:
  1) projektis osalejale pakutav mentorteenus kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 90 päeva nelja järjestikuse kuu jooksul;
  2) projektis osaleja saab mentorteenust vähemalt üks tund päevas. Mentorteenuse osutamise kuupäevad ja kellaajad fikseeritakse osavõtulehel isikute kaupa;
  3) tööandjale makstakse mentorteenuse pakkumisel mentoritasu isiku mentorteenuse saamise iga päeva eest ühe tööandja juures esimesel 21 päeval 100%, järgneval 21 päeval 75% ja sellele järgneval 48 päeval 50% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe mentori kohta võib olla kuni neli juhendatavat. Kui mentor on projekti raames ka tööpraktika juhendaja, võib ühe mentori kohta mõlema tegevuse peale kokku olla kuni neli juhendatavat;
  4) projektis osalejale võib mentorteenust osutada ainult individuaalselt.

  (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude eelarvest.

  (23) Rahvusvahelise koostöö tegemisel partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest tuleb sõlmida sellekohane koostöökokkulepe.

  (24) Projekti sihtrühmal on õigus saada stipendiumi koolitusel ja Eesti-sisesel tööpraktikal osalemise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 29 nimetatud isikul, kui ta on tööle asunud. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtugraafik.

  (25) Projekti sihtrühmale makstakse Eestis sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatud määras järgmiselt:
  1) ühe kilomeetri kohta ja kõige rohkem kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;
  2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel;
  3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.

  (26) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõigetes 29 ja 29¹ nimetatud isikule, kui ta on tööle või õppima asunud või kui projektis osalejale on tagatud tasuta transport.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (27) Kui projekti raames täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1000 eurot.

  (28) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulu mitteabikõlblikuks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

  (29) Projektis osaleja, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel või tasemeõppes osalemise ajal, on õigus jätkata koolitusel või tasemeõppes osalemist kuni selle lõppemiseni.

  (29¹) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui talle osutatakse projekti raames psühholoogilise nõustamise või tugiisikuteenust, on õigus nimetatud teenust jätkuvalt saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (30) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) projekti üldkulud ja projekti administreerimisega seotud kulud kuludokumentide alusel;
  2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
  3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustusega liisimine;
  4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liisingu- või rendilepingust tulenevad korralised hooldustööd;
  5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
  6) projekti sihtrühmale riigisisese ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
  7) uuringud ja analüüsid, välja arvatud projekti sihtrühma väljaselgitamine enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
  8) veebipõhiste lahenduste loomine, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 27 nimetatud olemasoleva veebipõhise kodulehe täiendamisega seotud kulud;
  9) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;
  10) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;
  11) palgatoetusega tööle rakendumine;
  12) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  13) tööharjutusteenuse osutamine;
  14) kulud, mis on tekkinud varem kui kaks kuud ja rahvusvahelise tööpraktika pakkumise korral varem kui üheksa kuud enne taotluse esitamist;
  15) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 17 ja 18 nimetatud kulud;
  16) tasemeõppes õppetöö läbiviimise kulud.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.06.2015–31.12.2023.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

  (3) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kaks kuud, rahvusvahelise tööpraktika pakkumise korral kuni üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat taotluse esitamise tähtpäeva. Jooksva taotlemise korral võib abikõlblikkuse periood alata kuni kaks kuud, rahvusvahelise tööpraktika pakkumise korral kuni üheksa kuud enne rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäeva.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast, jooksva taotlemise korral hiljemalt kuue kuu jooksul alates rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, Covid-19 seotud piirangutest tingitud asjaoludel kuni 30 kuud. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul võib projekti abikõlblikkuse periood olla kuni 24 kuud, kuid mitte kauem kui 31.08.2023, § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul kuni 48 kuud ja § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul kuni 30 kuud.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Toetuse vähim summa on 30 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti kohta.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul kuni 100%.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 9¹.   Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 1 alapunktides a–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.

  (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 200 000 eurot.

