Väljaandja: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.08.2022 Avaldamismärge: RT I, 17.08.2022, 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse nr 86 „Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord” muutmise määrus Vastu võetud 12.08.2022 nr 63 Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 10 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete seadusest” tulenevate õigusaktide kehtestamiseks”. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruses nr 86 „Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „proovikivil, röntgenanalüüsi või mõne muu valideeritud”; 2) paragrahvi 2 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärimetalltoote proov määratakse mittepurustava meetodiga vastavalt §-le 4 või eelneval kokkuleppel toote esitajaga purustava meetodiga vastavalt §-le 6.”; 4) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „see” sõnaga „vajadusel”; 5) paragrahvi 4 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Väärismetallisisalduse määramisel mittepurustava meetodiga kasutatakse standardset või valideeritud analüüsimeetodit, mille laiendmõõtemääramatus ei ületa viit tuhandikku massiosa.”; 7) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärismetallisulami analüüsimisel purustaval meetodil kasutatakse standardset või valideeritud meetodit. Purustavat meetodit kasutatakse kui mittepurustavat meetodit ei saa kasutada tehnilisel põhjusel või toote omaduse tõttu.”; 9) paragrahvi 6 lõiked 2–5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Analüüsimeetodi laiendmõõtemääramatus ei ületa järgmisi väärtuseid: 1) kulla- ja hõbedasulami analüüsil üht tuhandikku massiosa; 2) plaatinasulami analüüsil kolme tuhandikku massiosa; 3) pallaadiumisulami analüüsil viit tuhandikku massiosa.”; 11) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toode kontrollmärgistatakse mehaanilise või lasermärgistusega.”; 12) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Mitmeosalise toote eraldatavat osa ei kontrollmärgistata, kui kontrollmärgistamine ei ole võimalik objekti mõõtmete tõttu.”; 15) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja rasvatustatud”; 16) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kontrollmärgistamiseks esitatava toote vastuvõtul ja väljaandmisel fikseeritakse toote mass ümardatuna järgmiselt: 1) kuld-, plaatina- ja pallaadiumtootel 0,01 grammini; 2) hõbetootel 0,1 grammini.”; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kontrollmärgistamiseks esitatava toote vastuvõtul ja väljaandmisel kasutatakse massi määramisel mõõteseaduse nõuetele vastavaid II või kõrgema täpsusklassiga taadeldud kaale.”; 18) paragrahvi 12 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja tehnoloogiline praak”; 19) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kristjan Järvan Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas Transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes