Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.06.2020 otsus nr 587

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine)

Vastu võetud 03.06.2020

§ 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida.”;

2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6² tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18, 19, 21–25, 28, § 31 lõikes 1, §‑des 32, 36–40, 42, 270, 271, 281, 282 ja 284 sätestatut.”;

4) paragrahvi 6² täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

”(2) Käesoleva seaduse § 15⁴ lõikes 1 nimetatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks ja jõustunuks.

(3) Käesoleva seaduse § 15⁴ lõikes 1 nimetatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumentide teatavakstegemise viisid kohaldamata ning avaldada menetlusosalise isikuandmed ja menetlusdokumendi sisu haldusorgani veebilehel. Menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument välismaalasele kättetoimetatuks.”;

5) paragrahvi 6³ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §‑des 30, 31, 44, 45, 50 ja 51 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

6) paragrahvi 6⁸ punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita;”;

7) paragrahvi 7³ lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7⁴ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

”(4¹) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib lahkumisettekirjutuses piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks.”;

9) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

”3¹) ilmumine nõustamisele;”;

10) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele välismaalasele tehtud ettekirjutuse täitmise korraldab temaga Eestis koos viibiv vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik.”;

11) paragrahvi 12¹ lõikes 1 asendatakse sõna ”esindaja” sõnadega ”seadusliku esindaja”;

12) paragrahvi 12¹ lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ”välismaalast” sõnadega ”ja tema seaduslikku esindajat Eestis”;

13) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Nimetatud ettekirjutust ega selles sisalduvaid otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras, välja arvatud juhul, kui välismaalaste seaduse alusel vaidlustatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 3¹ nimetatud otsust.”;

14) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 13³ järgmises sõnastuses:

”§ 13³. Rahvusvaheline koostöö

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.09.2016, lk 1–76), sätestatud alustel ja korras.

(2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse tähtaega, kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta väljasaatmine kohaldamata.

(3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata riigis seadusliku aluseta viibiva välismaalase lahkuma kohustamise menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei‑ ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 15⁴ järgmises sõnastuses:

”§ 15⁴. Välismaalase kinnipidamine hädaolukorras

(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib välismaalase Eestist lahkumise korraldamise menetlustele kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslike aluste kontrollimiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik välismaalase suhtes teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase kinnipidamise põhjendatust käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtule välismaalase kinnipidamise taotluse hiljemalt 24 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Taotluses kirjeldatakse vähemalt massilise sisserände olulisi asjaolusid, loetletakse välismaalased ja nendega seotud menetlustoimingud, mille tegemine on takistatud, ning märgitakse menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg.

(5) Välismaalase kinnipidamise tähtaja pikendamise korral hädaolukorras kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1¹ ja §-s 25 kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta sätestatut.

(6) Kinnipeetud välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavates menetlustoimingutes;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
7) välismaalase soovi korral suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi andmine käesoleva seaduse §-s 6⁶ sätestatu kohaselt.

(7) Hädaolukorras võib välismaalast kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljaspoole kinnipidamiskeskust halduskohtu lahendi või kinnipidamise protokolli alusel.

(8) Kui välismaalane paigutatakse vanglasse või arestimajja, eraldatakse ta vanglakaristust kandvatest kinnipeetavatest, eelvangistust kandvatest vahistatutest ja aresti kandvatest isikutest. Vanglasse või arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(9) Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvatervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.

(10) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.”;

16) paragrahvi 19 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 1³ ja 1⁴ järgmises sõnastuses:

”(1³) Arestimajja paigutatud välismaalase kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut. Arestimajja paigutatud välismaalane on kohustatud täitma ja järgima arestimaja sisekorraeeskirja.

(1⁴) Välismaalase kinnipidamisel politsei ametiruumis või arestimajas tagatakse talle vähemalt:
1) tervisekontrolli tegemine ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus käesoleva seaduse § 26⁹ lõikes 7 sätestatud ulatuses;
2) toitlustamine;
3) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
4) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavates menetlustoimingutes;
5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
6) välismaalase soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine käesoleva seaduse §‑s 26¹⁰ nimetatud isikutega, kui ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust kokkusaamist keelata.”;

18) paragrahvi 19¹ pealkirjas ja lõikes 3 asendatakse sõna ”väljasaadetav” sõnaga ”välismaalane” vastavas käändes;

19) paragrahvi 19¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisel kuni 48 tunniks tehakse välismaalase turvakontroll, vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud korras. Seejuures on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada vahetut sundi.”;

20) paragrahvi 19¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Hoiule võetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

21) paragrahvi 19² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Politsei‑ ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

22) paragrahvi 23 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib väljasaadetava paigutada politsei arestimajja või teise kinnipidamiskohta, kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole võimalik kinnipeetavate arvu ettenägematu kasvu tõttu või see on vajalik turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul kohaldatakse väljasaadetava kinnipidamisele käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1²–1⁴ ning § 26⁵ lõigetes 7 ja 8 sätestatut.”;

23) paragrahvi 26² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Väljasaadetav võetakse kinnipidamiskeskusesse vastu kinnipidamise protokolli või halduskohtu otsuse ärakirja ja isikut tõendava dokumendi alusel, viimase puudumise korral isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.”;

24) paragrahvi 26² lõiked 3–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(3) Väljasaadetava saabumisel kinnipidamiskeskusesse tehakse talle turvakontroll, vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka väljasaadetav ise korrakaitseseaduses sätestatud korras. Seejuures on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada vahetut sundi.