  (4) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 500 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 punkti 2 kohaselt.

  (6) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid.

  (7) Vähese tähtsusega abi ei anta taotlejale, kes on majandusraskustes komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249/1, 31.07.2014) tähenduses.

  (8) Vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning käesoleva määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (10) Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (11) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses:
  1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus;
  2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium;
  3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine;
  4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid;
  5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;
  6) viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja ja partner võib olla:
  1) juriidiline isik;
  2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on käesoleva määruse §-s 1 nimetatud prioriteetse suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel;
  3) kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2 ja 5.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Taotleja võib käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse selliste kulude tegemiseks, mis vastavalt ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
  2) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 17 punktis 2 ja lõikes 18 nimetatud kuludega seotud tegevused;
  3) projekti tegevused algavad hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast;
  4) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 30%, käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 15%.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (1¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul peab taotlus sisaldama kõiki järgmisi andmeid:
  1) kavandatud projektis osalejate arv;
  2) kooskõlas käesoleva määruse lisas 4 määratud standardiseeritud ühikuhinnaga projekti kogumaksumuse arvestus, sealhulgas kaardistuse maksumus;
  3) projekti kaardistus käesoleva määruse lisa 5 vormil.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja, ning juhul kui ellu viiakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust ja kui taotlejaks ei ole kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse partneri kinnituskirja, et ta on partnerina kaasatud.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. augustist 2020. a.]

  (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (4) Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 preambuli punkti 6 tähenduses.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (5) Kui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab taotleja dokumendi või dokumendid, millest nähtuvad komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve ning taotlusvormil, seirearuande vormil, tegevusaruande vormil ja partneri kinnituskirjas kajastatavad andmed. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna kohta, peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Taotlusvoor võib olla tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine) või jooksev (edaspidi jooksev taotlemine).

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlemise algusajast ning tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
[RT I, 27.03.2020, 4 - jõust. 01.04.2020]

  (4) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks ja jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel.

  (2) Kui struktuuritoetuse e-keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise tähtpäevast ja jooksva taotlemise korral kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab käesolevas määruses, sealhulgas §-s 10 sätestatud nõuetele.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele voorulise taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast ja jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta kõigile käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
  3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (4) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 217² või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

  (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

  (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tegevustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
  1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 14 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti;
  4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
  5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti;
  6) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

  (4¹) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 6 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
  1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti;
  4) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (4²) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 7 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
  1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 17 punkti;
  3) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
  4) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti;
  5) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (4³) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 8 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
  1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 17 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti;
  4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
  5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

  (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

  (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi digitaalselt allkirjastatud hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

  (7) Kui eksperdid ei jõua konsensusele, teavitavad nad sellest rakendusüksust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm tööpäeva enne tähtaja saabumist. Rakendusüksus kaasab hindamisse kolmanda eksperdi. Kui kolm eksperti jõuavad konsensusele, allkirjastavad nad hindamislehe. Kui konsensust ei saavutata, hindab iga ekspert taotlust eraldi ning rakendusüksus arvutab kõigi kolme hindamislehe alusel projekti keskmise hindamistulemuse.

  (8) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse nende taotluste kohta, mille hindamistulemus on käesoleva määruse § 6:
  1) lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul alla 17 punkti;
  2) lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul alla 17 punkti;
  3) lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul alla 22 punkti.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (9) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvutatud punktisummast, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus.

  (10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna või maakondade töötuse määr oli kõrgem.

  (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tingimustel ei ole eelistatavat taotlust võimalik tuvastada, eelistatakse taotlust, mille punktisumma käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul on suurem.

  (12) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud näitajad on võrdsed, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

  (13) Jooksva taotlemise korral lähtutakse projektide hindamisel käesoleva paragrahvi lõigetest 1–8.

§ 18.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui selliste taotluste maht, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule, on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole taotluse esitamise ajal võimalik hinnata;
  2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete kogumise korrast.

