Teksti suurus:

Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 17.07.2015, 5

Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord

Vastu võetud 14.04.2014 nr 10
RT I, 17.04.2014, 9
jõustumine 20.04.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.11.2014RT I, 21.11.2014, 624.11.2014
09.07.2015RT I, 17.07.2015, 120.07.2015

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse kohaldamine

 (1) Käesoleva määrusega reguleeritakse toetuste andmist erametsanduse arendamiseks.

 (2) Käesoleva määruse alusel toetuste andmist korraldab metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK).

§ 2.  Vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamine

 (1) Erametsanduse toetus, välja arvatud käesoleva määruse § 10 nimetatud toetus, on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes.

 (2) Käesoleva määruse § 10 alusel antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

 (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ja muude, käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul 200 000 eurot.

 (4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, siis ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma kokku koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul 500 000 eurot.

§ 3.  Toetuse taotlemise ja saamise üldtingimused

 (1) Toetust võib taotleda ja saada olenevalt toetuse liigist:
 1) metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu (edaspidi metsaühistu);
 2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva metsamaa jaoks.

 (2) Metsaühistu võib taotleda ja saada toetust oma liikmete omandis oleva metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa (edaspidi metsamaa) jaoks, kui kinnisasja omanik on teda selleks volitanud.

 (3) Toetust ei anta, kui EMK-l puudub toetuse finantseerimiseks vajalik raha.

 (4) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse (edaspidi taotlus) ning muud käesolevas määruses nimetatud taotlemiseks vajalikud dokumendid. EMK teatab taotluse esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee.

 (5) Taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse liigi kohta ühe taotluse. Kui erametsaomanik on esitanud mitu taotlust või on esindatud mitmes taotluses, võetakse menetlemisele ajaliselt kõige hiljem esitatud taotlus ning varasemad jäetakse läbi vaatamata.

 (51) Erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu esitatud metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja piires tehtavateks töödeks.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (6) Taotluses kavandatud tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

 (7) Taotlus esitatakse posti teel või käsipostiga EMK-le, elektrooniliselt aadressil siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu.

§ 4.  Nõuded toetuse taotlejale

 (1) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) ta ei ole saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või sama investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;
 3) ta tagab toetuse sihipärase kasutamise ning võimaldab seda kontrollida;
 4) tal ei ole riiklikku maksuvõlga või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud ja maksuvõlg on tasutud ajakava kohaselt.

 (2) Kui taotleja on teatud tähtajaks asutatud metsaühistu, ei või tema tegutsemise tähtaeg olla lühem kui viis aastat EMK toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

 (3) Kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab ta olema tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud tähtajaliselt. Kui toetuse tagasimaksmine on ajatatud, peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajaks ja mahus.

§ 5.  Nõuded toetuse saajale

 (1) Toetuse saaja peab lisaks §-s 4 esitatud nõuetele:
 1) tegema tähtajaks tööd, mille jaoks toetus määrati;
 2) tagama investeeringuobjekti või ala, millele toetus määrati, sihipärase kasutamise või säilimise vähemalt viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates, välja arvatud metsa inventeerimise toetuse korral;
 3) säilitama toetusega seotud dokumente seitse aastat toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates;
 4) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet;
 6) toetuse abil korraldatud üritustel ja muudel asjakohastel juhtudel teavitama, et tööde rahastamist on toetanud riik.

 (2) Kui toetuse saanud investeeringuobjekt või -ala võõrandatakse viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates, peab toetuse saaja objekti või alaga seotud kohustused üle andma uuele omanikule, vormistades selle kohta toetusega seotud kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille allkirjastavad nii kohustuste üleandja kui vastuvõtja.

§ 6.  Abikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-des 8–13 sätestatud toetuse liigi tegevus, kulud ja investeeringud.

