Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.04.2025 otsus nr 539
Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 26.03.2025
§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„22) lähisõit – meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse;”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 221 järgmises sõnastuses:
„221) Läänemeri – mereala koos Põhjalahe ja Soome lahega, mis piirneb Kattegati väinas Skageni neeme paralleeliga 57º44.8' N;”;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 44 ja 45 järgmises sõnastuses:
„44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega, sealhulgas alternatiiv- ja taastuvkütustega;
45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.”;
4) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui isik taotleb käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, lisatakse taotlusele koopia loast või tunnistusest, mille seadme, vahendi või süsteemi tootja on taotlejale väljastanud selle toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks.”;
5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva seaduse § 7 punktis 9 nimetatud väikelaeva ehitamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlus väikelaeva tootja unikaalse koodi saamiseks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1 veesõidukite identifitseerimise korra kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL (mis käsitleb väikelaevu ja jette) raames (ELT L 1, 04.01.2017, lk 1–5) artikli 4 lõikega 1. Transpordiamet väljastab tootja unikaalse koodi koos tegevusloaga.”;
6) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;
7) paragrahvi 116 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;
8) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul tunnistuste väljastamise või nende kehtivuse kinnitamise korral ja mille hulka kuulub ka laeva veealuse osa ülevaatus;”;
9) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:
„(23) Üks kord viie aasta jooksul tehakse reisilaeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(24) Üle kümne aasta vanusel reisilaeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 24 nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) tegemist ei ole reisiparvlaevaga;
4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;
5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.”;
10) paragrahvi 13 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) laeva veealuse osa ülevaatus, mis tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini;”;
11) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Üks kord viie aasta jooksul tehakse kauba- ja kalalaeva ning muu laeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini.
(42) Üle kümne aasta vanusel kauba- ja kalalaeval ning muul laeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.
(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) laev ei ole tanker või puistlastilaev;
4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;
5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.”;
12) paragrahvi 18 pealkirjas asendatakse sõnad „ning tunnistuse kehtivuse kaotamine” tekstiosaga „, tunnistuse kehtivuse kaotamine ning kehtivuse peatamine”;
13) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Transpordiamet peatab laeva meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtivuse laeva madalale sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuude on lubatud sadama eeskirjaga või see on looduslike tingimuste tõttu sadamas tavapärane.
(4) Kui reeder tõendab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab Transpordiamet tunnistuse kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne tunnistuse kehtivuse taastamist laeva vastavust asjakohastele nõuetele.”;
15) paragrahvi 20 lõike 53 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Meresõidudiplomi taotlejal peab olema kutsekvalifikatsiooni vastav tase ja kõrgharidus, mille omandamisel ta on saanud teadmised, arusaamad, kogemused ja pädevuse valitud ametikohal töötamiseks ning mis vastab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglile II/2 või III/2 ja Transpordiameti heakskiidetud õppekavale, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:”;
16) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„31) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile vastava välisriigis väljastatud meresõidudiplomi alusel samaväärse Eesti meresõidudiplomi taotlemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatut;”;
17) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses:
„(59) Kutsekvalifikatsiooni kõrgema taseme Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlemiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistusega käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt läbitud meresõidupraktikat.”;
19) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Välisriigis omandatud kutse korral hindab Transpordiamet välisriigi mereõppeasutuse õppekava mahu ja õppeperioodi vastavust meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenuste aluste rahvusvahelise konventsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kui õppekava sisu ja maht või meresõidupraktika või muu praktika ei ole samaväärne, siis tuleb Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejal läbida puuduolevas osas täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika ja esitada vastava õppe või praktika läbimist tõendav dokument Transpordiametile.”;
20) paragrahvi 211 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või politseiasutuse”;
21) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud ettepanek laevapere miinimumkoosseisu määramiseks vastab selle määramise nõuetele ning on igas olukorras piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks.”;
22) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks.”;
23) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Transpordiamet tunnistab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga;
2) reeder on jätnud esitamata taotluse laevapere miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav käesoleva seaduse § 21 lõike 5 või 51 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;
24) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka siseveelaevale.”;
25) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10. peatükk
LAEVA LASTIMINE, LOSSIMINE JA PUNKERDAMINE”;
26) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
㤠411. Punkerdamine
(1) Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida keskkonnareostuse tekkimist.