  (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses nimetatud juhtudel.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (7) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19.   Taotluse osaline rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ja juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus, kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (2¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul:
  1) ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2;
  2) on lubatud taotleda kavandatud osalejate arvu vähendamist kaks korda projekti abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (4) Rakendusüksusel on õigustaotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda , kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

  (1¹) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul tegevusaruande projekti elluviimise kohta iga kolme kuu tagant alates neljandast kuust projekti abikõlblikkuse perioodi algusest vastavalt käesoleva määruse lisas 4 sätestatule.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Projekti lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi seirearuanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud projekti andmed;
  2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
  3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt;
  4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
  5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
  6) projekti mõju läbivatele teemadele;
  7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner või koostööpartner.

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seire- ja tegevusaruande laekumisest, kas projekti seire- ja tegevusaruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seire- ja tegevusaruande viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aruande esitamisest.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 23.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.

  (5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt või see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2−5 sätestatut. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele, mille kulu hüvitatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 määratud standardiseeritud ühikuhinnale ja kindlasummalisele maksele.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.

  (6¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 sätestatud korrale.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (7) Enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest;
  2) koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;
  3) vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.
[RT I, 17.04.2019, 15 - jõust. 20.04.2019]

  (8) Projekti kaudsete kulude arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse § 7 lõikes 6 sätestatud määrast.

  (9) Kui maksetaotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.

  (10) Toetus makstakse välja vastavalt käesoleva määruse §-s 9 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
27.10.2023 16:15
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (11) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei maksta ettemaksena välja viimast viit protsenti määratud toetusest.

  (11¹) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 11²–11⁵.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (11²) Rakendusüksus märgib taotluse rahuldamise otsuses ettemakse tegemise ja sellega kaasnevad tingimused, sealhulgas toetuse saaja esitatava riigiabi ettemakse kasutamise aruande esitamise tingimused ja tähtaja ning vajaduse korral muu esitamisele kuuluva teabe ja dokumendid.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (11³) Ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, vastavalt ühendmääruse § 19 lõikele 2 kulude tasumise prognoos, ühendmääruse §-s 20 sätestatud nõuetele vastav garantii ning muud taotluse rahuldamise otsuses nõutud andmed ja dokumendid.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (11⁴) Ettemakse tõendamata summa kokku võib moodustada kuni 40% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (11⁵) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

  (12) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (13) Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.

  (14) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 2 esitatud vormil A või B ning esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele;
  2) tagab, et tööandja väljastab pärast käesoleva määruse § 7 lõikes 10 nimetatud Eesti-sisese tööpraktika korraldamist tööpraktikal osalenule tööpraktika sooritamist tõendava tunnistuse käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormil;
  3) tagab partneri kohustuste täitmise vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatule.

  (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatule.

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 26.   Rakendusüksuse kohustused

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

  (2) Rakendusüksus kohustub:
  1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
  1¹) säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat pärast üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise lõppu vastavalt komisjoni 2011. aasta otsuse artiklile 8;
  2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta;
  3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest;
  4) tegema komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 27.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

9. peatükk Rakendussätted 
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

§ 28.   Määruse rakendamine

  Projektide suhtes kohaldatakse toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 8 ja § 9 lõike 2 redaktsiooni.
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

Lisa 2 Projekti tegevustes osalejad, vorm A

Lisa 2 Projekti tegevustes osalejad, vorm B

Lisa 3 Tööpraktika läbimise tunnistuse vorm

Lisa 4 Rahastuskord
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]

Lisa 5 Kaardistuse vorm
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

Lisa 6 Ekspertide hindamislehe vorm, noored
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

Lisa 7 Ekspertide hindamislehe vorm, 55-aastased ja vanemad
[RT I, 08.05.2020, 1 - jõust. 11.05.2020]

Lisa 8 Ekspertide hindamislehe vorm, noored ja pikaajalised töötud
[RT I, 18.06.2021, 21 - jõust. 21.06.2021]