 (2) Abikõlblikud ei ole:
 1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning maa rentimisega seotud kulud;
 2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
 3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
 4) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
 5) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;
 6) kulutused, mis on tehtud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitse piirangutest tulenevalt ei oleks saanud teha kavandatud töid;
 7) sõiduki, sh maastikusõiduki, soetamise kulud;
 8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
 9) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
 10) juriidilistes isikutes osalemise liikmemaksud;
 11) kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks tehtud kulud;
 12) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse või investeeringuga otseselt seotud;
 13) maaparandusseaduse § 46 lõikes 4 nimetatud riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu ja sellel asuva truubi kohta tehtud kulud;
 14) notaritasu;
 15) trahvi, finantskaristuse ja kohtumenetluse korral tehtud menetluskulud;
 16) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

2. peatükk Toetuse liigid ning toetuse saamise täpsustatud alused ja nõuded ning määrad toetuste liikide kaupa 

§ 7.  Toetuse liigid

  Käesoleva määruse alusel antavad toetused on:
 1) erametsaomanike nõustamise toetus;
 2) metsa uuendamise toetus;
 3) pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus;
 4) erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus;
 5) metsaühistu toetus;
 6) metsamaaparandustööde toetus.

§ 8.  Erametsaomanike nõustamise toetus

 (1) Erametsaomanike nõustamise toetuse (edaspidi nõustamistoetus) eesmärk on tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi efektiivsem kasutamine.

 (2) Nõustamistoetust võib taotleda ja saada metsaühistu erametsaomanikule osutatud nõuandeteenuse eest. Nõu võib anda konsulent, kes vastab metsaseaduse § 10 lõikes 51 sätestatud nõuetele.

 (3) Alates 2014. aasta 1. septembrist võib nõustamistoetust saada metsaühistu, kellel on toetuse taotluse esitamise tähtpäeval vähemalt 200 liiget.

 (4) Nõustamistoetuse saamiseks peab metsaühistul olema konsulendiga sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping, mis sisaldab muuhulgas lõikes 12 sätestatud tingimusi.

 (5) Nõuandeteenuse osutamiseks sõlmib metsaühistu erametsaomanikuga kirjaliku nõustamislepingu, milles on märgitud:
 1) erametsaomaniku nimi ja isiku- või registrikood;
 2) erametsaomaniku kontaktandmed;
 3) metsaühistu nimi- ja registrikood;
 4) metsaühistu kontaktandmed;
 5) nõuandeteenuse objektiks oleva metsamaa andmed (katastritunnus, eraldis jmt);
 6) nõustamise teema;
 7) konsulendi nimi ja kutsetunnistuse number;
 8) nõuandeteenuse maht ja maksumus;
 9) nõuandeteenuse osutamise aeg.

 (6) Nõustamislepingut ei sõlmita kuni kahetunnise nõustamise korral.

 (7) Nõustamistoetuse suurus on mitte rohkem kui 26 eurot ühe nõuandeteenuse tunni kohta ja selle määr on:
 1) kuni 100% abikõlblikest kuludest nõuandeteenust saanud metsaühistu liikme kohta;
 2) kuni 70% abikõlblikest kuludest, alates 2015. aastast kuni 50% abikõlblikest kuludest erametsaomaniku, kes ei ole metsaühistu liige, kohta.

 (8) Nõustamistoetust võib saada kuni 15 tunni ulatuses ühe nõustatud erametsaomaniku kohta kalendriaastas.

 (9) Kuni kahetunnise nõustamisteenuse korral on nõustamistoetuse määr kõigile erametsaomanikele kuni 100% nõuandeteenuse kuludest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe nõuandeteenuse tunni kohta ja mitte rohkem kui kahe tunni eest kalendriaastas.

 (10) Nõustamistoetuse saamiseks on abikõlblikud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneva kalendriaasta jooksul osutatud nõuandeteenuse kulud vastavalt teenuse osutamise ajal kehtinud toetuse määrusele.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (11) Nõustamistoetuse saamiseks esitab metsaühistu taotluse ja omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid e-PRIA portaali kaudu. Kuni kahetunnise nõuandeteenuse korral ei pea metsaühistu esitama omafinantseeringu osas väljastatud kuludokumendi koopiat ja selle tasumist tõendavat dokumenti.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (12) Konsulendid peavad oma tegevuses vältima huvide konflikti ning lähtuma Eesti konsulentide eetikakoodeksist.

