Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused

Vastu võetud 05.08.2016 nr 48
RT I, 09.08.2016, 1
jõustumine 12.08.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” (edaspidi meede) tegevuse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Toetust antakse kooskõlas „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” eesmärkidega.

  (3) Käesoleva määrusega antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine.

  (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele.

  (3) Projekt panustab järgmiste meetme tegevuse väljundnäitajate saavutamisse:
  1) tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemine;
  2) renoveeritud tänavavalgustuspunktide arvu suurenemine;
  3) arvestuslik süsihappegaasi (CO₂) vähenemine aastas.

§ 3.   Meetme rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 4.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) tänavavalgustus – avalikku ruumi valgustav välisvalgustus;
  2) tänavavalgustuspunkt – tänavavalgustuse taristu osa, mis koosneb tänavavalgustist ja selle juhtimisseadmetest, kandekonstruktsioonist ja kandekonstruktsioonis või -konstruktsioonil paiknevast elektritoitekaablist;
  3) tänavavalgustuse taristu renoveerimine – projekti piirkonnas oleva amortiseerunud ja ebaefektiivse tänavavalgustuse taristu asendamine uuega;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  4) projekti piirkond – on taotluses kohaliku omavalitsuse üksuse määratud renoveeritava tänavavalgustuse taristu maa-ala.

§ 5.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

  (2) Rakendusüksus vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi, § 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse ja § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse.

  (2) Toetust antakse tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulude abikõlblikkuse ja käesoleva määruse tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:
  1) tänavavalgustuse taristu renoveerimise kulud, mis hõlmavad ka ehitusmaterjalide ja üldehitustööde kulusid;
  2) renoveeritava tänavavalgustuspunkti nõuetekohaseks elektritoite tagamiseks vajaliku tasu ja töö kulud;
  3) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel tänavavalgustuse taristu renoveerimine;
  4) omanikujärelevalve teostamise või FIDIC inseneri teenuse kulud;
  5) projektijuhtimise kulud;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  6) tänavavalgustuse juhtimistarkvara ja -seadme soetamise kulud;
  7) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tuleneva teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud.

  (3) Abikõlblikuks loetakse taotlejale kuuluva ja avalikus kasutuses oleva väljaku või hoone fassaadivalgustuse renoveerimine, kui see saab elektritoite tänavavalgustuse taristust.

  (4) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulud, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (5) Abikõlblikud kulud peavad olema projektiga seotud, põhjendatud, läbipaistvad, taotluses detailselt kirjeldatud ja teostaja hankemenetluse kaudu valitud.

  (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) kasutatud seadme ostmine;
  2) maa ostmine ja servituudi seadmine;
  3) taotlejale mittekuuluva ehitise või selle osa renoveerimine;
  4) kaevetöödele järgnev tee katendi taastamine, mis ületab ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud mahte.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peab projekti tegevus algama ja lõppema ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Projekti lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.
[RT I, 25.07.2023, 4 - jõust. 28.07.2023]

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 30 kuud.

  (4) Toetuse saaja esitatud taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2023. a.
[RT I, 25.07.2023, 4 - jõust. 28.07.2023]

  (5) Abikõlblikud ei ole kulud, mis tekivad taotleja võetud kohustuste tõttu projekti elluviimiseks enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 9.   Toetuse osakaal ja summa

  (1) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ühe projekti kohta arvutatakse rakendusüksuse koostatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodika alusel taotleja andmete põhjal ja eeldusel, et projekti nüüdispuhasväärtus oleks positiivne.

  (2) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, või äriühing, mis kuulub sajaprotsendiliselt ühele kohaliku omavalitsuse üksusele, mille elaniku põhitegevuse tulu on 1001 kuni 1100 eurot elaniku kohta, lisatakse rakendusüksuse metoodika alusel arvutatud toetuse osakaalule 10 protsenti.

  (3) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, või äriühing, mis kuulub sajaprotsendiliselt ühele kohaliku omavalitsuse üksusele, mille elaniku põhitegevuse tulu on väiksem kui 1001 eurot elaniku kohta, lisatakse rakendusüksuse metoodika alusel arvutatud toetuse osakaalule 15 protsenti.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulu võetakse Saldoandmike infosüsteemist ja elanike arv Eesti rahvastikuregistrist, kasutades kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud toetuse minimaalne osakaal kokku on 35 protsenti ja maksimaalne osakaal 80 protsenti.

  (6) Toetuse maksimaalne summa ühele projektile on 3 000 000 eurot.

  (7) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

  (8) Projektile antava toetuse osakaal projekti abikõlblikes kuludes ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded projektile, taotlejale ja taotlusele 
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 10.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlusvoor kestab minimaalselt 60 kalendripäeva ja selle eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

  (2) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel vähemalt kolm päeva enne taotlusvooru avamist.