(2) Punkerdaja kannab elektroonilisse mereinfosüsteemi enda kontaktandmed, info pakutava kütuse tüübi ja tegevuse asukoha kohta.”;
27) paragrahvi 42 lõikes 21 asendatakse sõnad „peab ülevaatuse läbi viima” tekstiosaga „viib ülevaatuse läbi käesoleva seaduse § 10 punkti 1 kohase majandustegevusteate esitanud ettevõtja või”;
28) paragrahvi 421 lõikes 2 asendatakse sõna „riigi” sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi”;
29) seaduse 101. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „LAEVADELT MEREREOSTUSE” sõnadega „VEESÕIDUKITELT REOSTUSE”;
30) paragrahvi 441 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ettenähtud merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten teatama Kaitseväele konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt.”;
31) seaduse 101. peatükki täiendatakse §-ga 447 järgmises sõnastuses:
„§ 447. Muudelt veesõidukitelt reostuse vältimine
Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu käesoleva seaduse § 441 lõige 2, on kohustatud esimesel võimalusel teatama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväele ning laevatataval siseveekogul ja sadamas reostuse põhjustamisest või avastamisest Häirekeskusele.”;
32) paragrahvi 45 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „ning avastatud reostusest politseiasutusele”;
33) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab, haldab ja arendab ujuvmärke ning hooldab, haldab ja arendab püsimärkide tulesid ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi Riigilaevastik.
(32) Piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ning hooldab, haldab ja arendab neid piirimärke Riigilaevastik.”;
34) paragrahvi 47 lõike 41 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 47 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või tühistamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, muutmine või tühistamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või tühistamisel on lähtutud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.”;
36) paragrahvi 47 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „loa” tekstiosaga „taotlemise,”;
37) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:
1) kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või
2) mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(52) Transpordiamet kooskõlastab hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Loa andmisest keeldutakse, kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib ohustada riigi julgeolekut.”;
38) paragrahvi 47 lõikes 6 asendatakse sõnad „paigaldamise ja muutmise” sõnadega „muutmise ja tühistamise”;
39) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja keeldub infosüsteemist andmete väljastamisest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut. Infosüsteemi vastutav töötleja kooskõlastab taotletavate andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga enne andmete väljastamist.”;
40) paragrahvi 471 lõikes 3, § 52 lõikes 4, § 711 lõikes 3, § 76 lõikes 2, § 78 lõikes 5 ja § 9426 lõikes 4 asendatakse sõna „politseiasutus” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet” vastavas käändes;
41) paragrahvi 48 lõikes 6 asendatakse sõna „Transpordiamet” sõnaga „Riigilaevastik” vastavas käändes;
42) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba.”;
43) seadust täiendatakse §-ga 492 järgmises sõnastuses:
„§ 492. Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine
(1) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet.
(2) Jäämurdetöid teostab Riigilaevastik.”;
44) paragrahvi 509 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Eesti Vabariigi riigihaldusülesandeid täitvad laevad;”;
45) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 51. Laevaliikluse korraldamise süsteem”;
46) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:
1) edastades õigeaegselt asjakohast teavet;
2) jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne liikumine;
3) reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele.”;
47) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.”;
48) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud elektroonilist informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva ja see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.”;
49) paragrahvi 51 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(23) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest.”;
50) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse.”;
51) paragrahvi 51 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.”;
52) paragrahvi 51 lõigetes 42–7, § 52 lõigetes 1–4, § 53 lõigetes 3 ja 4, § 59 lõikes 7 ning § 62 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator” sõnaga „laevaliiklusjuht” vastavas käändes;
53) paragrahvi 51 lõigetes 5 ja 6, § 52 lõikes 4 ning § 53 lõikes 3 asendatakse sõna „operaator” sõnaga „laevaliiklusjuht” vastavas käändes;
54) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse sõna „vanemoperaatori” sõnaga „vanemlaevaliiklusjuhi”;
55) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.”;
56) paragrahvi 53 lõikes 3 asendatakse sõnad „laeva kaptenile” sõnaga „laevajuhile”;
57) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõna „kaptenile” sõnaga „laevajuhile”;
58) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja;”;
59) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.”;
60) paragrahvi 571 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „loa” tekstiosaga „taotlemise,”;
61) paragrahvi 58 lõike 22 punktis 4 asendatakse sõna „lootsimispiirkonda” sõnadega „kohustusliku lootsimise ala”;
62) paragrahvi 581 lõikes 4 asendatakse arv „1000” arvuga „700”;
63) paragrahvi 581 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või kellel on vanemmerelootsi kutse.”;
64) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile:
1) taotluse;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 5 ja 51 nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad meremeeste registrist;
3) käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta.”;
65) paragrahvi 581 lõikes 8 asendatakse sõna „kvalifikatsiooniastme” sõnadega „kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise”;
66) paragrahvi 582 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 41 nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid.”;
67) paragrahvi 582 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb vajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil.”;
68) paragrahvi 582 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „läbima” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga”;
69) paragrahvi 583 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
70) paragrahvi 583 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks.