§ 9.  Metsa uuendamise toetus

 (1) Metsa uuendamise toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine.

 (2) Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

 (3) Alates 2017. aasta 1. jaanuarist saab erametsaomanik taotleda metsa uuendamise toetust lõikes 8 sätestatud määrade alusel.

 (4) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist saab metsa uuendamise toetust taotleda üksnes metsaühistu.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (5) Metsa uuendamise toetus hõlmab järgmist tegevust:
 1) metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamine;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 2) maapinna ettevalmistamine;
 3) metsaistutamistööd;
 4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsapuutaimede hooldamine, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad (edaspidi metsauuenduse hooldamine);
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (6) Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulud. Lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

 (7) Metsa uuendamise toetuse määrad on:
 1) metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste puuliikide taimede kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 2) maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta;
 3) metsaistutamistöödel kuni 128 eurot hektari kohta;
 4) metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (8) Metsa uuendamise toetuse määrad erametsaomanikele 2017. aasta 1. jaanuarist kuni 2019. aasta 31. detsembrini on:
 1) metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamisel kuni 50% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste puuliikide taime kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 2) maapinna ettevalmistamisel kuni 48 eurot hektari kohta;
 3) metsaistutamistöödel kuni 64 eurot hektari kohta;
 4) metsauuenduse hooldamisel kuni 48 eurot hektari kohta kalendriaastas.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (9) Taotleja esitab metsa uuendamise toetuse saamiseks lisaks taotlusele:
 1) lisas 2 loetletud andmed metsa uuendamistööde kohta;
 2) koopia metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist tõendavast kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 3) metsakultiveerimismaterjali tootmisega tegeleva ettevõtja allkirjastatud kehtiva hinnakirja, kui isik, kes tegeleb kultiveerimismaterjali tootmisega, soovib istutada oma kasvatatud taimi.

 (10) Metsapuutaimed peavad vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning olema soetatud isikult, kes on esitanud majandustegevusteate metsa kultiveerimismaterjali tarnijana.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (11) Toetuse abil uuendatud metsas peab istutatud metsapuutaimede algtihedus vastama keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” (edaspidi eeskiri) sätestatud piirmäärale.

 (12) Kui toetuse abil istutatud metsapuutaimede arv hektari kohta on suurem või võrdne õigusaktides sätestatud piirmääraga, peab toetuse saaja tagama kasvama läinud metsapuutaimede arvu säilimise järgmiselt:
 1) istutamise aastast kuni kolmanda aastani peab olema säilinud vähemalt 65% istutatud hariliku männi taimede arvust ja 80% teistest istutatud metsauuendamiseks kasutada lubatud puuliikide taimede arvust;
 2) neljandal kuni viiendal aastal pärast metsapuutaimede istutamist peab olema säilinud vähemalt 55% istutatud hariliku männi taimede arvust ja 75% teistest istutatud metsauuendamiseks kasutada lubatud puuliikide taimede arvust.

 (13) Kui metsauuendus on hukkunud pärast taotluse esitamist või kuni viie aasta jooksul toetuse maksmise otsusest arvates toimunud loodusõnnetuse tõttu, esitab toetuse saaja metsaseaduse § 41 kohase metsateatise olulise metsakahjustuse kohta.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (14) Loodusõnnetuseks käesoleva määruse tähenduses loetakse tormi, põua, üleujutuse või metsatulekahju põhjustatud kahjustust, mille tagajärjel metsauuendus hukkub.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (15) Toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (16) Metsa uuendamise toetust ei maksta taotluses näidatud metsaeraldise pinna kohta või väljamakstud toetus kuulub selle metsaeraldise osas täielikult või osaliselt tagasimaksmisele, kui uuendatud metsaeraldise pindala on taotluses esitatud pindalast üle 30% väiksem.

 (17) Kui kontrollimisel selgub, et uuendatud metsa pindala on taotluses esitatud metsaeraldise pindalast kuni 30% väiksem, makstakse toetust tehtud tööde alusel või väljamakstud toetus kuulub osaliselt tagasimaksmisele.