§ 11.   Toetuse taotlemine

  Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

§ 12.   Nõuded taotlejale
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (1) Taotlejaks võib olla:
  1) kohaliku omavalitsuse üksus;
  2) äriühing, mis kuulub sajaprotsendiliselt ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 11.01.2017, 1 - jõust. 14.01.2017]

  (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 2 peab omafinantseering olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peab taotleja taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.

  (4) Tänavavalgustus peab hiljemalt abikõlblikkuse perioodi alguseks olema taotleja omandis.
[RT I, 11.01.2017, 1 - jõust. 14.01.2017]

§ 13.   Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ja teostada kohapealset kontrolli;
  3) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetatavale tegevusele;
  2) taotluses kirjeldatud projekt peab vastama käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse andmise eesmärgile, § 2 lõikes 2 nimetatud tulemusele ja olema suunatud § 2 lõikes 3 sätestatud väljundnäitajate saavutamisele;
  3) taotleja omafinantseeringu võimekus peab olema tõendatud;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  4) projekt peab olema teostatav planeeritud ajavahemikus;
  5) projekti suuruseks on 80 kuni 1500 renoveeritavat tänavavalgustuspunkti kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühes taotlusvoorus.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) kinnitus omafinantseeringu olemasolu ja valmisoleku kohta projekti rahastamiseks nõutud ulatuses;
  2) renoveeritava tänavavalgustuse taristu tehniline info struktuuritoetuse registris rakendusüksuse koostatud andmeväljadel, kus on esitatud jaotuskilpide ja valgustite võimsuse, energiatarbe, tüübi, koguse ja erinõuete andmed ning valgustuspostide kogus ja tüüp, muinsuskaitselased piirangud ning maa-aluse ja õhu elektrikaabelduse pikkus;
  3) projekti piirkonda kirjeldav kaardimaterjal, millel on kujutatud renoveeritav tänavavalgustuse taristu;
  4) pädeva asutuse väljastatud projekteerimistingimused;
  5) projekti eelarve maksumuse kujunemine struktuuritoetuse registris rakendusüksuse koostatud andmeväljadel ja hinnapakkumised, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  6) renoveeritavate tänavavalgustuspunktide omandiõigust tõendav dokument või kirjalik kinnitus, et omandiõigust tõendav dokument esitatakse hiljemalt abikõlblikkuse perioodi alguseks;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  7) projekti eeldatav aastane elektrienergia sääst struktuuritoetuse registris rakendusüksuse koostatud andmeväljadel;
  8) projekti piirkonnas võrguteenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu tegevusluba omava võrguettevõtja kooskõlastus taotlusele;
  9) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

  (5) Projekti käigus paigaldatav tänavavalgusti peab vastama rakendusüksuse väljatöötatavatele tehnilistele tingimustele, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 120 kalendripäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudus, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (4) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduse kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Iga puuduse kõrvaldamiseks antakse taotlejale üks võimalus, tähtaja ületamisel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat ära kuulamata.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 16.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–3 taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
  1) taotlus ei vasta taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 ja käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevat puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teostada kohapealset kontrolli.

  (4) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 17.   Valikukomisjoni moodustamine

  (1) Taotluse ja selles kirjeldatud projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse määratud liige. Igale valikukomisjoni liikmele määratakse asendusliige.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi eksperte, kelle eksperthinnangut valikukomisjon projekti hindamisel arvestab.

  (3) Valikukomisjoni liige ja ekspert peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 4 nõuetele.

§ 18.   Projekti valikukriteeriumid ja valikumetoodika

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumitele. Valikukriteeriumitel on võrdne osakaal ning iga valikukriteerium annab minimaalselt ühe punkti ja maksimaalne punktide arv tuleneb nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste arvust.

  (2) Projekti valikukriteeriumiteks on:
  1) projekti tulemusena arvestuslikult aastas saavutatav energiasääst renoveeritava valgustuspunkti kohta (kWh/a). Saavutatav sääst arvutatakse valemiga S = (O – P*4000h)/N, kus:
S on saavutatav energiasääst (kWh/a);
O on renoveerimisele kuuluva taristu energiatarve (kWh/a);
P on renoveeritud valgusti prognoositud koguvõimsus (kW);
4000h on arvestuslik keskmine valgusti tööaeg aastas;
N on projekti käigus renoveeritavate valgustuspunktide arv.
Enim punkte saavad taotlused, mille saavutatav energiasääst on suurim;
  2) projekti tulemusena saavutatava energiasäästu maksumus, mis kujuneb projekti käibemaksuta abikõlblike kulude summa jagamisel projekti arvestusliku energiasäästuga (eur/kWh). Enim punkte saavad taotlused, mille ühikmaksumus on väikseim.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Valikukriteeriumite lõikes antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel tekib projektide paremusjärjestus.

  (4) Juhul kui projektid on võrdse tulemusega, eelistatakse projekti, mille energiasäästu maksumus on väiksem.

  (5) [Kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 19.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt paremusjärjestusele taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite lõppemiseni.