(3¹) Väljasaadetav on kohustatud kinnipidamiskeskusesse saabumisel läbima tervisekontrolli.

(4) Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse käesoleva seaduse §‑s 33¹¹ sätestatud korras, kui seda ei ole varem tehtud.

(5) Väljasaadetava vastuvõtmisel kinnipidamiskeskusesse võtab kinnipidamiskeskus hoiule väljasaadetaval kaasas oleva sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole kinnipidamiskeskuses lubatud, või hävitab viimased kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

(6) Väljasaadetava vastuvõtmisel kinnipidamiskeskusesse avatakse väljasaadetava isiklik toimik, kuhu kantakse tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed, tema kinni pidanud asutuselt kinnipidamiskeskusele üleantud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratud dokumendid ja andmed.

(7) Kui väljasaadetav on saabunud kinnipidamiskeskusesse, selgitatakse talle temale arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning tagatakse võimalus taotleda riigi õigusabi ja saada keeleabi.”;

25) paragrahvi 26⁶ lõikest 4 jäetakse välja sõnad ”selleks on kinnipidamiskeskuses võimalused ja”;

26) paragrahvi 26⁸ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib hügieeninõuete täitmiseks kasutada väljasaadetava suhtes vahetut sundi.”;

27) paragrahvi 26⁹ lõigetest 4 ja 6 jäetakse välja sõnad ”vanglate keskhaigla” vastavas käändes;

28) paragrahvi 26⁹ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 26¹¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Väljasaadetaval võimaldatakse pidada kirjavahetust, samuti on tal võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.”;

30) paragrahvi 26¹¹ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Väljasaadetaval, kellel ei ole raha, võimaldatakse kinnipidamiskeskuse kulul võtta ühendust perekonnaliikmete, riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga.”;

31) paragrahvi 26¹² lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras hoiule kuni väljasaadetava vabastamiseni kinnipidamiskeskusest.”;

32) paragrahvi 26¹³ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 26¹³ lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4¹) Kui väljasaadetaval ei ole piisavalt raha, võib väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse nõuda väljasaatmise otsuse teinud riigilt nõukogu otsuse 2004/191/EÜ kohaselt, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).”;

34) paragrahvi 26¹⁴ lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”hävitatakse” sõnadega ”kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras”;

35) paragrahvi 26¹⁴ täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

”(4) Väljasaadetav ja tema asjad vaadatakse läbi korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(5) Kinnipidamiskeskuse elu‑ ja olmeruumide, muude ruumide ja territooriumi läbivaatusel on Politsei‑ ja Piirivalveametil õigus kohaldada vahetut sundi.”;

36) paragrahvi 26¹⁵ lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 26¹⁵ lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud turvaabinõusid võib väljasaadetava suhtes kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral.”;

38) paragrahvi 26¹⁵ lõige 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5¹) Turvaabinõude kohaldamisel võib kohaldada vahetut sundi.”;

39) paragrahvi 26¹⁷ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kinnipidamiskeskuses, väljasaadetava konvoeerimisel, väljasaadetava põgenemise takistamiseks või põgenenud väljasaadetava tabamiseks või kinnipidamiskeskusesse kõrvaliste isikute sissetungimise takistamiseks kasutada erivahendit ja teenistusrelva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Kinnipidamiskeskuse erivahendite ja teenistusrelvade suhtes kohaldatakse korrakaitseseaduse §-des 78¹ ja 78² sätestatut.”;

40) paragrahvi 26¹⁷ lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahv 26²² tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 26²³ pealkirja täiendatakse pärast sõna ”Ametniku” sõnadega ”ja töötaja”;

43) paragrahvi 26²³ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”ametnikule” sõnadega ”või töötajale”;

44) paragrahv 28² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 28². Sisenemiskeelu otsus

(1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (edaspidi sisenemiskeelu otsus).

(2) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §‑s 17¹ sätestatuga.

(3) Sisenemiskeelu otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.

(4) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei anna alust välismaalast Eestisse lubada.

(5) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinni käesoleva seaduse §-des 19–19² sätestatud korras.

(6) Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.

(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kinnipidamistähtaja möödumist võib halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel pikendada välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks välismaalase kinnipidamise päevast arvates.

(8) Välismaalase kinnipidamise korral arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.”;

45) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107).”.

§ 2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses:

”(7¹) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas.