 (18) EMK võib jätta toetuse täielikult või osaliselt välja maksmata või väljamakstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda, kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et toetuse abil istutatud kasvama läinud metsapuutaimede arv ei vasta eeskirjas sätestatud piirmääradele.

§ 10.  Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus

 (1) Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse (edaspidi pärandkultuuri toetus) andmise eesmärk on erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine ning sellele juurdepääsu tagamine.

 (2) Pärandkultuuri toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

 (3) Pärandkultuuri toetuse abikõlblikud kulud on:
 1) erametsamaal paikneva lisas 3 nimetatud pärandkultuuriobjekti korrastamise, hooldamise, säilitamise, tähistamise, sellele avaliku juurdepääsu tagamise, eksponeerimise, kaardistamise ja arhiivimaterjalide kogumise kulud;
 2) omatöö punktis 1 loetletud tööde ja tegevuse elluviimisel;
 3) konsulendi hinnang pärandkultuuriobjekti toetamise ja tehtavate tööde vajalikkuse, mahu ja maksumuse kohta;
 4) konsulendi hinnang tehtud tööde kvaliteedile.

 (4) Lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevuse korral on abikõlblikud kulud, mis on tehtud pärast taotluse esitamist. Lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse korral on abikõlblikud kulud, mis on tehtud taotluse esitamise tähtpäevale eelneva kalendriaasta jooksul.

 (5) Pärandkultuuri toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 eurot pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas:
 1) omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta;
 2) konsulendi hinnangu koostamine kuni 123 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta.

 (6) Taotleja esitab lisaks taotlusele:
 1) lisa 4 vormi kohase lõike 3 punktis 3 nimetatud konsulendi hinnangu pärandkultuuri objekti ja planeeritavate tööde kohta;
 2) pärandkultuuri objekti asukoha skeemi, milles on märgitud objekti asukoht, piirid, kinnistu nimi, katastriüksuse tunnus ja metsaeraldise number;
 3) vähemalt ühe hinnapakkumise tellitava töö või teenuse, konsulendi hinnang välja arvatud, kohta.

 (7) Pärast taotluse rahuldamise otsust esitab toetuse saaja EMK-le hiljemalt kuue kuu jooksul:
 1) lisa 4 vormi kohase konsulendi hinnangu tehtud tööde kvaliteedi kohta;
 2) omatöö korral kulude kalkulatsiooni;
 3) koopia esitatud kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (8) Toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sh tagama avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul EMK toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

§ 11.  Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus

 (1) Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse (edaspidi metsa inventeerimise ja kava toetus) andmise eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist.

 (2) Metsa inventeerimise ja kava toetust võib taotleda metsaühistu ja erametsaomanik, alates 2015. aastast üksnes metsaühistu.

 (3) Toetust saab taotleda metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) kantud inventeerimisandmete koostamise ja nende alusel metsamajandamiskava koostamise jaoks.

 (4) Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritud metsamaa kohta.

 (5) Metsa inventeerimise ja kava toetuse määr on:
 1) metsa inventeerimise korral kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta;
 2) metsamajandamiskava koostamise korral kuni 1,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

 (6) Toetuse saamiseks esitab taotleja lisaks taotlusele:
 1) lisas 5 loetletud andmed inventeeritud metsamaa kohta;
 2) koopia metsakorraldustööde tegevusluba omava isiku metsa inventeerimise eest esitatud kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (7) Toetust makstakse toetuse taotlemise aastal või sellele eelnenud kahel kalendriaastal metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja koostatud metsamajandamiskava kohta.

§ 12.  Metsaühistu toetus

 (1) Metsaühistu toetuse eesmärk on metsandusalase ühistegevuse ja erametsaomanike koostöö arendamine.

 (2) Metsaühistu toetust võib taotleda metsaühistu, kellel on vähemalt 200 liiget.

 (3) Metsaühistu toetus hõlmab:
 1) rühmanõustamist;
 2) metsamajandusalast koostööd;
 3) metsaühistu tegevust;
 4) koolimetsa asutamist ja tegevuse korraldamist.