  (2) Menetluses oleva taotluse kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru taotluste rahastamise eelarve vaba jääki vastavalt paremusjärjestusele ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projekti toetamise tingimused vastavalt käesoleva määruse §-le 20. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused;
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
  3) projekti elluviimiseks läbiviidavate hangete kontrolli nõuded;
  4) aruandluskord.

  (4) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (6) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule, või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamisel taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse käesoleva määruse §-st 19 lähtudes.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) [Kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuse lõpetamiseni.

  (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja vajalikkust.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuse lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui taotletud muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määruse või muu toetuse andmist reguleeriva õigusaktiga.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (7) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ning § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

§ 22.   Projekti hangete kontroll

  (1) Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või rohkem, viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

  (2) Juhul kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid hiljemalt maksetaotluse esitamisel, kui tehingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 kuni 10 000 eurot.

  (3) Tänavavalgusti või tänavavalgustuse juhtimissüsteemi hankimisel esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti ning enne hankelepingu muutmist hankelepingu muudatuse projekti rakendusüksusele kooskõlastamiseks.

  (4) Rakendusüksus kooskõlastab hankelepingu või selle muudatuse projekti või keeldub kooskõlastuse andmisest ning teeb ettepaneku hankelepingu või selle muudatuse projekti täiendamiseks või muutmiseks, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendamist või muutmist.

  (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu seitsme päeva jooksul hankelepingu sõlmimisest. Rakendusüksus kontrollib sõlmitud hankelepingu vastavust hankedokumentidele, taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele.

  (6) Rakendusüksus nõustab toetuse saajat riigihanke läbiviimisel.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande (edaspidi koos aruanded) vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Aruannetes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahearuande 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Vahearuandes käsitletakse ühe aasta pikkust perioodi. Rakendusüksus võib nõuda või taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et toetuse saaja peab vahearuandeid esitama tihedamini kui kord aastas.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase väljamaksetaotlusega 15 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (5) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu.

  (6) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet ja teavet väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (7) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti andmed;
  2) projekti tegevuse elluviimise tulemuse ja väljundnäitajate saavutustase;
  3) projektis teostatud tööde loetelu.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  4) [kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  5) [kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  6) [kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (8) Rakendusüksus kinnitab aruanded või saadab need tagasi taotlejale täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuses registreerimisest.

  (9) Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt teabe esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast lähtudes.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 kohaselt ja ettemaksena struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 5 kohaselt.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu ja lisab järgmised dokumendid:
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või ületab seda, ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
  2) hankelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud, lepingut ei ole muudetud või kui hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist;
  3) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustava dokumendi ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolul;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asja, teenuse või ehitustöö üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) kulude tasumist tõendav dokument;
  7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
  8) kohalduval juhul garantiidokument.

  (4) Kui eelmise maksetaotluse esitamisest arvates on tekkinud kulud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt kord kvartalis.

  (5) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte rohkem kui määratud toetuse piirsumma.

  (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning taotluse rahuldamise otsusele vastavust.

  (8) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (9) Lõppmakse suurus on kuni viis protsenti projekti kogumaksumusest, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (10) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks.

  (11) Rakendusüksus võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 3 vähendada maksetaotlusega taotletud toetuse summat finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 25.   Toetuse saaja õigused
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukoht struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 26.   Toetuse saaja kohustused
[RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, tehes järgmist:
  1) alustab projekti elluviimisega hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  2) viib projekti ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
  3) tagab ehitamise ning omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
  4) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
  5) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt;
  6) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  7) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  8) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana töö teostamise käigus toimuval nõupidamisel ja koosolekul;
  9) teavitab viivitamata rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavast asjaolust;
  10) teavitab rakendusüksust viivitamata projekti odavnemisest või kallinemisest.

  (2) [Kehtetu - RT I, 17.07.2018, 6 - jõust. 20.07.2018]

§ 27.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele õigus:
  1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42 ning vajadusel kaasata vastava toimingu teostamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]
  2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja hankelepingu sõlmimisele eelneval läbirääkimisel, mis on vajalik riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
  3) osaleda vaatlejana töö teostamise käigus toimuval nõupidamisel ja koosolekul;
  4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning töö teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  5) kontrollida kulude abikõlblikkust;
  6) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  7) vähendada taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud toetust proportsionaalselt projekti maksumuse vähenemisega;
  8) peatada, vähendada või keelduda maksetaotluse menetlemisest vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) sisestama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui toetuse saajal puudub nimetatud registrile ligipääs;
  2) seirama meetme tegevuse eelarve vaba jääki ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaate;
  3) teostama toetuse kasutamise aruandluse kontrolli, vaadates läbi toetuse saaja koostatud projekti vahearuanded ja lõpparuande;
  4) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama nendes sisalduvate andmete õigsust rakendusüksuse juhi poolt ja edastama need rakendusasutusele;
  5) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
  6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaate ja selle avalikustama;
  7) teostama projekti järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile viimase makse tegemist veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara on olemas;
  8) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  9) tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

7. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Toetuse tagasimaksmisel rakendatakse viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.