(12) Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami.”;
71) paragrahvi 585 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ning käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–4 ja § 582 lõigetes 2–42 nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust;
3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmise korral või vajaduse korral enne kvalifikatsioonieksamit;”;
72) paragrahvi 585 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 585 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel või osaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse valmendil.”;
74) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
㤠601. Mitme laeva samaaegne lootsimine
(1) Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;
2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;
3) loots ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.
(2) Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.
(3) Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
75) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava;”;
76) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas ka sadamakaptenile;”;
77) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.”;
78) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 68. Lootsitasu ja lootsitasu maksmise kord”;
79) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lootsimise eest maksab vastavalt lootsitellimusele lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;
80) paragrahvi 68 lõikest 26 jäetakse välja tekstiosa „sadama akvatooriumil,”;
81) paragrahvi 68 lõikest 27 jäetakse välja tekstiosa „ja lootsitasu maksmise korra”;
82) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:
„(28) Kui samaaegselt lootsitakse mitut laeva, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.”;
83) paragrahvi 68 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.”;
84) paragrahvi 68 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksta lootsitasu.”;
85) paragrahvi 68 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nimetatud juhtudel makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.”;
86) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 51–58 järgmises sõnastuses:
„(51) Lootsitasu laekub riigieelarvesse.
(52) Lootsitasu arvestab ja makseteatise väljastab Riigilaevastik.
(53) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule maksmisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile.
(54) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.
(55) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates.
(56) Makseteatisel näidatakse:
1) makseteatise väljastaja nimetus;
2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3) makseteatise koostamise kuupäev;
4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;
5) lootsikviitungi number ja väljaandmise kuupäev;
6) lootsitud laeva nimi;
7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;
8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;
9) maksetähtpäev;
10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtpäevaks tasumata.
(57) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.
(58) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.”;
87) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 58 nimetatud tähtaja lõppemisel.”;
88) paragrahvi 68 lõikes 7 asendatakse sõna „reeder” sõnadega „makseteatise saanud isik”;
89) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui reederi sama või mõne teise laeva varasema lootsimise eest väljastatud makseteatisel näidatud lootsitasu maksetähtpäev on möödunud, kuid lootsitasu on maksmata.”;
90) paragrahvi 681 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.
(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.”;
91) paragrahvi 681 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast” tekstiosaga „makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust”;
92) paragrahvi 681 lõikes 5 asendatakse sõnad „Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri” sõnadega „Eraldatud ballasttankidega tankeri”;
93) paragrahvi 69 lõike 1 punktid 5–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) laeva kahjustamine, mis mõjutab oluliselt laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa laeva hävimise;
6) laeva madalale sõit või juhitavuse või käikuvuse kaotus või laeva osalemine kokkupõrkes;
7) meretaristu kahjustamine, mis võib tõsiselt ohustada laeva, teist laeva või füüsilist isikut ning mis mõjutab oluliselt meretaristu konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa meretaristu hävimise;
8) tõsine keskkonnakahju või tõsise keskkonnakahju tekkimise võimalus, mis tuleneb laeva või laevade kahjustamisest.”;
94) paragrahvi 69 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, kui lisaülevaatuse tulemusena ei peatata laeva tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida;”;
95) paragrahvi 69 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
96) paragrahvi 69 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „madalikule sõitu sisevetel, kui laev sai madalikult” tekstiosaga „madalale sõitu sisevetes, kui laev sai madalalt”;
97) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.”;
98) paragrahvi 691 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „madalikule” sõnaga „madalale”;
99) paragrahvi 691 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud otseselt seoses laeva käitamisega ning mis ohustas, või kui seda ei oleks kõrvaldatud, ohustaks laeva, selle pardal asuvaid inimesi või muid isikuid või keskkonda.”;
100) paragrahvi 691 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ohtlik juhtum ei hõlma tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.”;
101) paragrahvi 751 lõikes 2 asendatakse sõna „Kliimaministeerium” sõnaga „Transpordiamet”;
102) paragrahvi 751 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) teave punkerdaja kohta;”;
103) paragrahvi 758 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui see ei takista Riigilaevastikul õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada järgmisi tasulisi teenuseid:
1) veesõiduki haldamine;
2) veesõiduki koos laevaperega kasutusse andmine ning ilma laevapereta kasutusse andmine teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele;
3) Riigilaevastiku peetava sadama kasutamine;
4) monitoorimine veealuse või -pealse seadmega;
5) navigatsioonimärgistuse haldamine;
6) hüdrograafiline mõõdistamine, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks;