 (4) Metsaühistu toetuse taotlemiseks peab olema ära kasutatud varem taotletud metsaühistu toetus ning tähtajaks esitatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid.

 (5) Metsaühistu saab ühes taotlusvoorus metsaühistu toetust taotleda ühe ühistu liikme kohta järgmiselt:
 1) 2014. aastal kuni 120 eurot;
 2) 2015. aastal kuni 100 eurot;
 3) 2016. aastal kuni 80 eurot;
 4) 2017. aastal kuni 70 eurot;
 5) 2018. aastal kuni 60 eurot;
 6) 2019. aastal kuni 50 eurot;
 7) alates 2020. aastast kuni 40 eurot.

 (6) Metsaühistu toetuse arvutamisel võetakse aluseks metsaühistu liikmete arv taotluse esitamise seisuga. Metsaühistu liikme kohta arvestatakse toetus üks kord.

 (7) Toetust võib saada metsaühistu, kelle summaarne tulemus lisas 6 esitatud tulemusmõõdikute alusel on vähemalt 20% parima metsaühistu summaarsest tulemusest.

 (8) Metsaühistu toetuse määr on:
 1) erametsaomanike rühmanõustamise korral kuni 500 eurot ühe rühmanõustamise kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot aastas;
 2) metsaühistu metsamajandusalase koostöö toetuse korral kuni 1,554 eurot võõrandatud tihumeetri kohta;
 3) metsaühistu tegevustoetuse korral 2014. aastal kuni 30 eurot, 2015. aastal kuni 20 eurot ning alates 2016. aastast kuni 10 eurot metsaühistu liikme kohta kalendriaastas;
 4) koolimetsa asutamise ja selle tegevuse korraldamise korral kuni 3196 eurot metsaühistu kohta kalendriaastas.

 (9) Metsaühistu metsamajandusalase koostöö toetuse suurus arvutatakse määruse lisas 7 esitatud valemi alusel.

 (10) Rühmanõustamise abikõlblikud kulud on:
 1) lektori tasu;
 2) ruumi ja bürootehnika rentimine;
 3) teavitamine ja reklaam;
 4) tõlketeenus ning teabematerjalid, nende trükkimine ja paljundamine;
 5) rühmanõustamise käigus toitlustamine;
 6) rühmanõustamise korraldamise kulud.

 (11) Erametsaomanike rühmanõustamise korral tagab metsaühistu rühmanõustamisest teavitamise veebilehe www.eramets.ee vahendusel vähemalt 10 kalendripäeva enne ürituse toimumist ning vajaduse korral vähemalt ühes üleriigilises ajalehes.

 (12) Metsaühistu metsamajandusalase koostöö toetuse abikõlblikud kulud on füüsilise isiku omandis olevalt kinnistul:
 1) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamine raiest saadava metsamaterjali mahu alusel;
 2) kasvava metsa raie korraldamine ja saadud materjali, sh mittemetsamaalt varutud puidu ja töödeldud puidu võõrandamise korraldamine.

 (13) Metsaühistu tegevustoetuse abikõlblikud kulud on metsaühistu eesmärkide täitmiseks erametsanduse arendamisega seotud metsaühistu tegevuskulud.

 (14) Koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise abikõlblikud kulud on:
 1) metsandusalase ürituse korraldamine kooliõpilastele;
 2) õppeklassi rajamine ja tegevuse korraldamine;
 3) koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud transpordikulu.

 (15) Metsaühistu toetuse kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise kalendriaasta algusest.

 (16) Metsaühistu toetuse taotlemisel esitab taotleja lisaks taotlusele:
 1) lisa 8 vormi kohase tegevuse kirjelduse;
 2) taotluse esitamise tähtpäeva seisuga metsaühistu esindaja kinnitatud metsaühistu liikmete nimekirja, mis sisaldab metsaühistu liikmete isikukoodi või äriregistri koodi;
 3) lisa 9 vormi kohase andmestiku metsaühistu tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

 (17) Metsaühistul on võimalus saada ettemaksu 50% ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. Järgmised maksed teeb EMK pärast ettemaksu täielikku kasutamist ning lõikes 19 sätestatud dokumentide esitamist.

