Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba1
Vastu võetud 11.06.2014 nr 20
Määrus kehtestatakse välisõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba või erisaasteluba.
§ 2. Saasteainete heitkogused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba
(1) Välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest (edaspidi käitise saasteallikad) eralduva süsinikoksiidi (CO) heitkogus ületab 10 tonni aastas.
(2) Saasteluba on nõutav, kui käitise saasteallikatest eralduv järgmiste saasteainete heitkogus ületab ühe tonni aastas:
1) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku (PM-sum), sealhulgas PM10- ja PM2,5-osakesed, alumiinium (Al), antimon (Sb) ja nende ühendid, kaltsiumoksiid (CaO), magneesium (Mg), mangaan (Mn), raud (Fe) ja nende ühendid;
2) vääveldioksiid (SO2) ja väävli gaasilised anorgaanilised ühendid (kokku arvutatuna);
3) ammoniaak (NH3).
(3) Saasteluba on nõutav, kui käitise saasteallikatest eralduvate lämmastikoksiidide (NOx) ja lämmastiku gaasiliste anorgaaniliste ühendite, ammoniaak (NH3) välja arvatud, heitkogus ületab summaarselt 0,3 tonni aastas.
(4) Saasteluba on nõutav, kui lenduvate orgaaniliste ühendite – metaan (CH4), merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivad orgaanilised saasteained välja arvatud – käitise saasteallikatest eralduv heitkogus ületab summaarselt 0,1 tonni aastas.
(5) Saasteluba on nõutav, kui käitise saasteallikatest eralduv järgmiste saasteainete heitkogus ületab 0,01 tonni aastas:
1) fluor (F2) ja fluoriidid (-F) – eraldi fluoriks ümber arvutatuna;
2) fosforhape (H3PO4) ja ortofosforhape – eraldi arvutatuna;
3) kloor (Cl2) ja vesinikkloriid (HCl) – eraldi arvutatuna;
4) tsüaniidid (-CN) – eraldi arvutatuna;
5) naatriumhüdroksiid (NaOH) ja kaaliumhüdroksiid (KOH) – eraldi arvutatuna.
(6) Saasteluba on nõutav, kui käitise saasteallikatest eralduv järgmiste saasteainete heitkogus ületab 0,001 tonni aastas:
1) plii (Pb), kaadmium (Cd), arseen (As), nikkel (Ni), elavhõbe (Hg) ning muud raskmetallid ja nende ühendid (eraldi raskmetalli kaupa ümber arvutatuna), millele on välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piir- või sihtväärtus;
2) püsivad orgaanilised saasteained – eraldi arvutatuna;
3) merkaptaanid ja gaasilised orgaanilised väävliühendid;
4) osoon (O3).
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud püsivate orgaaniliste saasteainete künniskoguseid kohaldatakse suurele põletusseadmele ning jäätme- või koospõletustehasele.
(8) Erisaasteluba on nõutav, kui välisõhu kaitse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud juhtudel tehnoloogiaprotsessist välisõhku eralduva saasteaine heitkogus ühes kalendriaastas on suurem kui 10% käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 esitatud künniskogusest.
§ 3. Seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba
(1) Energia tootmisel on saasteluba nõutav, kui käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil asuvate põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus tahke, vedel- või gaaskütuse põletamisel ületab 0,3 MW ja nendest eraldub välisõhku vähemalt ühte saasteainet koguses, mis ületab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–6 sätestatud saasteaine künniskogust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1) seadmele, mille põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuumutamisel, kuivatamisel või muul käitlemisel, näiteks termilise töötlemise ahjule, asfaltbetoonitehasele, viljakuivatile;
2) järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamiseks põletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena.
(3) Saasteluba on nõutav, kui terminali või tankla summaarne bensiini laadimiskäive aastas on 2000 m3 või enam.
(4) Sea-, veise- või linnukasvatusel on saasteluba nõutav järgmiste künnisvõimsuste korral:
1) seakasvatusel, kui nuumsigade (kehamassiga üle 30 kg) kohtade arv on 1000 või enam. Erikategooria sigade kasvatamisel arvutatakse sigade kohtade arv kokku, kasutades järgmisi tegureid: nuumsea koht 1,0; emise koht 1,6; võõrdepõrsa (kehamassiga 7–30 kg) koht 0,4;
2) veisekasvatusel, kui piimalehmade kohtade arv on 300 või enam. Erikategooria veiste kasvatamisel arvutatakse veiste kohtade arv kokku, kasutades järgmisi tegureid: piimalehma koht 1,0; ammlehma koht 0,75; noorveise koht 0,5; vasika koht 0,25. Noorveiseks loetakse üle kuue kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kuue kuu vanuseid pulle;
3) kodulinnukasvatusel, kui linnukohtade arv on 30 000 või enam. Kodulind on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi, faasan, nurmkana või silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluv lind, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täiendamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevuse korral ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–6 sätestatud künniskogust.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2014. aasta 1. juulil.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete riigisiseste ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22–30);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (EÜT L 23, 26.01.2005, lk 3–16);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (EÜT L 152, 11.06.2008, lk 1–44);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334 17.12.2010, lk 17–119).
Keit Pentus-Rosimannus
Minister
Andres Talijärv
Kantsler