(7²) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 6¹ alusel turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramisel kasutatakse asja- ja ajakohast teavet taotleja päritoluriigi ning vajaduse korral transiidiriikide üldise olukorra kohta. Sellist teavet hangitakse eelkõige teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, Euroopa Nõukogult ja muudelt asjaomastelt rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt.”;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Riikide määramisest turvaliseks kolmandaks riigiks ja turvaliseks päritoluriigiks teavitab Siseministeerium Euroopa Komisjoni vähemalt kord aastas.”;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

”(3²) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei‑ ja Piirivalveametile teises liikmesriigis, edastab Politsei‑ ja Piirivalveamet taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.”;

4) paragrahvi 17 lõikes 12, § 32 lõikes 2, § 73 lõigetes 1, 3 ja 3¹ ning § 75 lõikes 5 asendatakse sõnad ”Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus” sõnaga ”Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 2² ja 2³ järgmises sõnastuses:

”(2²) Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus).

(2³) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tehtud lahkumisettekirjutuse täitmine peatub ja taotlejal on õigus Eestis viibida kuni lõpliku otsuse või käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 3 nimetatud otsuse tegemiseni.”;

6) paragrahvi 25¹ lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.

(3) Kui taotleja kaebab edasi otsuse, mis on tehtud:
1) käesoleva seaduse §-s 20¹, välja arvatud punktis 7, nimetatud alusel;
2) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud alusel;
3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 või 6 nimetatud alusel või
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel, otsustab taotleja õiguse üle kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida asja lahendav kohus. Kuni käesolevas lõikes nimetatud otsuse tegemiseni on taotlejal õigus Eesti territooriumil viibida.”;

7) paragrahvi 25¹ lõigetes 4 ja 6 asendatakse sõnad ”kohtumenetluse ajal” sõnadega ”kuni lõpliku otsuse tegemiseni”;

8) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

”5) ilmumine nõustamisele.”;

9) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

”(4) Käesoleva seaduse § 36⁶ lõikes 1 nimetatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning §‑s 13 sätestatut arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks ja jõustunuks.

(5) Käesoleva seaduse § 36⁶ lõikes 1 nimetatud hädaolukorras ja juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumentide teatavakstegemise viisid kohaldamata ning §‑s 13 sätestatut arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja menetlusdokumendi pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument välismaalasele kättetoimetatuks.”;

10) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa ”ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks § 36 lõikes 6 sätestatud määras”;

11) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse sõnad ”Valdkonna eest vastutav minister” sõnaga ”Sotsiaalkindlustusamet”;

12) paragrahvi 32 lõige 6 ja lõike 9 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

”(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest teise üle põhjendatud vajaduse korral. Ühest majutuskeskusest teise üleviimise korral on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma taotlejale võimaluse teavitada õigusnõustajat.”;

14) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja tagab majutatavate turvalisuse ja rakendab asjakohaseid meetmeid majutuskeskuses ning Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud majutuskohas, et hoida ära vägivald ja väärkohtlemine.”;

15) seaduse 2. peatükki täiendatakse 2¹. jaoga järgmises sõnastuses:

”2¹. jagu
Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused hädaolukorras

§ 36⁶. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras

(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotleja majutamisel või kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Rahvusvahelise kaitse taotleja Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslike aluste kontrollimiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet rahvusvahelise kaitse taotlejat ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult luba rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise põhjendatust käesoleva seaduse § 36¹ lõikes 2 sätestatud alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtule rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotluse hiljemalt 24 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisest arvates. Taotluses kirjeldatakse vähemalt massilise sisserände olulisi asjaolusid, loetletakse rahvusvahelise kaitse taotlejad ja nendega seotud menetlustoimingud,  mille tegemine on takistatud, ning märgitakse menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik aeg.

(5) Kui hädaolukorras pikendatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega, kohaldatakse käesoleva seaduse § 36² lõigetes 2 ja 5 sätestatut.

(6) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel võib tema suhtes kohaldada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §‑s 19¹ riikliku järelevalve meetmete kohta sätestatut.

(7) Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljaspoole kinnipidamiskeskust halduskohtu lahendi või kinnipidamise protokolli alusel.

(8) Rahvusvahelise kaitse taotlejat ei paigutata vanglasse. Kui väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kinni peetud välismaalane esitab vanglas või arestimajas kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse, kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele vangistusseaduses vanglas või arestimajas kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(9) Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvatervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.

(10) Politsei- ja Piirivalveametilt teate saamisel vabastab vanglateenistus või arestimaja juht rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud.

(11) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis viibimisel hädaolukorras vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keeleabi andmine käesoleva seaduse alusel tehtavates menetlustoimingutes;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega;
7) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi andmine käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt.

(12) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.”;

16) paragrahvi 62 lõigetes 1 ja 2, lõike 6 punktis 1 ning § 64 lõikes 2 asendatakse sõna ”Sotsiaalministeeriumi” sõnaga ”Sotsiaalkindlustusameti”;

17) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega rahvusvahelise kaitse saaja asumise kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas töötamis- ja elamisvõimalusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Rahvusvahelise kaitse saaja võib osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel.”;

18) paragrahv 73² tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 76 lõikeid 1, 2 ja 4 täiendatakse pärast sõna ”Sotsiaalministeerium” tekstiosaga ”, Sotsiaalkindlustusamet”;

20) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

”(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.05.2010, lk 11–28), sätestatud korras.

(6) Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat järgima järelevalvemeetmeid.

(7) Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.

(8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei‑ ja Piirivalveameti kaasata rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei‑ ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.”.