7) veesõiduki või muu vara päästmine merel või laevatatavates vetes, kui ükski isik seda teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul üheltki isikult saada.”;
104) paragrahvi 758 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tasumäärad” sõnadega „või tasu arvestamise alused”;
105) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.”;
106) paragrahvi 77 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „lossimine ja ballastimine” tekstiosaga „lossimine, ballastimine ja punkerdamine”;
107) paragrahvi 771 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „49 ja 50” tekstiosaga „ja 49–51”;
108) paragrahvi 801 lõikes 2, § 811 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 932 lõikes 2, § 9413 lõikes 2, § 9414 lõikes 2 ja § 9417 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „40 000”;
109) paragrahvi 81 lõikes 2, § 812 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 903 lõikes 2, § 9411 lõikes 2, § 9415 lõikes 2, § 9416 lõikes 2, § 9420 lõikes 2, § 9421 lõikes 2 ja § 9422 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „20 000”;
110) seadust täiendatakse §-ga 861 järgmises sõnastuses:
„§ 861. Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine
(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.”;
111) paragrahvi 90 lõikes 2 ja § 906 lõikes 2 asendatakse arv „16 000” arvuga „40 000”;
112) paragrahvides 902, 948 ja 949 asendatakse arv „100” arvuga „300”;
113) paragrahvi 904 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „400 000”;
114) paragrahvi 905 lõikes 2 asendatakse arv „32 000” arvuga „400 000”;
115) seadust täiendatakse §-ga 908 järgmises sõnastuses:
„§ 908. Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumine
(1) Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumise või elektroonilisse mereinfosüsteemi ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.”;
116) paragrahvi 93 lõikes 1 ja § 9411 lõikes 1 asendatakse arv „200” arvuga „300”;
117) paragrahvi 9412 lõikes 2 ja §-s 9418 asendatakse arv „2000” arvuga „20 000”;
118) paragrahvi 9424 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Veesõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;
119) paragrahvi 9426 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 80–934 ja 941–9425” tekstiosaga „§-des 80–82, 86–881, 90–907, 93, 932, 942, 943, 945, 947–949, 9411–9418, 9420–9422 ja 9424”;
120) paragrahvi 9426 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse §-des 82, 88, 9411 ja 9424 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.”;
121) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse §-des 88 ja 9424 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule ka Kaitsevägi.”;
122) paragrahvi 9426 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse §-s 905 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 908 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(43) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi.”;
123) paragrahvi 9426 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „9422, 9424 ja 9425” tekstiosaga „9422 ja 9424”;
124) paragrahvi 95 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Laeva asjaõigusseaduse muutmine
Laeva asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud” sõnadega „rahvusvahelisele merivõlgade ja pantide konventsioonile”;
2) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud” sõnadega „rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile”;
3) paragrahvi 72 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni” tekstiosaga „laevapereta prahtija, haldaja või käitaja”;
4) paragrahvi 782 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva võib arestida käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude täitmise tagamiseks üksnes rahvusvahelises laevade arestimise konventsioonis sätestatud tingimustel.”;
5) paragrahvi 782 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arestida võib igat laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude täitmise eest ja kes oli nõude tekkimise ajal:
1) selle laeva omanik, mille vastu merinõue tekkis, või
2) selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille vastu merinõue tekkis.”;
6) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete suhtes.”;
7) paragrahvi 783 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis vabastab kohus laeva arestist.”.
§ 3. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 341. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu
Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse andmed riigile kuuluvate laevade kohta, mis on ette nähtud riigihaldusülesannete täitmiseks, ning riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta.”.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14254 pealkirjas asendatakse sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile” sõnaga „laevaliiklusjuhile”;
2) paragrahvi 14254 lõikes 3 asendatakse sõnad „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori või vanemoperaatori” sõnadega „Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi”.
§ 5. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Sadamateenus ja sadama lisateenus”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Sadama lisateenusena käsitatakse sadamas teostatavaid avalikkusele suunatud tegevusi sõltuvalt sadama tegevuse eesmärgist.
(4) Sadama lisateenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
3) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist” tekstiosaga „rajamist, haldamist, hooldamist, muutmist ja tühistamist”;
4) paragrahvi 4 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „rajamise, paigaldamise, muutmise, eemaldamise ja märgistusest teavitamise vastavuse” tekstiosaga „rajamise, muutmise, tühistamise ja märgistusest teavitamise vastavalt”;
5) paragrahvi 16 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 30 lõikes 5 asendatakse sõnad „kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile” sõnadega „sadamaregistri vahendusel Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks”;
7) seadust täiendatakse §-ga 603 järgmises sõnastuses:
„§ 603. Sadama lisateenuste loetelu täiendamine
Kliimaministeerium on kohustatud alates 2026. aastast igal kalendriaastal hindama käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud sadama lisateenuste loetelu ajakohasust ning vajaduse korral seda täiendama.”.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. mail.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com