 (18) Metsaühistu viib tegevuse, milleks ta on toetust taotlenud, ellu taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks.

 (19) Metsaühistu esitab EMK-le hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevaks:
 1) rühmanõustamise, metsaühistu tegevustoetuse ning koolimetsa asutamist ja tegevuse korraldamise korral koopia kulusid tõendavast kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 2) rühmanõustamisel osalejate nimekirja, milles on märgitud rühmanõustamise toimumise koht ja aeg, käsitletud teemad, lektorid ja nõustamise vorm (teoreetiline-, praktiline- või rühmatöö), ning õppematerjalid või kokkuvõtte käsitletud teemadest;
 3) lisa 10 vormi kohase nimekirja metsaühistu metsamajandusalase koostöö raames tehtud tööde kohta;
 4) koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisel osalejate nimekirja, õppematerjalid või kokkuvõtte käsitletud teemadest ja vajadusel koolimetsa asukoha kaardi või skeemi.

 (20) Metsaühistu tagab, et:
 1) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamisel raiest saadava metsamaterjali mahu alusel on erametsaomaniku ja metsaühistu vahel sõlmitud kirjalik leping või erametsaomanik on andnud metsaühistule volikirja, millest nähtub kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamise õiguse andmine metsaühistule;
 2) kasvava metsa raie korraldamisel ja saadud metsamaterjali, sh mittemetsamaalt varutud puidu ja töödeldud puidu võõrandamise korraldamisel on erametsaomaniku ja toetuse saaja vahel sõlmitud kirjalik leping või erametsaomanik on andnud volikirja, millest nähtub kasvava metsa raie korraldamise ja metsamaterjali võõrandamise korraldamise õiguse andmine toetuse saajale;
 3) erametsaomaniku ja ostja vahel on kirjalikult sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping või metsamaterjali võõrandamise leping ning metsamaterjali või tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta on koostatud akt.

 (21) Lõike 20 punktides 1 ja 2 nimetatud dokument peab lisaks võõrandatava raieõiguse asukohale (kinnistu nimi, katastritunnus, eraldis) sisaldama metsaühistu kohustust teha raie üle järelevalvet.

 (22) Lõike 20 punktis 1 nimetatud kirjalikku lepingut või volikirja ei pea vormistama, kui kasvava metsa raieõiguse omandaja on käesoleva paragrahvi alusel toetuse saaja või metsaühistute asutatud tulundusühistu.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

§ 13.  Metsamaaparandustööde toetus

 (1) Metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk on metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine.

 (2) Metsamaaparandustööde toetust võib taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

 (3) Toetatav tegevus on:
 1) maaparandussüsteemi uuendustööde kava (edaspidi uuendustööde kava) koostamine;
 2) kuivenduskraavi ja eesvoolu uuendamisel sette eemaldamine;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 3) truubi uuendamine;
 4) metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu;
 5) tööde vastuvõtmise akti koostamine.

 (4) Metsamaaparandustööde toetuse määr on kuni 10 000 eurot erametsaomaniku või metsaühistu liikme, kelle metsamaal töid teostatakse, kohta, kuid mitte rohkem kui:
 1) kuni 10% maaparandussüsteemi uuendustöödeks taotletava toetuse mahust, kuid mitte rohkem kui 300 eurot maaparandussüsteemi uuendustööde kava kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 2) 1,5 eurot uuendatava veejuhtme jooksva meetri kohta veejuhtme sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 3) 35 eurot asendatava 30 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 4) 50 eurot asendatava 40 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 5) 65 eurot asendatava 50 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 6) 85 eurot asendatava 60 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 7) 145 eurot asendatava 80 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 8) 245 eurot asendatava 100 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 9) 1,5 eurot rajatava voolunõlva jooksva meetri kohta;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 10) 100 eurot tööde vastuvõtmise akti koostamise kuludest.

