Teksti suurus:

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vaheline haldusleping

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:leping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 17.07.2020, 16

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vaheline haldusleping

Vastu võetud 15.07.2020
nr 1.1-6.2/20/351


Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), mida esindab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning

Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ülikool) Renno Veinthal isikus, kes tegutseb rektori 22.12.2016 käskkirjast nr 186 tuleneva volituse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:


1. LEPINGU DOKUMENDID

Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.


2. LEPINGU ESE

2.1. Lepingu esemeks on lepingus nimetatud haldusülesande (edaspidi haldusülesanne) täitmine ülikooli poolt.

2.2. Ministeerium volitab ülikooli täitma haldusülesannet lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses ning kooskõlas õigusaktidega.

2.3. Pooltel on õigus vastavalt vajadusele iga-aastasest tegevuskavast lähtudes täpsustada konkreetse aasta haldusülesande sisu, täitmise mahtu ja muid haldusülesande täitmisega seotud asjaolusid.


3. HALDUSÜLESANDED

3.1. Ülikool viib ellu tegevused vastavalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine” alategevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine” haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 lisas olevatele toetuse andmise tingimustele.

3.2. Ülikool kasutab tegevuse elluviimiseks struktuuritoetust toetuse andmise tingimustes kokkulepitud mahus, tingimustel ja korras.

3.3. Ülikool esitab ministeeriumile tippkeskuse pikaajalise rahastusmudeli perioodiks 2023–2030 hiljemalt 31.05.2022.

3.4. Ministeerium nimetab tegevuse juhtkomiteesse oma esindaja, kes osaleb juhtkomisjoni töös käesoleva lepinguga seotud küsimustes.


4. POOLTE KOHUSTUSED

4.1. Ülikool kohustub:
4.1.1. täitma haldusülesannet vastavalt lepingule ja õigusaktidele ning vastutama haldusülesandest tulenevate tegevuste korraldamise eest;
4.1.2. kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt, nõuetekohaselt, otstarbekalt ja läbipaistvalt;
4.1.3. tagama haldusülesande täitmiseks piisava arvu ja kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu;
4.1.4. arvestama ministeeriumi poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega;
4.1.5. esitama ministeeriumile käskkirjaga kinnitatud tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine” lõpparuande hiljemalt 30. septembriks 2023. a;
4.1.6. andma ministeeriumile teavet lepingu täitmise kohta vastavalt ministeeriumi esitatud taotlusele;
4.1.7. viivitamatult teatama ministeeriumile:
4.1.7.1. asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada ülikooli lepingut täitmast;
4.1.7.2. lepingu muutmise vajalikkusest;
4.1.7.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

4.2. Ministeerium kohustub:
4.2.1. tegema ülikooliga koostööd lepingu täitmisel.


5. HALDUSÜLESANDE RAHASTAMINE

5.1. Haldusülesande täitmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse ülikoolile vastavalt 30. aprilli 2020. a haridus- ja teadusministri käskkirjas nr 100 sätestatule ning lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 14.04.2016 kabinetiistungi otsusest toetada projekti FINEST Twins: Smart City Centre of Excellence selle rahastamise korral Horisont 2020 vahenditest perioodil 2019–2026. 2023–2026. aasta tegevused ja rahastamine lepitakse kokku eraldi sõlmitava riigieelarvelise toetuse lepinguga.


6. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE

6.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikontroll.

6.2. Järelevalve teostajal on õigus teha kõiki järelevalvetoiminguid haldusülesande täitmise kontrollimiseks ning ülikool on kohustatud järelevalve teostamisele kõigiti kaasa aitama.


7. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMINE

7.1. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel mistahes põhjusel kohustub ülikool tegema koostööd isikuga, kes jätkab haldusülesande täitmist pärast lepingu lõpetamist.

7.2. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks ning haldusülesande täitmise tõrgeteta üleandmiseks on ülikool kohustatud ministeeriumile või ministeeriumi poolt nimetatud isikule tasuta üle andma kogu haldusülesande täitmisega seotud andmestiku, süsteemid, informatsiooni, dokumentatsiooni, tegevused jms.

7.3. Lähtudes haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise eesmärgist on ministeeriumil õigus määrata kindlaks lepingu punktide 6.1 ja 6.2 rakendamiseks vajalike toimingute sisu ja teostamise mõistlikke tähtaegu.


8. VASTUTUS

8.1. Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

8.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise, mittevabandatava täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, välja arvatud juhul, kui täitmisest keeldumise või mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest.

8.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise põhjustas teise poole tegevus või tegevusetus.

8.5. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest.

8.6. Ministeerium ei vastuta saamata jäänud tulu ja muude kaudsete kahjude eest, mis ülikoolile lepingu rikkumisest on tekkinud.

8.7. Ülikool on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise, andmete muutumisest mitteteatamise või muudatuste nõutaval viisil vormistamata jätmise tagajärjel ministeeriumile tekkinud otsese varalise kahju, kui see on tekkinud ülikooli süülise tegevuse või tegevusetuse tõttu.


9. TEATED

9.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

9.2. Lepinguga seotud teateid võib ministeeriumi nimel esitada, sh teha märkuseid ja anda juhised, ministeeriumi kantsler, kõrghariduse ja teaduse asekantsler ja teadusosakonna juhataja. Lepinguga seotud teateid võib ülikooli nimel esitada, sh teha märkuseid, ülikooli volitatud isik.

9.3. Teade loetakse kättesaaduks, kui teade on saadetud digitaalselt allkirjastatuna teise poole lepingus sätestatud elektroonilise posti aadressile.

9.4. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või elektroonilise posti teel.


10. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

10.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha kohtus.


11. LEPINGU MUUTMINE

11.1. Lepingu muutmine toimub poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.

11.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

11.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui:
11.3.1. muudetakse lepingule kohalduvaid õigusakte;
11.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
11.3.3. lepingu muutmist nõuab Riigikontroll.


12. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGU LÕPETAMINE

12.1. Leping jõustub kolmandal (3) kalendripäeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni 31.08.2023 või kuni kõikide lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.2. Lepingu pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

12.3. Ministeerium võib lepingu üles öelda olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu üles öelda teatades sellest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui:
12.3.1. ülikool on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
12.3.2. ülikool on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud haldusülesande täitmist või seadnud ohtu haldusülesande järjepideva täitmise;
12.3.3. haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostava asutuse või organi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata;
12.3.4. muul seaduses sätestatud alusel.

12.4. Kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, eelkõige kui lepingu täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu ülikooli tegevuse jätkumise, võib ülikool nõuda lepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui ministeerium sellest keeldub, võib ülikool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega.


13. LÕPPSÄTTED

13.1. Lepingu punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta mingil määral punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

13.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

13.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

13.4. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

13.5. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

13.6. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt.


14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD

14.1.

Ministeerium:

Haridus- ja Teadusministeerium

 

reg nr:

70000740

 

aadress:

Munga 18, 50088 Tartu

 

e-post:

hm@hm.ee

 

 

 

14.2.

Ülikool:

Tallinna Tehnikaülikool

 

reg nr:

74000323

 

aadress:

Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn

 

e-post:

info@taltech.ee

 

Mailis Reps

Renno Veinthal

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/otsingu_soovitused.json