 (5) Metsamaaparandustööde toetust on võimalik taotleda üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või selle osal tehtavaks tööks.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (6) Kuivenduskraavi sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral peab vähemalt 70% hooldatava kuivenduskraavi pikkusest paiknema metsamaal.

 (7) Truubi või eesvoolu uuendamisel peab truup või eesvool teenindama metsamaal paiknevat veerežiimi reguleerivat võrku.

 (8) Samale alale samaks tegevuseks on võimalik toetust saada üks kord viie aasta jooksul.

 (9) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja lisaks taotlusele:
 1) uuendustööde kava, mis peab sisaldama lisas 11 kirjeldatud andmeid;
 2) koopia uuendustööde kava koostamise eest esitatud kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist;
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]
 3) lisa 12 vormi kohase metsamaaparandustööde nimekirja.

 (10) Maaparandustööd peavad olema tehtud maaparandusseaduse ja põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määrusega nr 75 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” kehtestatud nõuete kohaselt.

 (11) Uuendustööde kava ning tööde vastuvõtmise akt peab olema kinnitatud maaparanduse alal tegutseva ettevõtja vastutava isiku poolt, kes on registreeritud maaparanduse alal tegutsevate ettevõtete registris. Uuendustööde kava ei tohi olla koostatud varem kui taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud aasta jooksul.

 (12) Toetuse saaja kohustub tegema taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tööd. Tööde mittetäieliku teostamise korral ei ole toetuse saajal õigust pärast tööde vastuvõtmise akti esitamise tähtajale vahetult järgnevas sama toetusliigi taotlusvoorus taotlust esitada, välja arvatud juhul, kui tööde teostamine ei olnud võimalik mõjuvatel põhjustel ja sellest on EMK-d kirjalikult teavitatud.

 (13) Toetuse saaja esitab EMK-le hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates korraga kõikide otsuses nimetatud toetatavate tööde kohta:
 1) lisa 13 vormi kohase tööde vastuvõtmise akti;
 2) koopia tööde vastuvõtmise akti koostamise eest esitatud kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

 (14) Metsaühistu võib lõikes 13 nimetatud dokumendid esitada kahes osas.

3. peatükk Taotluse menetlus ja muudatustest teavitamine 

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) Pärast taotluse saamist kontrollib EMK taotluses esitatud andmete õigsust ning taotluse, taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust metsaseaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (2) EMK-l on õigus nõuda taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja lisadokumente.

§ 15.  Taotluse muutmine

 (1) EMK-le esitatud taotlust võib muuta kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi.

 (2) Taotlust ei saa muuta, kui taotleja soovib suurendada toetuse summat või asendada tegevust või objekti teise tegevuse või objektiga.

 (3) Metsaühistu ei tohi asendada taotluses ühte erametsaomanikku teise erametsaomanikuga.

§ 16.  Taotluste paremusjärjestuse moodustamine ja toetuse vähendamine

 (1) Taotluste paremusjärjestus moodustatakse või toetust vähendatakse, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarvet.

 (2) Kui metsaühistu toetuse osas ületab kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, moodustab EMK lisa 6 kohaste tulemusmõõdikute alusel paremusjärjestuse.

 (3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema tulemuse saanud taotlus. Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa liikme kohta on väiksem.

 (4) Kui käesoleva määruse § 7 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toetuseliikide osas kõigile nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab selle toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ja taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud erametsaomanike kaupa, mille ulatuses rahastatakse kõik nõuetekohased taotlused. Rahastamise määr arvutatakse, kasutades lisa 14 kohast arvutusvalemit.

§ 17.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) EMK teeb taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (2) Taotluse rahuldamise otsused avalikustatakse veebilehel www.eramets.ee.

 (3) Taotlus jäetakse rahuldamata metsaseaduse § 10 lõikes 91 sätestatud juhtudel.

 (4) Taotluse rahuldamise ja taotluse osalise rahuldamise otsuses märgistatakse muuhulgas asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõistes.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse koopia või selle väljavõte saadetakse taotlejale tema soovil elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil.

 (6) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte saadetakse taotlejale elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil.

§ 18.  Muudatustest teavitamine

 (1) Kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult käibemaksuseaduse alusel käibemaksukohustuslaseks registreerumisest.

 (2) Pärast taotluse esitamist ning viie aasta kestel pärast EMK toetuse maksmise otsuse vastuvõtmist teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult:
 1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
 2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest, ettevõtte või selle osa üleminekust teise isiku omandisse ning tema suhtes algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlusest;
 3) metsaühistu või mittetulundusühingu ühinemisest või jagunemisest;
 4) toetuse abil soetatud, ehitatud (sh renoveeritud) investeeringuobjekti, sh uuendatud metsa ning metsaala, millel paikneva maaparandussüsteemi jaoks on makstud metsamaaparandustoetust, võõrandamisest;
 5) toetusega rajatud või soetatud investeeringuobjekti hävimisest või metsakultuuri hukkumisest;
 6) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
 7) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

4. peatükk Toetuse maksmine, maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine 

§ 19.  Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) EMK teeb toetuse maksmise, osalise maksmise või toetuse maksmata jätmise otsuse 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast või kõigi nõuetekohaste dokumentide laekumisest arvates.

 (2) EMK teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse kui:
 1) toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele;
 2) toetuse saaja on teadlikult esitanud valeandmeid;
 3) toetuse saaja ei võimalda kontrollida abikõlbliku tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (3) EMK kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ning toetuse saaja ja abikõlbliku tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (4) Toetuse maksmise otsused avalikustatakse veebilehel www.eramets.ee.

 (5) Toetuse maksmise otsuse koopia või väljavõte saadetakse taotlejale elektrooniliselt või toetuse saaja soovil posti teel taotluses märgitud aadressil.

 (6) Toetuse osalise maksmise või maksmata jätmise korral saadetakse otsuse koopia või väljavõte taotlejale elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil.

 (7) EMK kannab toetuse summa taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisele järgnevast päevast arvates.

§ 20.  Toetuse tagasinõudmine

 (1) Toetus nõutakse tagasi metsaseaduse § 10 lõikes 9 sätestatud juhtudel.

 (2) Toetuse ebasihipäraseks kasutamiseks loetakse muu hulgas selle ala, mille kohta toetus määrati, sihtotstarbe muutmist viie aasta jooksul EMK toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

 (3) Kui investeeringuobjekt või ala, mille kohta on tehtud toetuse andmise otsus, võõrandatakse ja omandaja ei soovi toetusega kaasnevaid kohustusi üle võtta, nõuab EMK toetuse saajalt väljamakstud toetuse tagasi.

 (4) Toetuse tagasinõudmise korral peab toetuse saaja saadud toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul EMK-lt vastavasisulise nõude saamisest arvates.

 (5) EMK võib kokkuleppel toetuse saajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada summaga, mille kohta on § 19 lõike 1 alusel tehtud toetuse maksmise või osalise maksmise otsus.
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

5. peatükk Rakendussäte 

§ 21.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Taotlus
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

Lisa 2 Andmed metsa uuendamistööde kohta
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

Lisa 3 Pärandkultuuri objektide nimekiri

Lisa 4 Konsulendi hinnang pärandkultuuri objekti kohta

Lisa 5 Andmed inventeeritud metsamaa kohta

Lisa 6 Metsaühistu tulemusmõõdikud

Lisa 7 Toetuse suuruse arvutamine metsamajandusalase koostöö korral

Lisa 8 Metsaühistu toetuse tegevuse kirjeldus

Lisa 9 Andmestik metsaühistu tegevuse kohta
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

Lisa 10 Metsamajandusalase koostöö tehtud tööde nimekiri
[RT I, 17.07.2015, 1 - jõust. 20.07.2015]

Lisa 11 Andmed uuendustööde kava koostamiseks

Lisa 12 Metsamaaparandustööde nimekiri

Lisa 13 Metsamaaparandustööde vastuvõtmise akt

Lisa 14 Rahastamise määra arvutusvalem